Arvustus. Olemine on imeline asi ({{commentsTotal}})

Kalju Kruusa
Kalju Kruusa Autor/allikas: ERR

Uus raamat
Kalju Kruusa
"Ühe inimese elu (pooleli): valitud luuletusi"
Kirimiri (208 lk)

Kalju Kruusa on jõudnud loomingulise vahekokkuvõtteni ja andnud välja luuleraamatu "Ühe inimese elu (pooleli)", mis sisaldab valitud tekste tema kuuest seni ilmunud luulekogust: "Meeleolu" (1999), "Treffamisi" (2004), "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), "Tühhja" (2010), "ing·veri·tee" (2013) ja "Äädikkärbsed" (2015). Valikkogu haarab seega luulet aastatest 1995–2011.

Luuletused on esitatud kronoloogilises järjekorras ning varustatud Kruusa tekstidele iseloomulikult kirjutamisaja ja -kohaga. Kogumikku saab nii lisaks ühe luuletaja kasvamise ja arenemise loole lugeda ka kui omalaadset elulugu luuletustes. "Ühe inimese elu" on ühtaegu verbaalne fotoalbum ja poeetiline päevaraamat, kuhu mahub loodus- ja argielupilte, jäädvustusi reisidest Kaug-Itta, meenutusi lapsepõlvest ning mõtisklusi armastuse ja luuletajaameti üle.

Kruusa luuletab lihtsatest, mõnikord lausa labastest asjadest: närbunud lupiinidest (lk 13) ja veekopsikust (lk 18), trammisõidust (lk 35–37) ja vanaema rätikust (lk 127–128), vikatist (lk 128–130) ja merest (lk 130–131), kraavi kaevamisest Souli kesklinnas (lk 163–165) ja taarapunkti külastamisest (lk 191–192). Tema luule on kui "kineetiline vaikelu, kus kyik toimub" (lk 30), korraga paigalseis ja kulgemine – viivu jäädvustamine keelde, meeleolude ja nägemuste püüdmine sõnadesse.

Kruusa pilk on värske ja suudab tabada erilist ka kõige argisemates asjades: "iga viimne asj on nagu esimest korda, / iga tuhandesti tuttav ja tavaline asj on tuliuus" (lk 115). Kruusa ei ihale ülevust, talle piisab enese väljendamiseks vähesest ja väikesestki. Juba "olemine on imeline asi" (lk 51) ja lihtsas olustikupildis võib vahel enamgi peituda kui hümnis või oodis, suuremast siirusest rääkimata. Nagu Kruusa ise ühes oma luuletuses märgib: "on luuletaji / kes kirjutavad olulistest / asjadest aga teevad seda nii / et asjast ei saagi asja / ja on luuletaji / kes kirjutavad jumal / teab mida ja teevad seda / kuradima hästi" (lk 93).

Kruusa on vaatleja, kes ei püüdle maailma muutmise, vaid selle sõnastamise poole. Ta tunnistab: "kui sulle kirjutan / ei taotle ma muud / tyde kui tunde / tabamise täpsust" (lk 33). Kruusa kirjutab korraga üles ja lahti nii maailma kui ka iseennast – pisiasjad osutuvad seejuures osakesteks palju suuremast pildist, vaevu hoomatavast mustrist, sellal kui isiklikest elamustest ja tähelepanekutest koorub välja üldinimlik väärtussüsteem. Kruusa hindab ehedust, hoolivust ja mõtlikkust ning kannab neid omadusi luuletajana ka ise. Tema "luuletused ütlevad / enamasti sama asja / et armastan" (lk 54): küll elu, küll lihtsust, küll lihtsat elu.

Kruusa luule on rahulik, vahel peaaegu stoiline, ent mitte kunagi kuiv. Tekstidele lisab särtsakust mahe huumor, mis mõjub sundimatult, taoti naivistlikultki. Valikkogu pealkirigi – "Ühe inimese elu" – kõlab eraldi võetuna äärmiselt tõsiselt, kuid saab tänu sulgudes lisatud sõnale "pooleli" mõnusalt vaimuka varjundi. Elu on harva surmtõsine, miks peaks siis olema luulegi?

"Ühe inimese elu" ei kõnele üksnes luuletaja intiimsest suhtest ümbritsevasse keskkonda, vaid ka tema armastusest keele vastu. Kruusa keelekasutus toob tekstidesse mängulisuse ja annab neile omapärase, äratuntavalt kaljukruusaliku ilme. Keel on tema käes (või oleks õigem öelda suus?) kui plastiliin, mida saab kõiksugustesse põnevatesse ja ootamatutesse kujudesse ja kujunditesse voolida. Kruusa on oma nägemuse sõnade jõust ja kasutamisvõimalustest võtnud kokku luuletuses "keel on püksid": "vahel on pingul / nii et ei saa hästi käia / vahel lotendab / püksisääred lohisevad / ja jäävad jalgu / ajab koperdama // hea kui püksid / on kanda parajad / ja istuvad jalas / nagu valatult / vahel pükse / ülal hoiavad traksid // vahel jääb mulje / et püksid üksi / jalgu liigutavadki / et tänu pükstele / inimene käibki / no kas pole väärt püksid" (lk 149–150).

Mart Velsker kirjutab Kruusa esikkogu arvustades, et too on "korraga äärmiselt lähedal elule ja äärmiselt lähedal kunstile".* See tähelepanek kehtib tänaselgi päeval ja sobib kirjeldama Kruusa luulet läbi kogu "Ühe inimese elus" jäädvustatud perioodi. Tema tekstid on aja jooksul muutunud nii temaatiliselt kui ka stilistiliselt mitmekülgsemaks, kuid just elulähedus ning keeletundlikkus ja -mängulisus on püsinud Kruusa värsiloomingu alustaladena. Vahepeatus on nüüd valikkoguga tehtud, kas rännak jätkub vanal tuttaval rajal või valib Kruusa mõne uue tee, näitab aeg.

* Mart Velsker "Meelega tehtud raamat". – Vikerkaar 2000, nr 5–6, lk 149–154.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ans. Andur

Nädala video: Ans. Andur - "Amatöör"

Heidame nurka kareda teki, sest Ans. Andur on avaldanud tulevase plaadi esimese singli "Amatöör". Mõnus indie-estraad, mis sulatab lume akna taga ja toob tagasi soojad suveilmad.

Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Arhitektuur
Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: