Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud ({{commentsTotal}})

Lauri Sommer
Lauri Sommer Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

Sellest tulenevalt seitse küsimust ja sõna Sommerile:

Milles seisneb patrooni roll kirjandusfestivali juures? Kas tema käsi on ka programmi kujundamisel mängus?

Festivali korraldajad ei sundinud mind koosolekutel istuma, vaid lasid olla seitsme maa ja mere taga kusagil talus ja teha omi asju. Ma leian, et see on parim lahendus. Neil on niigi hea tiim. Nad teavad publiku huvisid, ilmuvaid tõlkeid ja teevad autoritega tihedat koostööd. Patrooni ylesanne on mu meelest oma maailma jagada ja kylalistega sõbrustada. Mulle tundub, et eelmistest patroonidest ma sarnanen selles rollis kõige rohkem Hannes Varblasega.

Prima Vista raames anti traditsiooniliselt välja ka preemia "Esimene samm" debüütteksti eest. Žüriiliikmena omate ülevaadet kandidaatidest. Kuidas Eesti kirjanduse järelkasv paistab?

Ma räägiks alguses laiemalt. Lyyrika poolelt on kõige võimsam elamus olnud 12EEK Monkey (Põhjamaade Hirm ja Genka) ilmumine rahvale. Räpist on kohati täitsa kõrgpoeesia saanud ja tugev video muidugi võimendab sõnumeid. Proosast meeldis Tõnis Tootseni "Esimene päev". Kui rääkida "Esimese sammu" konkursist, siis võitja Berit Petolai järveäärne ja maafantaasiaid täis luule tundus kohe mõnus. Ju vist ka sellepärast, et ise olen rohkem maal. Ja muud tendentsid võttis žyriiliige Mart Kuldkepp kokku kui "noorte naiste negatiivsed seksikogemused pluss sellega seotud temaatika". Aga seal on ka muud. Naisluulesse on tulnud rohkem girl power´it ja nende avameelsus on eelarvamuste ja andmekaitseliste paranoiadega yhiskonnas väga vajalik.

Festivali esimesel päeval on üritus "Patrooni õhtu vinüülimuusikaga". Kas teete seal DJ-etteaste? Mida mängite ja mida räägite?

Oli plaan vinyyle mängida jah, kui keegi plaadid maalt ära tuua aitab ja grammarid välja võlub. Botaanikaaia palmimajas ma nyyd mingit liiga lammutavat saundi panna ei proovi. Meeleolu tahaks hoida maikuule vastava, päikse, noorte lehtede, Emajõe ja tuulega kooskõlas. Komponente võib tulla vanamuusikast, ambiendist, vene underground´ist (sain just vinyylidel kokku Kino varase diskograafia), bände John Peeli sessioonidelt, lauljatare prantsuse 60ndate babypop´ist… ja mingeid kuuldemänge ja anomaalsusi ka… eks kuule.

Festivali partnerasulaks on sedapuhku Värska. Milliste rännakutega ajas, ruumis ja iseenda sees teile Värska seostub?

Värska on osake Setumaast, kus elasid mu emapoolsed esivanemad. Koos Petseri oblastiga on see kant mulle omamoodi Kaananimaa, kultuurkond, mis oma õigeusliku kylakristluse, murraku, juttude, vana käsitöö, tundelaadi, heledate männimetsade ja palju muuga meelde on jäänud. Kõige rohkem olen seal käinud seoses Lõuna-Eesti rahvalaulude laulmisega, Tartu seto kooriga Liinatsuraq. Värskas esineme seekord kvartetiga Ytsiotsõ ja natuke peaks laulude vahel olema juttu ka rahvaluule ja kirjanduse seostest. Ja Värska kalmuaeda on maetud mu kallis sugulane Veera Toonekurg Litvina kylast. Plaan on ka see haud yles otsida.

Mis on kõige kaugem koht, kuhu olete iseenda sees läinud?

Mmm.. väikse varba ots vist.

Festivali teema viitab ka muinasjutulembusele. Muinasjuttu žanrina, milles puudub tõeväärtuse taotlus, võiks ju erisuguste alternatiivsete tõdede ajastul vaadata rahulise pelgupaigana. Mis te arvate, kas üldse on mõtet tõe poole püüelda?

Muinasjutud on kirjandusele sama, mis koopakunst digigraafikale – sealt suuliselt tasandilt need lood ja jutustamise viisid kõik algasid ja žanrid välja kujunema hakkasid. Mind huvitavad elu ja muinasjutu kokkupuutepunktid, vahel tekkivad ulmelised olukorrad, kus heal juhul saab mõne motiivi ka tõeks teha.

Milline oli teie viimane suur-suur kirjanduselamus?

Mõnusat lugemist on kogu aeg, aga suurimad elamused panevad tundma ja tegutsema. Ulatuslikumad vaimustushood on olnud Georg Trakli luule tõlkimine ja Artur Alliksaare maailmaga tegelemine.

Prima Vista



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk