Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla ({{commentsTotal}})

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Sattusin alles portsu otsa. Lõpetades "Akadeemilised mõtisklused", sattusin koheselt probleemi otsa, kuidas raamatu väärtust mõõta. Sedasi kiilus mitmeks momendiks kinni mu harjumuspärane lähenemisviis arvustamisele. Ja eks algas uue metoodika otsimine! Kunstiteosele väärtuse omistamine on pigem tinglik ja suhteline, sest igaüks tajub seda omamoodi. Seega toimib humanitaaride mõõteriist teistmoodi kui teadlaste oma, kus seaduspärasused on kindlalt paigas ja üheselt mõistetavad. Engelbrechti raamat on minu jaoks tore kunst, see tähendab segu kahest maailmast. Siinkohal tuleb meelde teoses tihti mainitud C. P. Snow "kahe kultuuri probleem", mis toonitas just humanitaaride ja teadlaste maailmade vahelist lõhet ja sellest lõhest tingitud raskusi. Jube kerge olekski mul samas vaimus raamatut kirjeldama jääda ja kutsuda seda arvustuseks, muutes koguteksti lihtsalt teaduri teose kokkuvõtteks. Ometigi oleks see siis arvustus pigem vormiliselt, aga sisuliselt teatud mõttes pettus.

Raamat käsitleb suuresti ülevaadet olnust, olevast ja mõtteid tulevast. Kuigi autor üritab hoida positiivset nooti, on teises pooles tunda nii tuttavat humanitaaria kui enda ala kohal hõljuva kriitika hõngu. Kui raamatu esimene pool on mulle kui teadusekaugele inimesele "leige" või mittehaakuv, läheb teos aina isiklikumaks ja n-ö inimlikumaks, ehk annab mullegi võimaluse näha teaduse suhestumist praeguse Eesti Vabariigiga. Aastatega kogunenud tarkus ja kogemused saavad siin kokkuvõtvalt väljendatud, millele lisanduvad lõpu poole isikliku päeviku laadsete mõttearendustega. Sedasi suudab Engelbrecht luua vähemalt elementaarse ühenduse kahe kultuuri vahel, mis mõlemad tegelevad põhimõtteliselt inimkonna käekäigu parandamise ja mõtestamisega. Jah, teos võiks olla inspireeriv ja õpetlik kogutekst noorele teadlasele, kes (loodetavasti) entusiastlikult oma õpingutes kui ka töödes alles alustavad.

Kuid veelgi enam võiks "Akadeemilised mõtisklused" olla poolkohustuslik lugemine meile, humanitaaridele. Paljud Engelbrechti mõttekäigud Eesti kultuuri ning tuleviku kohta ületavad "teadlase" sildi ning liiguvad kõikehõlmava "inimese" märgi alla, tuues seega teadustöö olemuse teistele valdkondadele lähemale. Lõhe teaduse, humanitaarteaduste ja poliitika vahel tuleb ületada. Seega olekski esmalt tarvis sääraseid teoseid, mis leiavad ühise keele näiliselt erinevate suundade ja distsipliinide vahel.

Suure pildi nägemiseks on tihti tarvis vanusega tarkust omada. Loodetavasti elan ka vanaks ja saan targemaks. Vahel on küll keeruline uskuda, et minu tarkusele saaks veel midagi juurde lisada, kuid legendid lubavat enamat. Selleks, et liita Eesti maailmaga, on meil vaja noort pealekasvu, kuid ka koostööd, mitte killustatust, teaduskultuuri ja "kunstide" kultuuri vahel. Engelbrechti tekstidest jäävad kõlama nii sihid kui ka takistused Eesti edasise intellektuaalse arengu tarvis. Need kõik on tuttava kujuga ka siitpoolt lõhet.

Kuidas ma siis lähenen arvustamisele teose puhul, mis toob muu hulgas etteheitena välja tänapäeva teadustulemuste liigset rahas mõõtmist? Selles mõttes on "Akadeemilised mõtisklused" väga punk ja radikaalne, sest tasapisi on lahvatamas Engelbrechti vimm keskpärasuse, liigsete ametnike ja üleüldise juhmuse vastu. Kahjuks on eelpool nimetatud nähtused hetkel ohtlikult status quo'ks saamisele lähenemas ja selle standardi vastu võideldes saab autorit vaadata kui mässumeelset romantikut. Liialt pragmaatilises maailmas, kus teadust ja kultuuri mõõdetakse rahas, võib ta just sellisena paista.

Siiski on ta tasakaalustanud kokkuvõtvalt nii hea kui halva Eesti teaduselu hetkeseisus, mille üheks väärtuseks on loetavus ka tolle teise, n-ö minu kultuuri seas. Arvustada tuleks teost mitte lugejate hulgast sõltuvana või ligipääsetavuse mõttes, pigem tuleks unustada kvantiteetne mõõde ja keskenduda siis kvaliteedile. Teos on täis potentsiaali, andmaks mõtteainet võimalikult laiale ja haritud lugejaskonnale, mis peaks lõpuks Eesti rahvast ühendama ja koos edasi viima. Mind suutis ta kõnetada, panna huvi tundma ja omapäi edasi mõtlema. Ma ei tea, mis väärtust ühel raamatul veel rohkem olla saaks kui seesamune.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: