Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa ({{commentsTotal}})

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Kultuurikriitik Meelis Oidsalu sõnas "Ringvaates", et küsimus ei ole antud hetkel mitte Henrik Kalmeti teatrist lahkumises, vaid probleem on palju sümptomaatilisem ja laiem. "Seda teemat on meedias kajastatud liiga ekstensiivselt," ütles ta ja lisas, et küsimus on pigem selles, kuidas me meedias ja teatris erinevaid konflikte haldame.

Kalmeti ja Nüganeni "Aktuaalses kaameras" tehtud avalik pöördumine näitas Oidsalu arvates seda, et vana põlvkonna teatrijuhid on eesotsas, saamata aru, mis ühiskonnas toimub ning kuidas kaasajal suhelda avalikkusega. "Nad ei mõista, kuidas organisatsioonisiseseid konflikte lahendada enne seda, kui need nii vinduma lähevad, et keegi pöördub meedia poole ja puistab oma südame avalikkusele."

Samuti tõi Meelis Oidsalu välja, et kuigi Kalmeti Postimehele antud intervjuus oli palju põnevaid teemasid, siis jäi enamus meediast ja teatriavalikkusest ootama, kuidas teatrijuht Elmo Nüganen end piinlikus olukorras kehtestab. "Nõukaaegne kontoripoliitika mentaliteet on meil liialt levinud."

"Kui sa ikkagi tahad kultuuriinimesena olla Eesti poliitmaastikul moraalne majakas, siis hoia oma tagaõu kultuuriasutuses korras, sest me kõik mäletame, mis juhtus Tiit Ojasooga," sõnas ta ja meenutas teatri aastaauhindu, kus Ojasoo ja Semper tänukõnet pidasid. "Seda oli piinlik vaadata nii saalis kui ka kodudes."

"Konflikt on iga loomingulise protsessi tavaline osa ning kui mina oleksin saanud Nüganenile nõu anda, siis ma oleks toonud ta "Ringvaate" saatesse koos Kalmetiga ning nad oleksid võinud rääkida, et nad on loomingulised inimesed ning neil on teatris väga palju eriarvamusi," tõdes Oidsalu ja lisas, et sellest ei sure keegi ära, kui keegi üle käte läheb.

Oidsalu sõnul on Eesti teatris olemas põlvkondadevaheline konflikt. "Ma tunnustaksin Hendrik Toomperet ja Ingo Normetit, kelle arvamusavaldus mulle küll üldse ei meeldinud, aga kes siiski proovisid oma nime all sellesse konflikti sekkuda," sõnas kultuurikriitik ja tõdes, et põlvkondade vahel on alati eksisteerinud konflikt ja see on igati tervitatav. "Küsimus on selles, kuidas me sellesse suhtume, me peaksime ütlema, et eriarvamused on normaalsed ning sellised konfliktid näitavad, et me teeme asja kirega, mitte me pole mingid saamatud jopskid."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: