Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud ({{commentsTotal}})

Lauri Sommer
Lauri Sommer Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

Sellest tulenevalt seitse küsimust ja sõna Sommerile:

Milles seisneb patrooni roll kirjandusfestivali juures? Kas tema käsi on ka programmi kujundamisel mängus?

Festivali korraldajad ei sundinud mind koosolekutel istuma, vaid lasid olla seitsme maa ja mere taga kusagil talus ja teha omi asju. Ma leian, et see on parim lahendus. Neil on niigi hea tiim. Nad teavad publiku huvisid, ilmuvaid tõlkeid ja teevad autoritega tihedat koostööd. Patrooni ylesanne on mu meelest oma maailma jagada ja kylalistega sõbrustada. Mulle tundub, et eelmistest patroonidest ma sarnanen selles rollis kõige rohkem Hannes Varblasega.

Prima Vista raames anti traditsiooniliselt välja ka preemia "Esimene samm" debüütteksti eest. Žüriiliikmena omate ülevaadet kandidaatidest. Kuidas Eesti kirjanduse järelkasv paistab?

Ma räägiks alguses laiemalt. Lyyrika poolelt on kõige võimsam elamus olnud 12EEK Monkey (Põhjamaade Hirm ja Genka) ilmumine rahvale. Räpist on kohati täitsa kõrgpoeesia saanud ja tugev video muidugi võimendab sõnumeid. Proosast meeldis Tõnis Tootseni "Esimene päev". Kui rääkida "Esimese sammu" konkursist, siis võitja Berit Petolai järveäärne ja maafantaasiaid täis luule tundus kohe mõnus. Ju vist ka sellepärast, et ise olen rohkem maal. Ja muud tendentsid võttis žyriiliige Mart Kuldkepp kokku kui "noorte naiste negatiivsed seksikogemused pluss sellega seotud temaatika". Aga seal on ka muud. Naisluulesse on tulnud rohkem girl power´it ja nende avameelsus on eelarvamuste ja andmekaitseliste paranoiadega yhiskonnas väga vajalik.

Festivali esimesel päeval on üritus "Patrooni õhtu vinüülimuusikaga". Kas teete seal DJ-etteaste? Mida mängite ja mida räägite?

Oli plaan vinyyle mängida jah, kui keegi plaadid maalt ära tuua aitab ja grammarid välja võlub. Botaanikaaia palmimajas ma nyyd mingit liiga lammutavat saundi panna ei proovi. Meeleolu tahaks hoida maikuule vastava, päikse, noorte lehtede, Emajõe ja tuulega kooskõlas. Komponente võib tulla vanamuusikast, ambiendist, vene underground´ist (sain just vinyylidel kokku Kino varase diskograafia), bände John Peeli sessioonidelt, lauljatare prantsuse 60ndate babypop´ist… ja mingeid kuuldemänge ja anomaalsusi ka… eks kuule.

Festivali partnerasulaks on sedapuhku Värska. Milliste rännakutega ajas, ruumis ja iseenda sees teile Värska seostub?

Värska on osake Setumaast, kus elasid mu emapoolsed esivanemad. Koos Petseri oblastiga on see kant mulle omamoodi Kaananimaa, kultuurkond, mis oma õigeusliku kylakristluse, murraku, juttude, vana käsitöö, tundelaadi, heledate männimetsade ja palju muuga meelde on jäänud. Kõige rohkem olen seal käinud seoses Lõuna-Eesti rahvalaulude laulmisega, Tartu seto kooriga Liinatsuraq. Värskas esineme seekord kvartetiga Ytsiotsõ ja natuke peaks laulude vahel olema juttu ka rahvaluule ja kirjanduse seostest. Ja Värska kalmuaeda on maetud mu kallis sugulane Veera Toonekurg Litvina kylast. Plaan on ka see haud yles otsida.

Mis on kõige kaugem koht, kuhu olete iseenda sees läinud?

Mmm.. väikse varba ots vist.

Festivali teema viitab ka muinasjutulembusele. Muinasjuttu žanrina, milles puudub tõeväärtuse taotlus, võiks ju erisuguste alternatiivsete tõdede ajastul vaadata rahulise pelgupaigana. Mis te arvate, kas üldse on mõtet tõe poole püüelda?

Muinasjutud on kirjandusele sama, mis koopakunst digigraafikale – sealt suuliselt tasandilt need lood ja jutustamise viisid kõik algasid ja žanrid välja kujunema hakkasid. Mind huvitavad elu ja muinasjutu kokkupuutepunktid, vahel tekkivad ulmelised olukorrad, kus heal juhul saab mõne motiivi ka tõeks teha.

Milline oli teie viimane suur-suur kirjanduselamus?

Mõnusat lugemist on kogu aeg, aga suurimad elamused panevad tundma ja tegutsema. Ulatuslikumad vaimustushood on olnud Georg Trakli luule tõlkimine ja Artur Alliksaare maailmaga tegelemine.

Prima Vista



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.