Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste ({{commentsTotal}})

Octave Vandeweghe / Belgia
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed" Autor/allikas: Liina Lelov

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Belgia kunstniku Octave Vandeweghe lihvitud vääriskivide ja söögiriistade seeria "Kultuursed kombed" asetub funktsionaalsuse ja ilu piirimaile.

See ühendab žürii hinnangul kõrg- ja madaltehnoloogilise lähenemise, sünteetilise ja naturaalse.

"Töödes on viiteid funktsionaalsusele, kuid objektid ise on samal ajal ebapraktilised. Samuti on kunstnik toonud seeriasse sisse pinge loodud ja leitud objektide vahel," kommenteeris rahvusvahelistest ekspertidest koosnev žürii. Octave Vandeweghe kasutab oma töödes tsitriini, fantoomkvartsi, sünteetilist safiiri ja terastraati.

Teise koha preemia läks Villu Plingile ja Silja Saarepuule, kelle videos "Vaip" saab näha põllust vaiba kündmise lõputut protsessi. "See on veider, muretu, asine ja mitmekihiline teos, mis viib kokku traditsioonilised ja moodsad tehnikad ja meediumid," hindas žürii. Lisaks pälvis video näitust võõrustava ETDMi ostupreemia, mis tähendab, et see ostetakse muuseumi kogusse.

Silja Saarepuu ja Villu Plink "Vaip"

Kolmandana tõsteti esile Leedu kunstnikku Jurgita Erminaité-Šimkuvienét, kelle loodud merevaigust kärbsepüünis kannab pealkirja "See on vaid aja küsimus". Žürii hinnangul on selle tavaliselt mitte nii väga atraktiivse tarbeasja olemus hästi tabatud ning see tänu aja kulgemisele millekski väärtuslikuks muudetud. "Kuna merevaigus võib sageli leida ka iidseid putukaid, ühendabki lõksupüüdmise teema erinevad ajad kauniks tervikuks," hindas žürii.

Jurgita Erminaité-Šimkuviené "See on vaid aja küsimus" 

Žüriisse kuulusid Norra kunstikriitik ja toimetaja André Gali, Soome ehtekunstnik ja Saimaa Rakenduskõrgkooli õppekoordinaator Eija Mustonen, klaasikunstnik ja Pitzer Kolledži (USA) õppejõud Sarah Gilbert, filosoof, kriitik ja õppejõud Eik Hermann ning galerist, tõlkija ja õppejõud Keiu Krikmann Eestist.

Peapreemiaga kaasnes auhinnaraha 2500 eurot, teine ja kolmas koht said vastavalt 1500 ja 1000 eurot. Kõik kolm esiletõstetud tööd haakuvad žürii hinnangul hästi triennaali tänavuse ajateemaga, tuues esile seose mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ja tehes nähtavaks ka geoloogilise aja. Žürii pidas oluliseks esile tõstetud tööde kõrget kvaliteeti ning idee, materjali ja humoorika lähenemise kooslust.

VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel on väljas 49 tööd kunstnikelt 19 riigist. Kõige enam on töid Põhjamaade, Baltikumi ja Kesk-Euroopa kunstnikelt, aga esindatud on ka näiteks Hiina, Taiwan, Kanada, USA ja Iisrael. Näha saab keraamikat, ehte-, klaasi-, tekstiili- ja sepakunsti, traditsiooniliste väikevormide kõrval ka videot ja suuremahulisi installatsioone.

Näitus ETDMis jääb avatuks 23. juulini. Näitust saab vaadata ka koos giidiga, järgmine eestikeelne giidituur toimub kolmapäeval, 26. aprillil kell 16.

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.