EV100 programm täienes 30 kunstiprojekti võrra ({{commentsTotal}})

Paul Kuimet
Paul Kuimet Autor/allikas: Gregor Taul

Täna kuulutas EV100 korraldustoimkond koostöös kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega välja 30 kunstiprojekti, mida toetatakse kokku 200 000 euroga.

Võidutööd valiti välja EV100 kunstiprogrammi  “Sada kunstimaastikku” konkursile laekunud 83 taotluse hulgast. Kõik väljavalitud 30 võiduprojekti käsitlevad Eestit ja Eestiga seonduvat kaasaegse kunsti võtmes pakkudes inimestele võimalust tähistada riigi juubelit läbi kunstielamuse. Projektid leiavad aset juubeliperioodi jooksul erinevates paikades üle Eesti.

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on väga hea tunne, et väljavalitud võidutööd teostuvad enamjaolt väljaspool pealinna ja Eesti väga erinevates paikades aidates mõtestada meie juubeliootuses ühiskonda ja kultuuri tulevikku vaatavalt.

Hindamiskomisjoni esindaja Kadri Laas: „On väga hea meel tõdeda, et huvi EV100 kunstiprogrammis osalemise vastu oli äärmiselt suur, laekunud taotluse hulgas oli nii isikunäitusi, festivale, muuseuminäitusi, üritusi kui trükiste projekte. Žürii välja valitud 30 projekti peegeldavad eesti kaasaegse kunsti valdkonna mitmekesisust ning sobivad väga hästi reflekteerima tänapäeva ühiskonna aktuaalseid teemasid“.

Võidutööd valis välja hindamiskomisjon koosseisus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindaja Rebeka Põldsam, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindaja Kadri Laas, EV100 korraldustoimkonna esindaja Jaanus Rohumaa, Eesti Kunstnike Liidu esindaja Vano Allsalu, Eesti Kunstimuuseumi esindaja Kadi Polli, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esindaja Kirke Kangro, Tartu Kunstimuuseumi esindaja Rael Artel, Tartu Kõrgema Kunstikooli esindaja Heli Tuksam, Pärnu kunstivälja esindaja Marian Kivila Avangard galeriist, Viljandi kunstivälja esindaja Kristjan Mändmaa EKAst ja Haapsalu kunstivälja esindaja Agur Kruusing EKAst.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programm kestab aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Juubeliettevalmistustest saab ülevaate veebilehelt ev100.ee

EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku“ võiduprojektid on:

  • Maarin Ektermanni läbi 2018. aasta vältav projekt „Kunstnikud kogudes 10 x 10“, kus kümme kaasaegset kunstnikku töötavad kümnes erinevas Eesti väikemuuseumis (Saatse Seto muuseum, Koidula muuseum Pärnus, Narva muuseum, Eesti Ringhäälingumuuseum Türil, Tammsaare muuseum Vargamäel, Hiiumaa muuseum, Saaremaa muuseum, Rannarootsi muuseum, J.Köleri majamuuseum Viljandimaal, Sillamäe muuseum).
  • Paul Kuimeti filmiprojekt „Kuldne Kodu“ 2018. aasta kevad-suvel, mida esitletakse Tallinnas ja Narvas.
  • Eesti Kunstimuuseumi/Kumu projekt „Müütilised/materiaalsed üheksakümnendad“ 2018. aasta sügisel, mis keskendub 1990. aastatele Eesti kunstis, kultuuris ja ühiskonnas ning mille raames toimub näitus, konverents ja kunstifilmide festival Tallinnas.
  • Liina Siibi isikunäitus 2019. aasta alguses Tallinna Kunstihoones, mis tegeleb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitlemise erinevustega.
  • Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse näituse- ja publikuprogramme sisaldav projekt „Eesti kui mõtteline ruum“ 2018. aasta sügisel Raplas.
  • Tartu Kunstimuuseumi näituseprojekt „Metafoorid kodule“ kodu mõiste muutumisest tänapäeval 2018. aasta alguses Tartus.
  • Kristi Kongi isikunäitus „Vaatasin sulle otsa ja ei tea, kas olid üldse olemas“ 2018. aasta suvel Kumus.
  • Laura Linsi ja Roland Reemaa projekt „Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis“ 2018. aasta suvel Viljandis.
  • Pärnu Muuseumi näitus Raul Meele rahvust ja identiteeti käsitlevast loomingust ajavahemikus 1973 - 2017 septembrist detsembrini 2018. Pärnus.
  • Karel Koplimetsa projekt „Juhtum nr 13. Oodates taarast laeva“ 2017. aasta suvel.
  • Maria Aua ja Aivar Tõnso projekt „Kena perspektiiv“ 2018. aastal Virtsus.
  • Laura Kuuse ja Camille Laurelli kuulamissessioonide projekt „Sada helimaastikku stuudios 335“ ajavahemikus juunist 2017 kuni veebruarini 2018.
  • Temnikova & Kasela galerii näituseprojekt Olga Chernysheva (isikunäitus galeriis) ja Jaan Toomiku (kohaspetsiifiline installatsioon Tallinna Keskturul) töödest augustist septembrini 2017 Tallinnas.
  • Peipsiveere Kunstikeskuse/Voronja galerii korternäituste sari „Lätted“ iga Eesti 15 maakonna ühes väikeasulas alates 2018. aasta jaanuarist korraldades vastavast asulast pärit professionaalse kunstniku isikunäituse ja/või kunstisündmuse oma kodukohas.
  • Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi ühisprojekt „Eesti oma sinine“, mis ühendab moe, looduse ja pärandkultuuri kaasaegses võtmes näituseks 2018. aasta märtsist juunini Pärnus.
  • Raamatusaatkonna kunsti- ja raamatunäituse projekt „Sajad raamatud“ Tartus ja Tallinnas aprillist maini 2018 kaasates Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilasi.
  • Fred Kotkase maalinäituse rändprojekt „Eesti pidu“ kujutab erinevate pidupäevade tähistamist toimudes 2018. aasta teises pooles Tartus, Pärnus ja Viljandis.
  • Sally Stuudio koolinoorte kunstitriennaal 2017. aasta sügisel „Eksperimenta! 2017“ Tallinnas.
  • Mooste KülalisStuudio projekt „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel“, mis sisaldab biokunsti residentuuri, sümpoosioni korraldamist ning kataloogi väljaandmist ajavahemikus 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta maini.
  • Asuurkeraamika põletusetendused ja rändnäitus „Tuleraamat“ 2018. aasta augustis Narvas, Värskas, Vardjas, Pärnus, Kuressaares, Tubajas ja Tallinnas.
  • Pire Sova ja Pille Õnnepalu näituse- ja vestlusõhtute projekt „Vabaduse maagiline ilu“ 2017. aasta augustis Tallinnas ja novembris Võrus.
  • Tanja Muravskaja portreefotode projekt „Raamat sõdurist“, mida esitletakse 2018. aasta veebruaris Tallinnas.  
  • Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote- ja tekstiilidisaini ning nahakunsti osakondade ühisprojekt „Hea Eesti Asi“ praktilise õppetööna 2017. aasta kevad- ja sügissemestril kulmineerudes näituseks 2017. aasta sügisel Tallinnas.
  • Mihkel Ilusa rahvusliku motiivi teemasid käsitlev isikunäitus ja kunstitunnid Paides 2018. aasta novembris ja 2019. aasta jaanuaris.
  • Rundum projektiruumi väljaantav omaalgatuslikke praktikaid käsitlev trükis, mida esitletakse septembris 2017 Tallinnas.
  • Galerii Positiiv näitusteseeria 2017 ja 2018. aasta jooksul.
  • Evald Okase Majamuuseumi rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näituseprojekt „Vaatenurk“, mis tegeleb sallivuse teemadega ja toimub 2018. aasta suvel Haapsalus.
  • Eesti Instituudi projekt „Estonian Art 20“ tähistamaks ingliskeelse kunstiajakirja 20. sünnipäeva 2017. aasta sügisel Tallinnas.
  • Eesti Kunstnike Liidu video- ja performance-kunstnike kunstifestival „Futu Muhu 2017. Sada Aastat“ 2017. aasta suvel Muhus.
  • Kondase Keskuse autsaiderkunsti projekt „Kogutud maailmad“, mis tegeleb erivajadustega inimeste loominguga ja toimub suvel 2018 Viljandis.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: