Peeter Helme soovitab: Kirmen Uribe "Bilbao-New York-Bilbao" ({{commentsTotal}})

"Bilbao-New York-Bilbao" Autor/allikas: Raamatu kaane fragment

Mida me teame baski kirjandusest? Ilmselt vähe. Aga võib-olla polegi võimalik palju teada, sest nagu äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Kirmen Uribe "Bilbao-New York-Bilbao" minajutustajast peategelane nendib: "Meie, baskid, oleme oma kirjandustraditsiooni alati alahinnanud. Kui vaadata, kui vähe raamatuid baski keeles ilmub, ongi alaväärsustunne õigustatud." (lk 124-125)

Järgneb arutelu sellest, et baskidel pole oma eepost ja nende kirjanduspärand on õhuke ja pisike, sest sajandite jooksul on sellele eelistatud suulist pärimust. Tegelikult polegi see olukord Eestist nii väga erinev. Muide, Merilin Kotta tõlgitud fragmentaarses romaanis tulebki juttu ka Eestist – nimelt kirjeldatakse siin üht Käsmus toimunud eri maade kirjanike kokkutulekut ning kogu suvise Eesti õhustikku.

See on tore, aga loomulikult ei ole Uribe raamat ainuüksi seetõttu lugemisväärne. Tegu on paarikümnesse keelde tõlgitud ja mitme auhinnaga pärjatud romaaniga, mis räägib korraga nii minajutustaja lennureisist üle Atlandi, tema püüdest kirjutada romaan oma suguvõsast ja baski identiteedist, kalapüügist ning Baskimaa 20. sajandi ajaloost – üleüldse sellest, mida kujutab endast üks raamat ja kuidas seda kirjutatakse.

Kindlasti on oluline märkida, et Kirmen Uribe "Bilbao-New York-Bilbao" on esimene otse baski keelest eesti keelde tõlgitud romaan ning läheb juba sellisena tõlkekultuuri ajalukku. Samas pole Uribe romaan päris esimene baski autori romaan, mis eesti keeles ilmub. Nagu tõlkija järelsõnas nimetab, on meil olemas veel Uribe põlvkonnakaaslase Unai Elorriaga "Tramm Šiša Pangmale", mille tõlkis, tõsi küll, hispaania keelest, Triin Lõbus ja mis ilmus juba 2005. aastal Loomingu Raamatukogus. Siin-seal on ilmunud veel mõned lühemad tekstid, kuid üldiselt on baski keelest eesti keelde tõlkimine siiski midagi eksootilist...

Omamoodi eksootiline on ka Uribe lugu. Stiili mõttes meenutab see natuke mainitud Elorriaga romaani. Ka see on fragmentaarne teos, mille puhul autor on vist mõelnud, et võib-olla iga lugeja ei pruugigi raamatut lugeda kaanest kaaneni vaid võtab selle ette suvalises järjekorras. Nii pani arvama tõsiasi, et kui autor mõnes peatükis mainib midagi, millest oli juttu juba lehekülgi varem, seletab ta seda alati nagu esimesel korral – põhjalikult ja alustades algusest...

Teine kirjanduslik paralleel, mis Uribet lugedes tekkis, seostub hispaania autori Javier Cercase "Salamise sõduritega", mis ilmus eesti keeles 2015. aastal Mari Laane tõlkes. Ka Cercase romaanis keerleb tegevus võrdselt teose kirjutamise enda, minajutustaja elu ning selle loo ümber, millest viimane kirjutada üritab.

Ilmselt ongi tänapäeval üha olulisem küsimus see, mis siis ikka teeb romaanist romaani ja kuidas üks romaan sünnib. Uribe jaoks on see võrdselt seotud küsimustega identiteedist. Nii isiklikust ja perekondlikkust identiteedist, kus on palju segast ja lahtist – eriti seoses Hispaania kodusõjaga – kui ka rahvuslikust ja keelelisest identiteedist. Mida tähendab baskiks olemine maal, kus veel hiljuti oli baski keele rääkimine keelatud ning tingimustes, kus baskide kodumaa on jätkuvalt jagatud kahe suurriigi, Hispaania ja Prantsusmaa ning neist kummagi sees mitme haldusüksuse vahel, milles baski keele ja kultuuri staatus on väga erinev?

Keeruline värk, aga ilmselt on need probleemid teistele väikerahvastele mõistetavad ning nii mõjubki Kirmen Uribe "Bilbao-New York-Bilbao" ühtaegu eksootilise ning samas sooja, lähedase ja tuttavana.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: