Viljandi kultuuriakadeemia avab Tartus kunstide keskuse ({{commentsTotal}})

Vana anatoomikum
Vana anatoomikum Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Septembris alustab Tartu ülikooli vanas anatoomikumis tööd uus kunstide keskus, mis koondab kogu valdkonna pädevuse ühte üksusse ja hakkab koordineerima üleülikoolilist kunstide õpet.

Viimastel aastatel on kunstiharidus Tartu ülikoolis jagunenud peamiselt kahe struktuuriüksuse – kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koosseisu kuuluva kunstide osakonna ning Viljandi kultuuriakadeemia vahel. Esimeses on tänaseni koolitatud peamiselt maalikunstnikke, teises muusikuid, näitlejaid, tantsijaid, valgus- ja helikunstnikke ning meistreid ja uurijaid rahvusliku tekstiili, metalli- ja ehituse valdkondades. Lisaks kannab TÜ haridusteaduste instituut olulist rolli kunstididaktika õpetamisel tulevastele õpetajatele.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof. Margit Sutropi sõnul on kunstiõppe koondumine loodavasse kunstide keskusesse oluline samm humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna seesmise tööjaotuse korraldamisel, ühtlasi avades Viljandi kultuuriakadeemiale akna Tartusse. "Vabade kunstide professorite loengute populaarsus erinevate valdkondade üliõpilaste ja ka töötajate hulgas näitab, et kaunite kunstide ja eneseväljendust ning loovust arendavate kursuste vastu on kõrge huvi. Nii tekkiski mõte panna kokku terve pakett taolisi kursusi, mille hulgast igaüks saab valida endale sobivaima," kommenteeris professor Sutrop.

Kunstide keskuse juhataja Tuulike Kivestu sõnul pakub septembrikuust tööd alustav kunstide keskus kõikidele Tartu ülikooli üliõpilastele võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning oma loovuse igakülgseks arendamiseks.

"Vabaainetena saab õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning –õppejõududele," rääkis Kivestu ja lisas, et keskus soovib panustada ka õpetajakoolitusse, pakkudes tulevastele õpetajatele võimalust omandada rikkalikult kunstide alaseid teadmisi ja oskusi, mida kasutada töös laste ja noortega. 

Lisaks tudengitele ootab keskus oma loovust avastama ja arendama ka ülikooli õppejõude ja töötajaid. Pea kõigil kursustel võib osaleda ka täiendusõppijana.

Sügissemestril käivitab kunstide keskus üleülikooliliste vabaainetena üle neljakümne kursuse. Teemade ring on väga lai, ulatudes praktilisest kõnekunstist Eesti regilaulu ja koomiksi joonistamiseni. Põnevamate kursustena toob keskuse juhataja välja veel moekunstnik Triin Amuri õppeaine "Moetööstuse probleeme ning selle jätkusuutliku arengu võimalikud lahendused ja praktikad", millele järgneb kevadsemestril praktilisem kursus "Rõivatööstuse väljakutse – kuidas õmmelda prügi", Viljandi kultuuriakadeemia ühe kõrgemini hinnatud õppejõu Sergei Drõgini kursuse "Viha valitsemine" ning koreograaf ja tantsija Stella Kruusimägi aine "Loomalik liikumine".

Kunstide keskusel on plaanis teha aktiivset koostööd teiste kunstide alast haridust pakkuvate koolidega.  Näiteks käivitatakse juba algaval sügisel Tartu H. Elleri muusikakooliga ühine pärimustantsu aine, kus osalejatel on võimalus Elleri kooli pärimusmuusikute poolt mängitud elava muusika saatel ning Viljandi kultuuriakadeemia vilistlaste Eva Talsi ja Kadri Lepassoni juhendamisel tantsuoskusi omandada.

Kunstide keskuse koosseisu hakkab kuuluma ka vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik. 2017/2018 õppeaastal töötab sel kohal professorina tunnustatud fotograaf Peeter Laurits ning sügissemestril on kõik huvilised oodatud kuulama tema loengusarja teemal "METSIK ESTEETIKA ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.