Arvustus. Olemine on imeline asi ({{commentsTotal}})

Kalju Kruusa
Kalju Kruusa Autor/allikas: ERR

Uus raamat
Kalju Kruusa
"Ühe inimese elu (pooleli): valitud luuletusi"
Kirimiri (208 lk)

Kalju Kruusa on jõudnud loomingulise vahekokkuvõtteni ja andnud välja luuleraamatu "Ühe inimese elu (pooleli)", mis sisaldab valitud tekste tema kuuest seni ilmunud luulekogust: "Meeleolu" (1999), "Treffamisi" (2004), "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), "Tühhja" (2010), "ing·veri·tee" (2013) ja "Äädikkärbsed" (2015). Valikkogu haarab seega luulet aastatest 1995–2011.

Luuletused on esitatud kronoloogilises järjekorras ning varustatud Kruusa tekstidele iseloomulikult kirjutamisaja ja -kohaga. Kogumikku saab nii lisaks ühe luuletaja kasvamise ja arenemise loole lugeda ka kui omalaadset elulugu luuletustes. "Ühe inimese elu" on ühtaegu verbaalne fotoalbum ja poeetiline päevaraamat, kuhu mahub loodus- ja argielupilte, jäädvustusi reisidest Kaug-Itta, meenutusi lapsepõlvest ning mõtisklusi armastuse ja luuletajaameti üle.

Kruusa luuletab lihtsatest, mõnikord lausa labastest asjadest: närbunud lupiinidest (lk 13) ja veekopsikust (lk 18), trammisõidust (lk 35–37) ja vanaema rätikust (lk 127–128), vikatist (lk 128–130) ja merest (lk 130–131), kraavi kaevamisest Souli kesklinnas (lk 163–165) ja taarapunkti külastamisest (lk 191–192). Tema luule on kui "kineetiline vaikelu, kus kyik toimub" (lk 30), korraga paigalseis ja kulgemine – viivu jäädvustamine keelde, meeleolude ja nägemuste püüdmine sõnadesse.

Kruusa pilk on värske ja suudab tabada erilist ka kõige argisemates asjades: "iga viimne asj on nagu esimest korda, / iga tuhandesti tuttav ja tavaline asj on tuliuus" (lk 115). Kruusa ei ihale ülevust, talle piisab enese väljendamiseks vähesest ja väikesestki. Juba "olemine on imeline asi" (lk 51) ja lihtsas olustikupildis võib vahel enamgi peituda kui hümnis või oodis, suuremast siirusest rääkimata. Nagu Kruusa ise ühes oma luuletuses märgib: "on luuletaji / kes kirjutavad olulistest / asjadest aga teevad seda nii / et asjast ei saagi asja / ja on luuletaji / kes kirjutavad jumal / teab mida ja teevad seda / kuradima hästi" (lk 93).

Kruusa on vaatleja, kes ei püüdle maailma muutmise, vaid selle sõnastamise poole. Ta tunnistab: "kui sulle kirjutan / ei taotle ma muud / tyde kui tunde / tabamise täpsust" (lk 33). Kruusa kirjutab korraga üles ja lahti nii maailma kui ka iseennast – pisiasjad osutuvad seejuures osakesteks palju suuremast pildist, vaevu hoomatavast mustrist, sellal kui isiklikest elamustest ja tähelepanekutest koorub välja üldinimlik väärtussüsteem. Kruusa hindab ehedust, hoolivust ja mõtlikkust ning kannab neid omadusi luuletajana ka ise. Tema "luuletused ütlevad / enamasti sama asja / et armastan" (lk 54): küll elu, küll lihtsust, küll lihtsat elu.

Kruusa luule on rahulik, vahel peaaegu stoiline, ent mitte kunagi kuiv. Tekstidele lisab särtsakust mahe huumor, mis mõjub sundimatult, taoti naivistlikultki. Valikkogu pealkirigi – "Ühe inimese elu" – kõlab eraldi võetuna äärmiselt tõsiselt, kuid saab tänu sulgudes lisatud sõnale "pooleli" mõnusalt vaimuka varjundi. Elu on harva surmtõsine, miks peaks siis olema luulegi?

"Ühe inimese elu" ei kõnele üksnes luuletaja intiimsest suhtest ümbritsevasse keskkonda, vaid ka tema armastusest keele vastu. Kruusa keelekasutus toob tekstidesse mängulisuse ja annab neile omapärase, äratuntavalt kaljukruusaliku ilme. Keel on tema käes (või oleks õigem öelda suus?) kui plastiliin, mida saab kõiksugustesse põnevatesse ja ootamatutesse kujudesse ja kujunditesse voolida. Kruusa on oma nägemuse sõnade jõust ja kasutamisvõimalustest võtnud kokku luuletuses "keel on püksid": "vahel on pingul / nii et ei saa hästi käia / vahel lotendab / püksisääred lohisevad / ja jäävad jalgu / ajab koperdama // hea kui püksid / on kanda parajad / ja istuvad jalas / nagu valatult / vahel pükse / ülal hoiavad traksid // vahel jääb mulje / et püksid üksi / jalgu liigutavadki / et tänu pükstele / inimene käibki / no kas pole väärt püksid" (lk 149–150).

Mart Velsker kirjutab Kruusa esikkogu arvustades, et too on "korraga äärmiselt lähedal elule ja äärmiselt lähedal kunstile".* See tähelepanek kehtib tänaselgi päeval ja sobib kirjeldama Kruusa luulet läbi kogu "Ühe inimese elus" jäädvustatud perioodi. Tema tekstid on aja jooksul muutunud nii temaatiliselt kui ka stilistiliselt mitmekülgsemaks, kuid just elulähedus ning keeletundlikkus ja -mängulisus on püsinud Kruusa värsiloomingu alustaladena. Vahepeatus on nüüd valikkoguga tehtud, kas rännak jätkub vanal tuttaval rajal või valib Kruusa mõne uue tee, näitab aeg.

* Mart Velsker "Meelega tehtud raamat". – Vikerkaar 2000, nr 5–6, lk 149–154.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Arvo Kukumäe ärasaatmineArvo Kukumäe ärasaatmine
Galerii ja video: Arvo Kukumägi saadeti viimsele teekonnale

Laupäeva pärastlõunal saadeti näitleja Arvo Kukumägi Sõpruse kinos leinatalitusel meie seast ära.

Gregg AllmanGregg Allman
Suri rockmuusik Gregg Allman

Ansambli The Allman Brothers Band asutajaliige Gregg Allman suri 69-aastaselt.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk