Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla ({{commentsTotal}})

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Sattusin alles portsu otsa. Lõpetades "Akadeemilised mõtisklused", sattusin koheselt probleemi otsa, kuidas raamatu väärtust mõõta. Sedasi kiilus mitmeks momendiks kinni mu harjumuspärane lähenemisviis arvustamisele. Ja eks algas uue metoodika otsimine! Kunstiteosele väärtuse omistamine on pigem tinglik ja suhteline, sest igaüks tajub seda omamoodi. Seega toimib humanitaaride mõõteriist teistmoodi kui teadlaste oma, kus seaduspärasused on kindlalt paigas ja üheselt mõistetavad. Engelbrechti raamat on minu jaoks tore kunst, see tähendab segu kahest maailmast. Siinkohal tuleb meelde teoses tihti mainitud C. P. Snow "kahe kultuuri probleem", mis toonitas just humanitaaride ja teadlaste maailmade vahelist lõhet ja sellest lõhest tingitud raskusi. Jube kerge olekski mul samas vaimus raamatut kirjeldama jääda ja kutsuda seda arvustuseks, muutes koguteksti lihtsalt teaduri teose kokkuvõtteks. Ometigi oleks see siis arvustus pigem vormiliselt, aga sisuliselt teatud mõttes pettus.

Raamat käsitleb suuresti ülevaadet olnust, olevast ja mõtteid tulevast. Kuigi autor üritab hoida positiivset nooti, on teises pooles tunda nii tuttavat humanitaaria kui enda ala kohal hõljuva kriitika hõngu. Kui raamatu esimene pool on mulle kui teadusekaugele inimesele "leige" või mittehaakuv, läheb teos aina isiklikumaks ja n-ö inimlikumaks, ehk annab mullegi võimaluse näha teaduse suhestumist praeguse Eesti Vabariigiga. Aastatega kogunenud tarkus ja kogemused saavad siin kokkuvõtvalt väljendatud, millele lisanduvad lõpu poole isikliku päeviku laadsete mõttearendustega. Sedasi suudab Engelbrecht luua vähemalt elementaarse ühenduse kahe kultuuri vahel, mis mõlemad tegelevad põhimõtteliselt inimkonna käekäigu parandamise ja mõtestamisega. Jah, teos võiks olla inspireeriv ja õpetlik kogutekst noorele teadlasele, kes (loodetavasti) entusiastlikult oma õpingutes kui ka töödes alles alustavad.

Kuid veelgi enam võiks "Akadeemilised mõtisklused" olla poolkohustuslik lugemine meile, humanitaaridele. Paljud Engelbrechti mõttekäigud Eesti kultuuri ning tuleviku kohta ületavad "teadlase" sildi ning liiguvad kõikehõlmava "inimese" märgi alla, tuues seega teadustöö olemuse teistele valdkondadele lähemale. Lõhe teaduse, humanitaarteaduste ja poliitika vahel tuleb ületada. Seega olekski esmalt tarvis sääraseid teoseid, mis leiavad ühise keele näiliselt erinevate suundade ja distsipliinide vahel.

Suure pildi nägemiseks on tihti tarvis vanusega tarkust omada. Loodetavasti elan ka vanaks ja saan targemaks. Vahel on küll keeruline uskuda, et minu tarkusele saaks veel midagi juurde lisada, kuid legendid lubavat enamat. Selleks, et liita Eesti maailmaga, on meil vaja noort pealekasvu, kuid ka koostööd, mitte killustatust, teaduskultuuri ja "kunstide" kultuuri vahel. Engelbrechti tekstidest jäävad kõlama nii sihid kui ka takistused Eesti edasise intellektuaalse arengu tarvis. Need kõik on tuttava kujuga ka siitpoolt lõhet.

Kuidas ma siis lähenen arvustamisele teose puhul, mis toob muu hulgas etteheitena välja tänapäeva teadustulemuste liigset rahas mõõtmist? Selles mõttes on "Akadeemilised mõtisklused" väga punk ja radikaalne, sest tasapisi on lahvatamas Engelbrechti vimm keskpärasuse, liigsete ametnike ja üleüldise juhmuse vastu. Kahjuks on eelpool nimetatud nähtused hetkel ohtlikult status quo'ks saamisele lähenemas ja selle standardi vastu võideldes saab autorit vaadata kui mässumeelset romantikut. Liialt pragmaatilises maailmas, kus teadust ja kultuuri mõõdetakse rahas, võib ta just sellisena paista.

Siiski on ta tasakaalustanud kokkuvõtvalt nii hea kui halva Eesti teaduselu hetkeseisus, mille üheks väärtuseks on loetavus ka tolle teise, n-ö minu kultuuri seas. Arvustada tuleks teost mitte lugejate hulgast sõltuvana või ligipääsetavuse mõttes, pigem tuleks unustada kvantiteetne mõõde ja keskenduda siis kvaliteedile. Teos on täis potentsiaali, andmaks mõtteainet võimalikult laiale ja haritud lugejaskonnale, mis peaks lõpuks Eesti rahvast ühendama ja koos edasi viima. Mind suutis ta kõnetada, panna huvi tundma ja omapäi edasi mõtlema. Ma ei tea, mis väärtust ühel raamatul veel rohkem olla saaks kui seesamune.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.