Arvustus. Breigilahing teatrisaalis ({{commentsTotal}})

„Rituaalis“ on inuitide kultuur ja mütoloogia ühendatud nüüdisaegse tänavatantsu esteetikaga.
„Rituaalis“ on inuitide kultuur ja mütoloogia ühendatud nüüdisaegse tänavatantsu esteetikaga. Autor/allikas: pressifoto

Taani tantsutrupi Next Zone „Rituaal“ („Ritual“), koreograaf Lene Boel, helilooja Rex Caswell, valguskunstnik Jesper Kongshaug. Tantsivad Daniel „Sonic“ Rojas ja Dany „Nono“ Grimah. Tallinna etendus 10. IV Kumu auditooriumis.

Lavastuses „Rituaal“ pöördutakse tantsu rituaalse alge poole: inuitide kultuur ja mütoloogia on ühendatud nüüdisaegse tänavatantsu esteetikaga. Tegemist on visuaalselt mõjusa ja tantsijate meisterlikkust rõhutava tööga, mis haarab kaasa vaataja ning nõuab palju ka tantsijalt. Rituaalsuse taotlus koos vastupidavust ja jõudu eeldava koreograafia ning liikumisega sümbioosis muusikalise kujundusega moodustavad nauditava terviku.

Mütoloogilise sisu või vaatenurga kujutamine kehalis-kinesteetiliselt on omane paljudele arhailistele kultuuridele. Põliskultuuride tantsurituaalid on olnud ühtlasi nende maailmapildi väljendus, kätkedes tootemitega suhtlemist, ümberkehastumist ja oluliste sündmustega seotud (vihmaperioodi saabumine, jahiõnn) kombestikku. Tantsu ja liikumise väljendusi põliskultuurides uurivad tantsuantropoloogia ja -etnoloogia, kus tegeletakse tantsu kui kultuurivormi ja sellega seotud traditsioonidega.[1]

Lavastuses kombineeritakse kaht eraldiseisvat maailma, milles võib ometi näha mõningaid paralleele. Nagu öeldakse lavastuse tutvustuses, on tants olnud inuiti kultuuris olulisel kohal: nende kombestikus lahendati konflikte laulu ja tantsu abil. Selle eriomase joone seostamisel tänavatantsu battle’i-kultuuri ja jõulise break-stiiliga on koreograaf Lene Boel saavutanud huvitava tulemuse, kus kerkib esile põliskultuuride rituaalide ja ühe subkultuurilise nähtuse sarnasus.

Battle’id on tänavatantsu subkultuurile omased duellid, kus võisteldakse enamasti kas üksi või paarikaupa ning kus on tähtis isikupärane liikumisstiil, karisma, iga tantsija flow, energia ja liikumiskeeles sisalduvad trikid või virtuoossed liikumisjadad. Battle võib peale võistlemise olla ka enda väljaelamise viis, seda eriti krump’i stiili puhul,[2] mis on välja kasvanud getos elavate tänavatantsijate allasurutud emotsioonide ja frustratsiooni tantsukeelde tõlgitud väljendusest. Battle’itel võisteldakse eri stiilides, näiteks nii house’i, hip-hop’i, break’i kui ka vogueing’i puhul.

Tänavatantsu asetamine teise konteksti, etenduskunstide lavale, black box’i, lisab teised konnotatsioonid kui tavapärastest, subkultuuriga seotud koodidest tulenevad. Tänavatantsijate kehaline võimekus võib mõnikord isegi ületada nüüdistantsu tegijate oma. Seda põhjusel, et tihti on tänavatantsu esteetikat ja stiili järgiv koreograafia detailsem ja mitmekesisem nüüdistantsu omast, kus tihti kasutatakse ka argiliikumist või kus iga tantsija isikupära ja liikumisnüansid niivõrd esile ei kerki. Lavastuse „Rituaal“ puhul on tänavatantsu esteetikas koreograafia tihe, kasutatakse hip-hop’ist mõjutatud helikujunduse rütmi ja muusika ette antud toone, lööke, erisuguseid helikvaliteete, luues omakorda vastavaid liikumiskvaliteete – nii kujuneb sujuv tervikpilt helist ja liikumisest, kus üks illustreerib teist.

Koreograafia on esitatud tugeva sisemise energiaga, selle mitmetahulisus avaldub just teravuste ja voolava üldmulje õnnestunud koosluses. Tantsijate energia on mõnikord plahvatuslik, seejuures viimistletud, jõulisus suubub pehmusesse.

Rütmiga mängimine, üksikud, peatustega või hakitusega esitatud liigutused ning tantsijate keha kaasa voolamine muusikaga loob samuti vaheldusrikkust. Tantsijad täitsid lava suurepäraselt, pakkudes visuaalselt mõjusaid pilte. Et laval oli kaks tantsijat, andis see võimaluse mängida ka kehasümmeetria, vastanduste, dialoogi ja kajaga, sünkroonsusega.

Kui enamiku ajast võis näha puhast tänavatantsu, olid mõned stseenid üles ehitatud ka matkivatele liigutustele, pantomiimilaadsele liikumisele, kus võis aimata viiteid küttimisele, lõkke­tegemisele, toiduvalmistamisele. See ühes traditsioonilise inuiti lauluga, mis kõlas nii etenduse alguses kui ka lõpus, lubab lavastuse taustal näha ka konkreetset legendi või pärimust, mida koreograaf on koos tantsijatega interpreteerinud.

Lavastuse loomeprotsessi iseloomustab koreograaf Lene Boeli kommentaar, et enne tööle asumist käidi põhjalikul uurimisreisil Gröönimaal inuitide juures. Arvestades sedagi, et koreograaf ise pole break-tantsija, vaid treenitud pigem modern- ja nüüdistantsu vallas, on tantsijate puhul tegu võimekate ja meisterlike interpreetidega ning koreograafi ja tantsijate suhtlus ja koostöö on õnnestunult vilja kandnud. Kindlasti toetab seda ka asjaolu, et tegu on juba 1997. aastal loodud trupiga, kus antropoloogilist teemaderingi on eri liikumiskeeltega ühendatud juba mitmes lavastuses. Ka valgus- ja helikujunduse suhe koreograafiasse on ühtlane ja tugev – sedagi ilmselt põhjusel, et Boel on teinud läbi aastate koostööd helilooja Rex Casswelli ja valguskunstnik Jesper Kongs­haugiga.[3] Erilaadsete väljenduskeelte ning tantsijate ja koreograafi sünergia kandub edasi ka saali.

Tänavatantsul on etenduskunsti kontekstis ja nüüdistantsuga kombineerituna suur potentsiaal, sündida võib väga huvitavaid ja tantsukeelt vürtsitavaid lavastusi. Eestis on tänavatantsu ja nüüdistantsu ühitamine praegu veel vähe levinud, eeldatavasti seetõttu, et enamik selles vallas tegutsevaid koreograafe on omandanud just nüüdistantsu liikumiskeele ning vähe on neid, kes on leidnud tänavatantsust tee nüüdistantsu juurde.

[1] Adrianne L. Kaeppler, Dance Ethnology and the Anthropology of Dance. Dance Research Journal, vol 32, no 1, 2000.

[2] Ülevaate krump’ist ja tänavatantsu battle’itest leiab näiteks YouTube’ist.

[3] Truppi puudutav info: www.nextzonemoves.dk

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk