Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht ({{commentsTotal}})

Michael Dudok de Wit
Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle") Autor/allikas: Kaader filmist

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

JAFFi avafilmi, Cannes’is žürii eriauhinna saanud linateost "Punane kilpkonn" on võimalik näha veel eelolevatel päevadel kinodes Artis ja Cinamon. Animafilm on valminud Prantsuse, Belgia ja Jaapani koostöös, kusjuures filmi keskkond on kujundatud legendaarse Ghibli stuudio kunstnike poolt, kelle käe all on valminud ka valdav osa Hayao Miyazaki animeid. See on muuseas ka esimene välismaine kaastootmisprojekt Miyazaki stuudiole.

"Punane kilpkonn" on südamlik, üpris laiale vaatajaskonnale koolieast alates sobiv lugu üksikule troopilisele saarele sattunud merehädalisest, kes leiab seal endale müütilise elukaaslase. Hollandi animaator Michael Dudok de Wit seab oma esimeses täispikas animatsioonis inimese vastakuti loodusega, näidates, et ilmselget füüsilist allajäämist on võimalik ületada läbi kohanemise ja üksteisega arvestamise.

Ehk "Punane kilpkonn" on lugu nii keskkonnahoiust kui ka perekonnast, kuid eelkõige räägib film unistustest, kutsudes üles mitte kunagi neist loobuma. Tegu on film-muinasjutuga, selle ülesehituses võib ära tunda mõjutusi iidsetest rahvajuttudest, kus loomad muutuvad inimesteks või vastupidi ja kus imed võivad päästa, kui inimene on seda väärt.

Tegelased ei räägi filmi jooksul sõnagi, justkui viidates keele-eelsele ajale, mütoloogilisele puhtusele ja rikkumatusele. Üksiku saare kaldale uhutud mees teebki omamoodi läbi puhastumisrituaali, hiidkilpkonn ei lase tal saarelt lahkuda, sest võib-olla just temast peaks alguse saama uus, senisest parem inimkond. Sellega vihjaks Dudok de Wit justkui inimesest ja loodusest suuremale masterplaanile, mis taastoodab elu läbi puhastavate kataklüsmide. "Punane kilpkonn" küsib suuri küsimusi ja pakub meeldejäävat vaatemängu, näidates taas traditsioonilise joonisfilmi mõjujõudu digitaalse meelelahutuse ajastul.

JAFFi raames on võimalik ära vaadata ka Mamoru Oshii legendaarse küborgdraama "Hing kestas" ("Ghost in the Shell") ehk ekslikult tõlgitud “Hing anumas” kaht algupärast filmi, mille esimese osa Hollywoodi mugandust võib praegu näha ka kinolevis. JAFFil linastub küll filmi "Ghost in the Shell" esimese, 1995. aasta linaloo digitöötlus (2008), kus joonisfilm on kohati asendatud arvutianimatsiooniga.

Tuleb tõdeda, et algupärandiga võrreldes on arvutiga töödeldud stseenid pigem kehvemad, sest ruumilisuse lisamine ja filmi elementide töötlemine annab küll äratuntava tehnoloogilise puudutuse, kuid see tuleb algupärase õhustiku kaotamise hinnaga, mis ongi peidus joonise üheplaanilisuses. Steven Spielbergi Dreamworksi toodetud kolmedimensiooniline "Hing anumas" on seega selle filmi degradatsiooni lõppfaas.

JAFF näitab aga ka Mamoru Oshii "Ghost in the Shelli" teist filmi alapealkirjaga "Süütus" (2004), mis valmiski juba digitehnikas ja mõjub seetõttu ka kunstiliselt terviklikult. Ehkki see on eelkõige järjefilm "Ghost in the Shelli" esimesele filmile, on ta teatud reservatsioonidega vaadatav ka esimest nägemata.

JAFFil linastub ka Takashi Miike värske ulmepõnevik "Terra Formars" (2016), mis võiks kuuluda ka Haapsalu festivali kavasse.

HÕFF toob siia aga valiku eelmisel aastal auhinnatud õudus- ja fantaasiafilmidest. Kavas on näiteks sellised filmid nagu mitmetel festivalidel kiidetud Julia Ducournau "Toorelt" ("Raw"), Lucile Hadzilalovici "Evolutsioon" ("Evolution") või muusikamaailmas tuntud Flying Lotuse esimene mängufilm "Kuso".

Valik osutab sellele, et žanrifilmina on õudus- ja fantaasia üha enam sisenemas festivalifilmide peavoolu, teiselt poolt näitab Ducournau ja Hadzilalovici filmide edu ka peavoolufilmide kujundikeele karmistumist. Muidugi on nende filmide saamine Haapsalu festivali kavva ka omamoodi töövõit festivali korraldajatele ning näitab filmipeo taset.

HÕFFi kavas olevatest vanematest filmidest tuleks esile tõsta Elem Klimovi halastamatut sõjaportreteeringut "Mine ja vaata" (1985), mis mõjub šokeerivalt ka tänapäeva standardite järgi.

Flying Lotuse “Kuso” on fantaasiafilm selle žanri ehedaimal ehk defineerimatumal kujul. Film püüab rikkuda kõiki hea maitse reegleid, muutes jõleduse ja vulgaarsuse groteskiks ning tehes inimese madalaimatest instinktidest ekraanilugude peategelased. Pöörases lavastuses segunevad arvuti- ja lõikeanimatsioon mängufilmiga, kummalistes lugudes kohtuvad kehavedelikud, väärarengud ja fantaasiaolendid. Kogu see fantastiline anarhia on aga hoolsalt läbi komponeeritud, muusikaline saade toetab visuaali.

Jazzis ja hiphopis uue lehekülje pööranud Flying Lotusele ongi "Kuso" isiklikuks visuaalseks väljundiks, kus ta saab kaugemale minna senistest muusikavideote lühivormidest. Soovi korral võib seda nimetada ka aasta videoalbumiks nagu seda tegid eelmisel aastal Beyonce’ , Frank Ocean ja Nick Cave. "Kuso" on eelkõige mäng visuaaliga, kindlaid žanre ei maksakski siit otsida ja "fantaasia" on vist ainuke sobiv üldistus sellele antifilmile. Hea ja halva maitse piiril olevad lood-tegelased on teemad ning noodid Flying Lotuse partituuril, mille muusikalist võtit on peaaegu võimatu määrata. "Kuso" tugevus on selle pildilise ja helilise poole lahutamatuses ning ohjeldamatus fantaasiarikkuses.

Intrigeerivaid filme ja ootamatuid valikuid on Haapsalu festivalil veelgi, nii näiteks linastub Baltimaade suurimal õudus- ja fantaasiafilmide festivalil ka Mati Põldre 1984. aastal valminud koguperefilm "Kevad südames".

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.