Arvustus. Galaktlan kui peegelpildi peegeldus ({{commentsTotal}})

Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega.
Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus plaat
Galaktlan
"Constance" (Seksound)
8/10

"Constance" ilmus originaalis aastal 2005. Tubli paarkümmend aastat oli tolleks ajaks möödas sellest, kui Eurythmics tõi personaalkompuutrid lehmade vahele karjamaale. Eestis tegeldi 2005. aastal hoopis täie hooga majade karjamaale toomisega, uued elamukvartalid kerkisid keset põlde nagu võluväel, pank koputas ise uksele ja kandis raha kandikul kätte, kõik sätendas ja hiilgas. Alles paari aasta pärast selgus, et tegelikult oli tegemist kinnisvaramulliga. "Constance" ilmus 5. mail (05.05.05 andis ilusa numbrikombinatsiooni), nii et 12 aastat tagasi. On see siis pikk aeg? On ja ei ole ka.

“Constance” oli Galaktlani aka Taavi Laatsiti teine täispikk CD, mis rereliisiti nüüd vinüülil. Album sisaldab kümmet pala Galaktlani 2002-2005 aastate loomingust. Aeg on hea katalüsaator. Võrreldes teist plaati Galaktlani debüüdiga "Sinine platoo" (2002), tundus omal ajal, et "Constance" sisaldas läbilõiget mitmest aastast ning polnud seetõttu ehk nii kompaktne ja terviklik kui debüüt, aga tosin aastat on teinud oma töö ning enam nii ei tundu. Kõik on täiesti omal kohal, nagu peab. Näed siis.

"Constance" oli muidugi juba oma ilmumisaastal puhas nostalgiaplaat, 21. sajandi tunnetusega ümbermõtestatud möödunud sajandi 80ndate kristallisatsiooni maitsekas kaja. Põhimõtteliselt on see album neile, kes mäletavad veel aega, mil igal argipäeval kell 20 näidati ainsast kohalikust telekanalist pool tundi nõukogude multikaid ning kui vedas, võis õhtuti peale uudistesaadet "Vremja" näha mõnda põnevat nõukogude filmi nagu näiteks "D'Artagnan ja kolm musketäri" noore gaskoonlase jaoks pisut ülemõõdulise ja liiga eaka Mihhail Bojarskiga peaosas, kuid kes sellest tollal numbrit teha oskas. Muuseas on just see seriaal ja D'Artagnani kurva saatusega kaunis kallim andnud plaadile nime. Taavi Laatsit pani plaadi 12 aastat tagasi teele selliste saatesõnadega:

"Constance Bonacieux oli jutu järgi väga ilus naine, fiktiivne tegelane ja esines esmakordselt härra Dumas´mõttemaailmas. Constance oli ohverdus - kuninganna poolt Prantsusmaale ja D'Artagnani poolt armastusele. Käesolev heliplaat on aga aastatepikkuse aja, energia ja emotsioonide konserveerimise/ohverdamise reaalne tulemus."

Tulemus oli ja on ilus. Galaktlani minimalistlik elektroonika on soe ja südamlik, ei tee minevikust kultust, kuid suhtub sellesse lugupidavalt. Protohipsterite suhtumine minevikku oli siis mõõdukalt irooniline, kuid Galaktlan ei langenud kordagi selle ohvriks. See aeg, millele Galaktlan 2005. aastal kummarduse tegi, oli mõistagi juba toona arhailine, kuid oma romantilisuses ja tunnete sügavuses ning selguses piisavalt paeluv. Nagu kadunud maailma hääled ikka on, veidi nukrad ja ilusad. Galaktlan on nagu peegelpildi peegeldus, mida mööda saab läbi korduste ajas tagasi minna. Eks tegelikult olid ju ka 80ndatel teda inspireerinud teoste puhul algmaterjaliks sajanditetagused muinasjutud.

Lüüriline Galaktlan tahab öelda, et tegelikult pole see maailm kuhugi kadunud. Ei olnud aastal 2005 ega ole ka aastal 2017. Miski ei teki eimillestki ning masinamuusika abil saab emotsioone edasi anda vahel paremini kui millegi muuga. Sojuzmultfilmis 1979. valminud joonisfilmi "Tuhkatriinu" üks kulminatsioone oli südamlik printsi ja Tuhkatriinu duett "Zolushka", mis originaalvokaale sämplides paneb Galaktlani tõlgenduses albumile ilusa punkti. "Constance" on ajaülene aja märk.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: