Amandus Adamsoni "Tšempion" müüdi üle 57 000 euro eest ({{commentsTotal}})

Amandus Adamson
Amandus Adamson "Tšempion" Autor/allikas: Pressimaterjalid

21. aprillil toimunud Haus galerii kunstiklassika oksjonil müüdi teiste teoste hulgas ka Amandus Adamsoni pronksskulptuur "Tšempion", mille hinnaks kujunes 57 200 eurot.

Läbi pikkade keerdkäikude Eestisse jõudnud Amandus Adamsoni skulptuur Georg Lurichist on üks teose kahest esmavalust, millest teine asub tänaseks Spordimuuseumis. Skulptuurid valati pronksi 1903. aastal Peterburis prantsuse päritolu ettevõtja Adolphe Morand’i valu- ja pronksitöökojas. Lurich tellis kaks pronksvalandit - ühe endale, teise annetamiseks Nürnbergi maadlejate klubile, mis kandis tema nime. Üks neist teostest leidis tee pikkade aastate järel spordimuuseumisse ja teine viidi uue omanikuga kokku Haus galerii oksjoni kaudu.

Esmakordselt eksponeeriti maadluslegendi järgi valminud teost nimega "Tšempion“ kunstinäitusel 1904. aastal Vene keisririigis, mille koosseisu ka Eesti toona kuulus. Seejärel saadeti kuju Ameerikaase Saint-Louis’ maailmanäitusele, kus leidis ka äramärkimist. Pärast näituse lõppu jäi teos teadmata kadunuks ja leidis tee kodumaale tagasi alles nüüd, üle saja aasta hiljem.

Sama teose kolmas variant on valatud 1924. aastal Tartus ja asub tänaseks Eesti Kunstimuuseumi kogus. Töö teeb pikantseks sellele lisatav viigipuuleht, mis iseloomustab üsna tavalist tendentsi katta kunstiteose teatud osad sündsuslikel eesmärkidel ja mis oli Adamsonil arvatavasti algusest peale sellisena planeeritud, kuid mis hilisemal kunstimuuseumi kujul puudub.

Haus Galerii kunstiklassika oksjonid toimuvad kaks korda aastas ja pakuvad teoseid läbi eesti kunstiajaloo keskendudes erakogudest pärinevale paremikule.

Toimetaja: Kaspar Viilup



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.