NO99 näitab pöörast Jaapani kino ({{commentsTotal}})

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku") Autor/allikas: Kaader filmist

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

Näitamisele tulevad filmid:

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku"), rež: Takashi Miike
2. mai kell 21

Katakuride perekond tahab rajada Fuji püha mäe jalamile väikese majutuskoha. Lihtne keskklassi unistus. Aga kuidagi läheb nii, et kõik nende kliendid saavad hukka (õnnetused, enesetapud, mõrvad). Mida siis teha? Eks ikka matta nad maja taha aeda. Samas armub Katakuride tütar Shizue USA mereväeohvitseri (kes väidab, et on Inglise kuninganna sugulane, mida tema jaapani füsiognoomia just väga ei kinnita). Viimane loodab jõuda külaliste salapärase kadumise juurteni. Aga Jaapanis on ju vulkaanid ja need need võivad alati purskama hakata. "Katakuride perekonnaõnn" on tõeline žanriülene õudus-komöödia. Ohtralt animatsiooni, muusikalinumbreid ja zombie'sid.

"Ligimese nägu" ("Tanin no kao"), rež: Hiroshi Teshigahara
3. mai kell 21

Kuulsa keemiku nägu saab plahvatuses tõsiselt vigastada. Talle valmistatakse midagi maskilaadset, mis katab kogu ta näo. On ta veel sama inimene? Mida aeg edasi, pole ta selles enam isegi päriselt kindel. Ta hulgub rahvahulkades. Ta kohtub arstide ja psühhiaatritega. "Nägu on hinge uks," ütleb ta. Füsioloogiast saab filmi käigus metafüüsika.

Poeetiline Teshigahara on jaapani kino must-valge perioodi avangardklassik. Paljud teavad tema filmi "Luitenaine", aga Teshigahara on ekraniseerinud teisigi Kobo Abe romaane ja neid näeb suurel ekranil harva. "Ligimese näos" on nähtud märke sõjajärgse Jaapani ühiskonnas vallanud võõrandumistundest ja kuskil tunnetuslikul taustal on ka Hiroshima ja Nagasaki. 1960. aastate Jaapani üks olulisemaid filme, täis Toru Takemitsu voolavalt orkestreeritud muusikat.

"Tetsuo", rež: Shinya Tsukamoto
4. mai kell 21

Kõik algab ühest autoõnnetusest. Kontroritööline ja tema naine sõidavad otsa äkitselt tänavale jooksnud mehele. Mida nad ei tea, on et hukkunu on metallifetišist. Nad heidavad surnukeha kuristikku, kuid sellest kõik alles algab. Habet ajades tunneb salaryman äkitselt, kuidas tema näos on tükk metalli. Ja see metallitükk kasvab. See on metallifetišisti kättemaks. Edward Käärkäel oli veel lihtne.

Peagi muundub metalseks kogu kontoritöölise keha. Viimaks hakkab metalseks muutuma kogu ümbritsev maailm ja ees ootab post-apokalüptiline võitlus metallifetišisti endaga. Või vahetab kontoritööline poolt?

Selles filmis, milles valu seguneb groteskselt naudinguga, on nähtud väljendust Jaapani hüpertehnoloogilise ühiskonna süvakihtides valitsevale nimetule ärevusele.

"Lady Snowblood" ("Shurayuki-hime"), rež: Toshiya Fujita
4. mail kell 22:15

Tasane väikelinnatänav. Grupp joviaalseid jaapani mehi. Nende juurde ilmub pimestavalt kaunis daam. Tema veel kaunimast vihmavarjust väljub äkitselt pistoda. Lahvavad emotsioonid, paiskuvad raevunud pilgud, kostuvad karjed. Kangelanna sosistab dramaatiliselt: "Mina olen Shura Yuki-hime!" Ja see on alles algus. Nii hukkub kümneid mehi. Yuki päralt on kättemaks. Ja ta maksab kätte suurejooneliselt.

Muidu delikaatsuse ja rafineerituse poolest tuntud Jaapanis on naiste kättemaks kinoskeenes žanr omaette. Need filmid on väga verised, aga eeskätt eepiliselt ja samas jaburalt vaatemängulised ning "Lady Snowblood” on selle žanri absoluutne etalon. Smanimelise manga järgi sündinud "Lady Snowbood" oli peamiseks inspiratsiooniks Tarantino "Kill Billile".

Loe täpsemalt siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: