Kristiina Ehin: digimaailma kõrval võib puulehe langemine tunduda lapsele surmigav ({{commentsTotal}})

"Kirjandusministeeriumis" oli külas Kristiina Ehin, kel äsja ilmus luulekogu "Kohtumised". Saatesse mahtus Mart Juure tehtud intervjuud alla poole, kogu mahus (26 minutit) avaldame vestluse kultuuriportaalis.

Paar väljavõtet intervjuust:

Mart Juur: Üks luuletus kõneles või kõneleb sellest, kuidas laps tuli koolist ja istub telefonis. Ja siis sina möllad samal ajal arvutis. Tavaliselt sellistest telefonis ja arvutis istumistest lapsevanemad ja ka teised inimesed kõnelevad hästi murelikul toonil. Aga sellest pildist siin raamatus minu jaoks tuli hoopis vist selgust ja rahu. Kas see digimaailm on midagi sellist, millega on võimalik sõbraks saada või tuleb temaga lihtsalt leppida?

Kristiina Ehin: Mina mõtlen sellele iga päev. Ja ikka praegu minu vastus on, et kuskilt tuleb leida see rahu. Et ei saa sellele lõputult vastu sõdida. Aga lastele mõeldes teeb ikka vahet murelikuks ka. Ja mind teeb murelikuks just see, et ise ju tead, mis on elus muud ka. Kui väike laps sünnib, ta silmad ju hakkavad kohe harjuvad mingi mõnuga, mis sealt ekraanilt tuleb. Et kas see on ikkagi kohe nagu mingi narkomaania tekitamine lapsele? Et kas pärast see allika vaatamine või puulehe langemine tundub lihtsalt nii surmigav, et ta lähebki sellest ükskõikselt mööda? Et mingi selline igavene küsimus sinna jääb.

/.../

Mart Juur: Sa oled üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Kas sul ei ole tekkinud tahtmist inglise keeles luuletama hakata?

Kristiina Ehin: Ei ole.

Mart Juur: Aga väga paljud tahavad seda. Väga paljud proovivad seda. Väga paljud eesti autorid kirjutavadki inglise keeles.

Kristiina Ehin: Mina olen tegelikult sellest ajast hästi tüdinud. Ma väga loodan, et see kuidagi varsti lõpeb. Ja enne lõppeb kui hilja. Me tahame kõike tõlkida ja kõiges massideni jõuda. Noh vähemalt luule on minu meelest see, kus kõrguse saab saavutada ainult oma lapsepõlvest tuntud emakeeles.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: