Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht ({{commentsTotal}})

Michael Dudok de Wit
Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle") Autor/allikas: Kaader filmist

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

JAFFi avafilmi, Cannes’is žürii eriauhinna saanud linateost "Punane kilpkonn" on võimalik näha veel eelolevatel päevadel kinodes Artis ja Cinamon. Animafilm on valminud Prantsuse, Belgia ja Jaapani koostöös, kusjuures filmi keskkond on kujundatud legendaarse Ghibli stuudio kunstnike poolt, kelle käe all on valminud ka valdav osa Hayao Miyazaki animeid. See on muuseas ka esimene välismaine kaastootmisprojekt Miyazaki stuudiole.

"Punane kilpkonn" on südamlik, üpris laiale vaatajaskonnale koolieast alates sobiv lugu üksikule troopilisele saarele sattunud merehädalisest, kes leiab seal endale müütilise elukaaslase. Hollandi animaator Michael Dudok de Wit seab oma esimeses täispikas animatsioonis inimese vastakuti loodusega, näidates, et ilmselget füüsilist allajäämist on võimalik ületada läbi kohanemise ja üksteisega arvestamise.

Ehk "Punane kilpkonn" on lugu nii keskkonnahoiust kui ka perekonnast, kuid eelkõige räägib film unistustest, kutsudes üles mitte kunagi neist loobuma. Tegu on film-muinasjutuga, selle ülesehituses võib ära tunda mõjutusi iidsetest rahvajuttudest, kus loomad muutuvad inimesteks või vastupidi ja kus imed võivad päästa, kui inimene on seda väärt.

Tegelased ei räägi filmi jooksul sõnagi, justkui viidates keele-eelsele ajale, mütoloogilisele puhtusele ja rikkumatusele. Üksiku saare kaldale uhutud mees teebki omamoodi läbi puhastumisrituaali, hiidkilpkonn ei lase tal saarelt lahkuda, sest võib-olla just temast peaks alguse saama uus, senisest parem inimkond. Sellega vihjaks Dudok de Wit justkui inimesest ja loodusest suuremale masterplaanile, mis taastoodab elu läbi puhastavate kataklüsmide. "Punane kilpkonn" küsib suuri küsimusi ja pakub meeldejäävat vaatemängu, näidates taas traditsioonilise joonisfilmi mõjujõudu digitaalse meelelahutuse ajastul.

JAFFi raames on võimalik ära vaadata ka Mamoru Oshii legendaarse küborgdraama "Hing kestas" ("Ghost in the Shell") ehk ekslikult tõlgitud “Hing anumas” kaht algupärast filmi, mille esimese osa Hollywoodi mugandust võib praegu näha ka kinolevis. JAFFil linastub küll filmi "Ghost in the Shell" esimese, 1995. aasta linaloo digitöötlus (2008), kus joonisfilm on kohati asendatud arvutianimatsiooniga.

Tuleb tõdeda, et algupärandiga võrreldes on arvutiga töödeldud stseenid pigem kehvemad, sest ruumilisuse lisamine ja filmi elementide töötlemine annab küll äratuntava tehnoloogilise puudutuse, kuid see tuleb algupärase õhustiku kaotamise hinnaga, mis ongi peidus joonise üheplaanilisuses. Steven Spielbergi Dreamworksi toodetud kolmedimensiooniline "Hing anumas" on seega selle filmi degradatsiooni lõppfaas.

JAFF näitab aga ka Mamoru Oshii "Ghost in the Shelli" teist filmi alapealkirjaga "Süütus" (2004), mis valmiski juba digitehnikas ja mõjub seetõttu ka kunstiliselt terviklikult. Ehkki see on eelkõige järjefilm "Ghost in the Shelli" esimesele filmile, on ta teatud reservatsioonidega vaadatav ka esimest nägemata.

JAFFil linastub ka Takashi Miike värske ulmepõnevik "Terra Formars" (2016), mis võiks kuuluda ka Haapsalu festivali kavasse.

HÕFF toob siia aga valiku eelmisel aastal auhinnatud õudus- ja fantaasiafilmidest. Kavas on näiteks sellised filmid nagu mitmetel festivalidel kiidetud Julia Ducournau "Toorelt" ("Raw"), Lucile Hadzilalovici "Evolutsioon" ("Evolution") või muusikamaailmas tuntud Flying Lotuse esimene mängufilm "Kuso".

Valik osutab sellele, et žanrifilmina on õudus- ja fantaasia üha enam sisenemas festivalifilmide peavoolu, teiselt poolt näitab Ducournau ja Hadzilalovici filmide edu ka peavoolufilmide kujundikeele karmistumist. Muidugi on nende filmide saamine Haapsalu festivali kavva ka omamoodi töövõit festivali korraldajatele ning näitab filmipeo taset.

HÕFFi kavas olevatest vanematest filmidest tuleks esile tõsta Elem Klimovi halastamatut sõjaportreteeringut "Mine ja vaata" (1985), mis mõjub šokeerivalt ka tänapäeva standardite järgi.

Flying Lotuse “Kuso” on fantaasiafilm selle žanri ehedaimal ehk defineerimatumal kujul. Film püüab rikkuda kõiki hea maitse reegleid, muutes jõleduse ja vulgaarsuse groteskiks ning tehes inimese madalaimatest instinktidest ekraanilugude peategelased. Pöörases lavastuses segunevad arvuti- ja lõikeanimatsioon mängufilmiga, kummalistes lugudes kohtuvad kehavedelikud, väärarengud ja fantaasiaolendid. Kogu see fantastiline anarhia on aga hoolsalt läbi komponeeritud, muusikaline saade toetab visuaali.

Jazzis ja hiphopis uue lehekülje pööranud Flying Lotusele ongi "Kuso" isiklikuks visuaalseks väljundiks, kus ta saab kaugemale minna senistest muusikavideote lühivormidest. Soovi korral võib seda nimetada ka aasta videoalbumiks nagu seda tegid eelmisel aastal Beyonce’ , Frank Ocean ja Nick Cave. "Kuso" on eelkõige mäng visuaaliga, kindlaid žanre ei maksakski siit otsida ja "fantaasia" on vist ainuke sobiv üldistus sellele antifilmile. Hea ja halva maitse piiril olevad lood-tegelased on teemad ning noodid Flying Lotuse partituuril, mille muusikalist võtit on peaaegu võimatu määrata. "Kuso" tugevus on selle pildilise ja helilise poole lahutamatuses ning ohjeldamatus fantaasiarikkuses.

Intrigeerivaid filme ja ootamatuid valikuid on Haapsalu festivalil veelgi, nii näiteks linastub Baltimaade suurimal õudus- ja fantaasiafilmide festivalil ka Mati Põldre 1984. aastal valminud koguperefilm "Kevad südames".

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk