Arvustus. Olemine on imeline asi ({{commentsTotal}})

Kalju Kruusa
Kalju Kruusa Autor/allikas: ERR

Uus raamat
Kalju Kruusa
"Ühe inimese elu (pooleli): valitud luuletusi"
Kirimiri (208 lk)

Kalju Kruusa on jõudnud loomingulise vahekokkuvõtteni ja andnud välja luuleraamatu "Ühe inimese elu (pooleli)", mis sisaldab valitud tekste tema kuuest seni ilmunud luulekogust: "Meeleolu" (1999), "Treffamisi" (2004), "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), "Tühhja" (2010), "ing·veri·tee" (2013) ja "Äädikkärbsed" (2015). Valikkogu haarab seega luulet aastatest 1995–2011.

Luuletused on esitatud kronoloogilises järjekorras ning varustatud Kruusa tekstidele iseloomulikult kirjutamisaja ja -kohaga. Kogumikku saab nii lisaks ühe luuletaja kasvamise ja arenemise loole lugeda ka kui omalaadset elulugu luuletustes. "Ühe inimese elu" on ühtaegu verbaalne fotoalbum ja poeetiline päevaraamat, kuhu mahub loodus- ja argielupilte, jäädvustusi reisidest Kaug-Itta, meenutusi lapsepõlvest ning mõtisklusi armastuse ja luuletajaameti üle.

Kruusa luuletab lihtsatest, mõnikord lausa labastest asjadest: närbunud lupiinidest (lk 13) ja veekopsikust (lk 18), trammisõidust (lk 35–37) ja vanaema rätikust (lk 127–128), vikatist (lk 128–130) ja merest (lk 130–131), kraavi kaevamisest Souli kesklinnas (lk 163–165) ja taarapunkti külastamisest (lk 191–192). Tema luule on kui "kineetiline vaikelu, kus kyik toimub" (lk 30), korraga paigalseis ja kulgemine – viivu jäädvustamine keelde, meeleolude ja nägemuste püüdmine sõnadesse.

Kruusa pilk on värske ja suudab tabada erilist ka kõige argisemates asjades: "iga viimne asj on nagu esimest korda, / iga tuhandesti tuttav ja tavaline asj on tuliuus" (lk 115). Kruusa ei ihale ülevust, talle piisab enese väljendamiseks vähesest ja väikesestki. Juba "olemine on imeline asi" (lk 51) ja lihtsas olustikupildis võib vahel enamgi peituda kui hümnis või oodis, suuremast siirusest rääkimata. Nagu Kruusa ise ühes oma luuletuses märgib: "on luuletaji / kes kirjutavad olulistest / asjadest aga teevad seda nii / et asjast ei saagi asja / ja on luuletaji / kes kirjutavad jumal / teab mida ja teevad seda / kuradima hästi" (lk 93).

Kruusa on vaatleja, kes ei püüdle maailma muutmise, vaid selle sõnastamise poole. Ta tunnistab: "kui sulle kirjutan / ei taotle ma muud / tyde kui tunde / tabamise täpsust" (lk 33). Kruusa kirjutab korraga üles ja lahti nii maailma kui ka iseennast – pisiasjad osutuvad seejuures osakesteks palju suuremast pildist, vaevu hoomatavast mustrist, sellal kui isiklikest elamustest ja tähelepanekutest koorub välja üldinimlik väärtussüsteem. Kruusa hindab ehedust, hoolivust ja mõtlikkust ning kannab neid omadusi luuletajana ka ise. Tema "luuletused ütlevad / enamasti sama asja / et armastan" (lk 54): küll elu, küll lihtsust, küll lihtsat elu.

Kruusa luule on rahulik, vahel peaaegu stoiline, ent mitte kunagi kuiv. Tekstidele lisab särtsakust mahe huumor, mis mõjub sundimatult, taoti naivistlikultki. Valikkogu pealkirigi – "Ühe inimese elu" – kõlab eraldi võetuna äärmiselt tõsiselt, kuid saab tänu sulgudes lisatud sõnale "pooleli" mõnusalt vaimuka varjundi. Elu on harva surmtõsine, miks peaks siis olema luulegi?

"Ühe inimese elu" ei kõnele üksnes luuletaja intiimsest suhtest ümbritsevasse keskkonda, vaid ka tema armastusest keele vastu. Kruusa keelekasutus toob tekstidesse mängulisuse ja annab neile omapärase, äratuntavalt kaljukruusaliku ilme. Keel on tema käes (või oleks õigem öelda suus?) kui plastiliin, mida saab kõiksugustesse põnevatesse ja ootamatutesse kujudesse ja kujunditesse voolida. Kruusa on oma nägemuse sõnade jõust ja kasutamisvõimalustest võtnud kokku luuletuses "keel on püksid": "vahel on pingul / nii et ei saa hästi käia / vahel lotendab / püksisääred lohisevad / ja jäävad jalgu / ajab koperdama // hea kui püksid / on kanda parajad / ja istuvad jalas / nagu valatult / vahel pükse / ülal hoiavad traksid // vahel jääb mulje / et püksid üksi / jalgu liigutavadki / et tänu pükstele / inimene käibki / no kas pole väärt püksid" (lk 149–150).

Mart Velsker kirjutab Kruusa esikkogu arvustades, et too on "korraga äärmiselt lähedal elule ja äärmiselt lähedal kunstile".* See tähelepanek kehtib tänaselgi päeval ja sobib kirjeldama Kruusa luulet läbi kogu "Ühe inimese elus" jäädvustatud perioodi. Tema tekstid on aja jooksul muutunud nii temaatiliselt kui ka stilistiliselt mitmekülgsemaks, kuid just elulähedus ning keeletundlikkus ja -mängulisus on püsinud Kruusa värsiloomingu alustaladena. Vahepeatus on nüüd valikkoguga tehtud, kas rännak jätkub vanal tuttaval rajal või valib Kruusa mõne uue tee, näitab aeg.

* Mart Velsker "Meelega tehtud raamat". – Vikerkaar 2000, nr 5–6, lk 149–154.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.