Arvustus. Galaktlan kui peegelpildi peegeldus ({{commentsTotal}})

Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega.
Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus plaat
Galaktlan
"Constance" (Seksound)
8/10

"Constance" ilmus originaalis aastal 2005. Tubli paarkümmend aastat oli tolleks ajaks möödas sellest, kui Eurythmics tõi personaalkompuutrid lehmade vahele karjamaale. Eestis tegeldi 2005. aastal hoopis täie hooga majade karjamaale toomisega, uued elamukvartalid kerkisid keset põlde nagu võluväel, pank koputas ise uksele ja kandis raha kandikul kätte, kõik sätendas ja hiilgas. Alles paari aasta pärast selgus, et tegelikult oli tegemist kinnisvaramulliga. "Constance" ilmus 5. mail (05.05.05 andis ilusa numbrikombinatsiooni), nii et 12 aastat tagasi. On see siis pikk aeg? On ja ei ole ka.

“Constance” oli Galaktlani aka Taavi Laatsiti teine täispikk CD, mis rereliisiti nüüd vinüülil. Album sisaldab kümmet pala Galaktlani 2002-2005 aastate loomingust. Aeg on hea katalüsaator. Võrreldes teist plaati Galaktlani debüüdiga "Sinine platoo" (2002), tundus omal ajal, et "Constance" sisaldas läbilõiget mitmest aastast ning polnud seetõttu ehk nii kompaktne ja terviklik kui debüüt, aga tosin aastat on teinud oma töö ning enam nii ei tundu. Kõik on täiesti omal kohal, nagu peab. Näed siis.

"Constance" oli muidugi juba oma ilmumisaastal puhas nostalgiaplaat, 21. sajandi tunnetusega ümbermõtestatud möödunud sajandi 80ndate kristallisatsiooni maitsekas kaja. Põhimõtteliselt on see album neile, kes mäletavad veel aega, mil igal argipäeval kell 20 näidati ainsast kohalikust telekanalist pool tundi nõukogude multikaid ning kui vedas, võis õhtuti peale uudistesaadet "Vremja" näha mõnda põnevat nõukogude filmi nagu näiteks "D'Artagnan ja kolm musketäri" noore gaskoonlase jaoks pisut ülemõõdulise ja liiga eaka Mihhail Bojarskiga peaosas, kuid kes sellest tollal numbrit teha oskas. Muuseas on just see seriaal ja D'Artagnani kurva saatusega kaunis kallim andnud plaadile nime. Taavi Laatsit pani plaadi 12 aastat tagasi teele selliste saatesõnadega:

"Constance Bonacieux oli jutu järgi väga ilus naine, fiktiivne tegelane ja esines esmakordselt härra Dumas´mõttemaailmas. Constance oli ohverdus - kuninganna poolt Prantsusmaale ja D'Artagnani poolt armastusele. Käesolev heliplaat on aga aastatepikkuse aja, energia ja emotsioonide konserveerimise/ohverdamise reaalne tulemus."

Tulemus oli ja on ilus. Galaktlani minimalistlik elektroonika on soe ja südamlik, ei tee minevikust kultust, kuid suhtub sellesse lugupidavalt. Protohipsterite suhtumine minevikku oli siis mõõdukalt irooniline, kuid Galaktlan ei langenud kordagi selle ohvriks. See aeg, millele Galaktlan 2005. aastal kummarduse tegi, oli mõistagi juba toona arhailine, kuid oma romantilisuses ja tunnete sügavuses ning selguses piisavalt paeluv. Nagu kadunud maailma hääled ikka on, veidi nukrad ja ilusad. Galaktlan on nagu peegelpildi peegeldus, mida mööda saab läbi korduste ajas tagasi minna. Eks tegelikult olid ju ka 80ndatel teda inspireerinud teoste puhul algmaterjaliks sajanditetagused muinasjutud.

Lüüriline Galaktlan tahab öelda, et tegelikult pole see maailm kuhugi kadunud. Ei olnud aastal 2005 ega ole ka aastal 2017. Miski ei teki eimillestki ning masinamuusika abil saab emotsioone edasi anda vahel paremini kui millegi muuga. Sojuzmultfilmis 1979. valminud joonisfilmi "Tuhkatriinu" üks kulminatsioone oli südamlik printsi ja Tuhkatriinu duett "Zolushka", mis originaalvokaale sämplides paneb Galaktlani tõlgenduses albumile ilusa punkti. "Constance" on ajaülene aja märk.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: