Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud ({{commentsTotal}})

Lauri Sommer
Lauri Sommer Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

Sellest tulenevalt seitse küsimust ja sõna Sommerile:

Milles seisneb patrooni roll kirjandusfestivali juures? Kas tema käsi on ka programmi kujundamisel mängus?

Festivali korraldajad ei sundinud mind koosolekutel istuma, vaid lasid olla seitsme maa ja mere taga kusagil talus ja teha omi asju. Ma leian, et see on parim lahendus. Neil on niigi hea tiim. Nad teavad publiku huvisid, ilmuvaid tõlkeid ja teevad autoritega tihedat koostööd. Patrooni ylesanne on mu meelest oma maailma jagada ja kylalistega sõbrustada. Mulle tundub, et eelmistest patroonidest ma sarnanen selles rollis kõige rohkem Hannes Varblasega.

Prima Vista raames anti traditsiooniliselt välja ka preemia "Esimene samm" debüütteksti eest. Žüriiliikmena omate ülevaadet kandidaatidest. Kuidas Eesti kirjanduse järelkasv paistab?

Ma räägiks alguses laiemalt. Lyyrika poolelt on kõige võimsam elamus olnud 12EEK Monkey (Põhjamaade Hirm ja Genka) ilmumine rahvale. Räpist on kohati täitsa kõrgpoeesia saanud ja tugev video muidugi võimendab sõnumeid. Proosast meeldis Tõnis Tootseni "Esimene päev". Kui rääkida "Esimese sammu" konkursist, siis võitja Berit Petolai järveäärne ja maafantaasiaid täis luule tundus kohe mõnus. Ju vist ka sellepärast, et ise olen rohkem maal. Ja muud tendentsid võttis žyriiliige Mart Kuldkepp kokku kui "noorte naiste negatiivsed seksikogemused pluss sellega seotud temaatika". Aga seal on ka muud. Naisluulesse on tulnud rohkem girl power´it ja nende avameelsus on eelarvamuste ja andmekaitseliste paranoiadega yhiskonnas väga vajalik.

Festivali esimesel päeval on üritus "Patrooni õhtu vinüülimuusikaga". Kas teete seal DJ-etteaste? Mida mängite ja mida räägite?

Oli plaan vinyyle mängida jah, kui keegi plaadid maalt ära tuua aitab ja grammarid välja võlub. Botaanikaaia palmimajas ma nyyd mingit liiga lammutavat saundi panna ei proovi. Meeleolu tahaks hoida maikuule vastava, päikse, noorte lehtede, Emajõe ja tuulega kooskõlas. Komponente võib tulla vanamuusikast, ambiendist, vene underground´ist (sain just vinyylidel kokku Kino varase diskograafia), bände John Peeli sessioonidelt, lauljatare prantsuse 60ndate babypop´ist… ja mingeid kuuldemänge ja anomaalsusi ka… eks kuule.

Festivali partnerasulaks on sedapuhku Värska. Milliste rännakutega ajas, ruumis ja iseenda sees teile Värska seostub?

Värska on osake Setumaast, kus elasid mu emapoolsed esivanemad. Koos Petseri oblastiga on see kant mulle omamoodi Kaananimaa, kultuurkond, mis oma õigeusliku kylakristluse, murraku, juttude, vana käsitöö, tundelaadi, heledate männimetsade ja palju muuga meelde on jäänud. Kõige rohkem olen seal käinud seoses Lõuna-Eesti rahvalaulude laulmisega, Tartu seto kooriga Liinatsuraq. Värskas esineme seekord kvartetiga Ytsiotsõ ja natuke peaks laulude vahel olema juttu ka rahvaluule ja kirjanduse seostest. Ja Värska kalmuaeda on maetud mu kallis sugulane Veera Toonekurg Litvina kylast. Plaan on ka see haud yles otsida.

Mis on kõige kaugem koht, kuhu olete iseenda sees läinud?

Mmm.. väikse varba ots vist.

Festivali teema viitab ka muinasjutulembusele. Muinasjuttu žanrina, milles puudub tõeväärtuse taotlus, võiks ju erisuguste alternatiivsete tõdede ajastul vaadata rahulise pelgupaigana. Mis te arvate, kas üldse on mõtet tõe poole püüelda?

Muinasjutud on kirjandusele sama, mis koopakunst digigraafikale – sealt suuliselt tasandilt need lood ja jutustamise viisid kõik algasid ja žanrid välja kujunema hakkasid. Mind huvitavad elu ja muinasjutu kokkupuutepunktid, vahel tekkivad ulmelised olukorrad, kus heal juhul saab mõne motiivi ka tõeks teha.

Milline oli teie viimane suur-suur kirjanduselamus?

Mõnusat lugemist on kogu aeg, aga suurimad elamused panevad tundma ja tegutsema. Ulatuslikumad vaimustushood on olnud Georg Trakli luule tõlkimine ja Artur Alliksaare maailmaga tegelemine.

Prima Vista



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: