Artises linastub Rao Heidmetsa filmide retrospektiiv ({{commentsTotal}})

Rao Heidmets
Rao Heidmets "Prohveri sünd" Autor/allikas: Kaader filmist

Jaapani animafilmide festivali raames jõuab 27. aprillil Artise ekraanile valik Rao Heidmetsa filmidest. Heidmets on lavastanud üle kahekümne animafilmi ja kaks animafilmi, retrospektiivil saab näha neist kaheksat.

JAFF-i raames näitame kaheksat lühifilmi:

Papa Carlo Teater (1988)

Inimsuuruste nukkudega nukufilm. Totalitaarne ühiskond hävitab end ise. Varem või hiljem inimeste kannatus katkeb ja siis tallatakse üle Papa Carlode tee vabadusse viiva ukseni. Nii juhtus ka Nõukogude Liiduga, mis kohe pärast "Papa Carlo teatri" esilinastust kokku varises. Esimene eesti film, mis jõudis Cannes’i filmifestivali ametlikku programmi, olles Kuldse Palmioksa nominent lühifilmide kategoorias (1989).

Noblesse Oblige (1989)

Inimsuuruste nukkudega nukufilm. Film balansseerib reaalsuse ja sürreaalsuse piirimail. Petlik väline elegantsus mattub regulaarselt põhulasu alla. Inimese kultuurikiht on õhuke kui tapeet seinas – üks vale liigutus ja kogu ilu käriseb ribadeks. Sisu on ikka sama.

Elutuba (1994)

Sürrealistlik nägemus lapse maailmast, kus emal ei jagu tütre jaoks piisavalt aega. Last kasvatab vanaisa, kes on oma lupjunud põhimõtted lausa kriidijoontega maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm – monotoonne ja tulevikuta. Joonistustes täituvad tüdruku unistused – tahaks sülle, oma ema käte vahele.

Instinkt (2003)

Mis juhtub, kui looming väljub looja kontrolli alt ja hakkab omatahtsi toimima? Lugu tasub tähelepanelikult jälgida igal kloonijal, tehisintellekti loojal ja muidu targal inimesel. Film võitis Stuttgarti filmifestivali publikupreemia ja lisaks veel 12 preemiat ja äramärkimist mitmel pool maailmas.

Pärlimees (2006)

Tark juht suudab hoida oma rahvast ja kultuuri aastatuhandeid, juhtides nad läbi looduskatastroofidest ja kliimamuu tustest. Kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Kaasasündinud kohustused (2008)

Lähitulevik. Meedia mängib meie elus üha suuremat rolli. Seda, mida meile pakutakse, timmitakse vastavalt vaata jauuringutele. Aina rohkem vägivalda ja aina värvilisemat vägivalda. Jõhker "moodne maailm". Film pälvis arvukalt auhindu, teiste seas Grand Prix’ Ottawa animafestivalil.

Prohveti sünd (2011)

Inimene on oma ettekujutuse ori ja saab seda, mida mõtleb. Soovid paradiisi – saad paradiisi. Soovid põrgusse, aga tahad, et seal oleks lõbus, saad sedagi. Oluline on jäägitu usk sellesse, mida sa soovid, ehkki ka veidike õnne kulub ära.

Elu enne elu (2016)

Tõde on suhteline ja tema üle võib palju vaielda. Kõik oleneb vaatepunktist. Kuid üks, mis kindel, on see, et looduse ringkäik on lõputu, ja nii ka iga elu kordub uues maailmas taas ja taas.

Rao Heidmetsa retrospektiivi saab kinos Artis näha 27. aprillil kell 19.30.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: