Viljandi kultuuriakadeemia avab Tartus kunstide keskuse ({{commentsTotal}})

Vana anatoomikum
Vana anatoomikum Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Septembris alustab Tartu ülikooli vanas anatoomikumis tööd uus kunstide keskus, mis koondab kogu valdkonna pädevuse ühte üksusse ja hakkab koordineerima üleülikoolilist kunstide õpet.

Viimastel aastatel on kunstiharidus Tartu ülikoolis jagunenud peamiselt kahe struktuuriüksuse – kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koosseisu kuuluva kunstide osakonna ning Viljandi kultuuriakadeemia vahel. Esimeses on tänaseni koolitatud peamiselt maalikunstnikke, teises muusikuid, näitlejaid, tantsijaid, valgus- ja helikunstnikke ning meistreid ja uurijaid rahvusliku tekstiili, metalli- ja ehituse valdkondades. Lisaks kannab TÜ haridusteaduste instituut olulist rolli kunstididaktika õpetamisel tulevastele õpetajatele.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof. Margit Sutropi sõnul on kunstiõppe koondumine loodavasse kunstide keskusesse oluline samm humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna seesmise tööjaotuse korraldamisel, ühtlasi avades Viljandi kultuuriakadeemiale akna Tartusse. "Vabade kunstide professorite loengute populaarsus erinevate valdkondade üliõpilaste ja ka töötajate hulgas näitab, et kaunite kunstide ja eneseväljendust ning loovust arendavate kursuste vastu on kõrge huvi. Nii tekkiski mõte panna kokku terve pakett taolisi kursusi, mille hulgast igaüks saab valida endale sobivaima," kommenteeris professor Sutrop.

Kunstide keskuse juhataja Tuulike Kivestu sõnul pakub septembrikuust tööd alustav kunstide keskus kõikidele Tartu ülikooli üliõpilastele võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning oma loovuse igakülgseks arendamiseks.

"Vabaainetena saab õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning –õppejõududele," rääkis Kivestu ja lisas, et keskus soovib panustada ka õpetajakoolitusse, pakkudes tulevastele õpetajatele võimalust omandada rikkalikult kunstide alaseid teadmisi ja oskusi, mida kasutada töös laste ja noortega. 

Lisaks tudengitele ootab keskus oma loovust avastama ja arendama ka ülikooli õppejõude ja töötajaid. Pea kõigil kursustel võib osaleda ka täiendusõppijana.

Sügissemestril käivitab kunstide keskus üleülikooliliste vabaainetena üle neljakümne kursuse. Teemade ring on väga lai, ulatudes praktilisest kõnekunstist Eesti regilaulu ja koomiksi joonistamiseni. Põnevamate kursustena toob keskuse juhataja välja veel moekunstnik Triin Amuri õppeaine "Moetööstuse probleeme ning selle jätkusuutliku arengu võimalikud lahendused ja praktikad", millele järgneb kevadsemestril praktilisem kursus "Rõivatööstuse väljakutse – kuidas õmmelda prügi", Viljandi kultuuriakadeemia ühe kõrgemini hinnatud õppejõu Sergei Drõgini kursuse "Viha valitsemine" ning koreograaf ja tantsija Stella Kruusimägi aine "Loomalik liikumine".

Kunstide keskusel on plaanis teha aktiivset koostööd teiste kunstide alast haridust pakkuvate koolidega.  Näiteks käivitatakse juba algaval sügisel Tartu H. Elleri muusikakooliga ühine pärimustantsu aine, kus osalejatel on võimalus Elleri kooli pärimusmuusikute poolt mängitud elava muusika saatel ning Viljandi kultuuriakadeemia vilistlaste Eva Talsi ja Kadri Lepassoni juhendamisel tantsuoskusi omandada.

Kunstide keskuse koosseisu hakkab kuuluma ka vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik. 2017/2018 õppeaastal töötab sel kohal professorina tunnustatud fotograaf Peeter Laurits ning sügissemestril on kõik huvilised oodatud kuulama tema loengusarja teemal "METSIK ESTEETIKA ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Toimetaja: Valner Valme



Kuberneri aed

Kuberneri aia monumendi konkurss jäi tulemuseta

Riigikogu kantselei korraldatud konkurss Kuberneri aeda omariikluse monumendi leidmiseks ei toonud otsitud tulemust. Kolm kunstiliselt paremat võistlustööd saavad auhinnaraha kätte, kuid žürii otsustas üksmeelselt, et ükski neist ajaloolisesse aeda ei sobi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: