Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla ({{commentsTotal}})

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Sattusin alles portsu otsa. Lõpetades "Akadeemilised mõtisklused", sattusin koheselt probleemi otsa, kuidas raamatu väärtust mõõta. Sedasi kiilus mitmeks momendiks kinni mu harjumuspärane lähenemisviis arvustamisele. Ja eks algas uue metoodika otsimine! Kunstiteosele väärtuse omistamine on pigem tinglik ja suhteline, sest igaüks tajub seda omamoodi. Seega toimib humanitaaride mõõteriist teistmoodi kui teadlaste oma, kus seaduspärasused on kindlalt paigas ja üheselt mõistetavad. Engelbrechti raamat on minu jaoks tore kunst, see tähendab segu kahest maailmast. Siinkohal tuleb meelde teoses tihti mainitud C. P. Snow "kahe kultuuri probleem", mis toonitas just humanitaaride ja teadlaste maailmade vahelist lõhet ja sellest lõhest tingitud raskusi. Jube kerge olekski mul samas vaimus raamatut kirjeldama jääda ja kutsuda seda arvustuseks, muutes koguteksti lihtsalt teaduri teose kokkuvõtteks. Ometigi oleks see siis arvustus pigem vormiliselt, aga sisuliselt teatud mõttes pettus.

Raamat käsitleb suuresti ülevaadet olnust, olevast ja mõtteid tulevast. Kuigi autor üritab hoida positiivset nooti, on teises pooles tunda nii tuttavat humanitaaria kui enda ala kohal hõljuva kriitika hõngu. Kui raamatu esimene pool on mulle kui teadusekaugele inimesele "leige" või mittehaakuv, läheb teos aina isiklikumaks ja n-ö inimlikumaks, ehk annab mullegi võimaluse näha teaduse suhestumist praeguse Eesti Vabariigiga. Aastatega kogunenud tarkus ja kogemused saavad siin kokkuvõtvalt väljendatud, millele lisanduvad lõpu poole isikliku päeviku laadsete mõttearendustega. Sedasi suudab Engelbrecht luua vähemalt elementaarse ühenduse kahe kultuuri vahel, mis mõlemad tegelevad põhimõtteliselt inimkonna käekäigu parandamise ja mõtestamisega. Jah, teos võiks olla inspireeriv ja õpetlik kogutekst noorele teadlasele, kes (loodetavasti) entusiastlikult oma õpingutes kui ka töödes alles alustavad.

Kuid veelgi enam võiks "Akadeemilised mõtisklused" olla poolkohustuslik lugemine meile, humanitaaridele. Paljud Engelbrechti mõttekäigud Eesti kultuuri ning tuleviku kohta ületavad "teadlase" sildi ning liiguvad kõikehõlmava "inimese" märgi alla, tuues seega teadustöö olemuse teistele valdkondadele lähemale. Lõhe teaduse, humanitaarteaduste ja poliitika vahel tuleb ületada. Seega olekski esmalt tarvis sääraseid teoseid, mis leiavad ühise keele näiliselt erinevate suundade ja distsipliinide vahel.

Suure pildi nägemiseks on tihti tarvis vanusega tarkust omada. Loodetavasti elan ka vanaks ja saan targemaks. Vahel on küll keeruline uskuda, et minu tarkusele saaks veel midagi juurde lisada, kuid legendid lubavat enamat. Selleks, et liita Eesti maailmaga, on meil vaja noort pealekasvu, kuid ka koostööd, mitte killustatust, teaduskultuuri ja "kunstide" kultuuri vahel. Engelbrechti tekstidest jäävad kõlama nii sihid kui ka takistused Eesti edasise intellektuaalse arengu tarvis. Need kõik on tuttava kujuga ka siitpoolt lõhet.

Kuidas ma siis lähenen arvustamisele teose puhul, mis toob muu hulgas etteheitena välja tänapäeva teadustulemuste liigset rahas mõõtmist? Selles mõttes on "Akadeemilised mõtisklused" väga punk ja radikaalne, sest tasapisi on lahvatamas Engelbrechti vimm keskpärasuse, liigsete ametnike ja üleüldise juhmuse vastu. Kahjuks on eelpool nimetatud nähtused hetkel ohtlikult status quo'ks saamisele lähenemas ja selle standardi vastu võideldes saab autorit vaadata kui mässumeelset romantikut. Liialt pragmaatilises maailmas, kus teadust ja kultuuri mõõdetakse rahas, võib ta just sellisena paista.

Siiski on ta tasakaalustanud kokkuvõtvalt nii hea kui halva Eesti teaduselu hetkeseisus, mille üheks väärtuseks on loetavus ka tolle teise, n-ö minu kultuuri seas. Arvustada tuleks teost mitte lugejate hulgast sõltuvana või ligipääsetavuse mõttes, pigem tuleks unustada kvantiteetne mõõde ja keskenduda siis kvaliteedile. Teos on täis potentsiaali, andmaks mõtteainet võimalikult laiale ja haritud lugejaskonnale, mis peaks lõpuks Eesti rahvast ühendama ja koos edasi viima. Mind suutis ta kõnetada, panna huvi tundma ja omapäi edasi mõtlema. Ma ei tea, mis väärtust ühel raamatul veel rohkem olla saaks kui seesamune.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk