Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla ({{commentsTotal}})

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Sattusin alles portsu otsa. Lõpetades "Akadeemilised mõtisklused", sattusin koheselt probleemi otsa, kuidas raamatu väärtust mõõta. Sedasi kiilus mitmeks momendiks kinni mu harjumuspärane lähenemisviis arvustamisele. Ja eks algas uue metoodika otsimine! Kunstiteosele väärtuse omistamine on pigem tinglik ja suhteline, sest igaüks tajub seda omamoodi. Seega toimib humanitaaride mõõteriist teistmoodi kui teadlaste oma, kus seaduspärasused on kindlalt paigas ja üheselt mõistetavad. Engelbrechti raamat on minu jaoks tore kunst, see tähendab segu kahest maailmast. Siinkohal tuleb meelde teoses tihti mainitud C. P. Snow "kahe kultuuri probleem", mis toonitas just humanitaaride ja teadlaste maailmade vahelist lõhet ja sellest lõhest tingitud raskusi. Jube kerge olekski mul samas vaimus raamatut kirjeldama jääda ja kutsuda seda arvustuseks, muutes koguteksti lihtsalt teaduri teose kokkuvõtteks. Ometigi oleks see siis arvustus pigem vormiliselt, aga sisuliselt teatud mõttes pettus.

Raamat käsitleb suuresti ülevaadet olnust, olevast ja mõtteid tulevast. Kuigi autor üritab hoida positiivset nooti, on teises pooles tunda nii tuttavat humanitaaria kui enda ala kohal hõljuva kriitika hõngu. Kui raamatu esimene pool on mulle kui teadusekaugele inimesele "leige" või mittehaakuv, läheb teos aina isiklikumaks ja n-ö inimlikumaks, ehk annab mullegi võimaluse näha teaduse suhestumist praeguse Eesti Vabariigiga. Aastatega kogunenud tarkus ja kogemused saavad siin kokkuvõtvalt väljendatud, millele lisanduvad lõpu poole isikliku päeviku laadsete mõttearendustega. Sedasi suudab Engelbrecht luua vähemalt elementaarse ühenduse kahe kultuuri vahel, mis mõlemad tegelevad põhimõtteliselt inimkonna käekäigu parandamise ja mõtestamisega. Jah, teos võiks olla inspireeriv ja õpetlik kogutekst noorele teadlasele, kes (loodetavasti) entusiastlikult oma õpingutes kui ka töödes alles alustavad.

Kuid veelgi enam võiks "Akadeemilised mõtisklused" olla poolkohustuslik lugemine meile, humanitaaridele. Paljud Engelbrechti mõttekäigud Eesti kultuuri ning tuleviku kohta ületavad "teadlase" sildi ning liiguvad kõikehõlmava "inimese" märgi alla, tuues seega teadustöö olemuse teistele valdkondadele lähemale. Lõhe teaduse, humanitaarteaduste ja poliitika vahel tuleb ületada. Seega olekski esmalt tarvis sääraseid teoseid, mis leiavad ühise keele näiliselt erinevate suundade ja distsipliinide vahel.

Suure pildi nägemiseks on tihti tarvis vanusega tarkust omada. Loodetavasti elan ka vanaks ja saan targemaks. Vahel on küll keeruline uskuda, et minu tarkusele saaks veel midagi juurde lisada, kuid legendid lubavat enamat. Selleks, et liita Eesti maailmaga, on meil vaja noort pealekasvu, kuid ka koostööd, mitte killustatust, teaduskultuuri ja "kunstide" kultuuri vahel. Engelbrechti tekstidest jäävad kõlama nii sihid kui ka takistused Eesti edasise intellektuaalse arengu tarvis. Need kõik on tuttava kujuga ka siitpoolt lõhet.

Kuidas ma siis lähenen arvustamisele teose puhul, mis toob muu hulgas etteheitena välja tänapäeva teadustulemuste liigset rahas mõõtmist? Selles mõttes on "Akadeemilised mõtisklused" väga punk ja radikaalne, sest tasapisi on lahvatamas Engelbrechti vimm keskpärasuse, liigsete ametnike ja üleüldise juhmuse vastu. Kahjuks on eelpool nimetatud nähtused hetkel ohtlikult status quo'ks saamisele lähenemas ja selle standardi vastu võideldes saab autorit vaadata kui mässumeelset romantikut. Liialt pragmaatilises maailmas, kus teadust ja kultuuri mõõdetakse rahas, võib ta just sellisena paista.

Siiski on ta tasakaalustanud kokkuvõtvalt nii hea kui halva Eesti teaduselu hetkeseisus, mille üheks väärtuseks on loetavus ka tolle teise, n-ö minu kultuuri seas. Arvustada tuleks teost mitte lugejate hulgast sõltuvana või ligipääsetavuse mõttes, pigem tuleks unustada kvantiteetne mõõde ja keskenduda siis kvaliteedile. Teos on täis potentsiaali, andmaks mõtteainet võimalikult laiale ja haritud lugejaskonnale, mis peaks lõpuks Eesti rahvast ühendama ja koos edasi viima. Mind suutis ta kõnetada, panna huvi tundma ja omapäi edasi mõtlema. Ma ei tea, mis väärtust ühel raamatul veel rohkem olla saaks kui seesamune.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.