Kultuuriportaali kümme soovitust HÕFFiks ({{commentsTotal}})

Ridley Scotti
Ridley Scotti "Tulnukas" Autor/allikas: Kaader filmist

28. aprillil algab taas Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ning kultuuriportaal jagab selleks õõvast, koletistest ja eelkõige omalaadsetest elamustest tulvil nädalavahetuseks mõned soovitused.

"Kuso"
Režissöör: Flying Lotus

Kommertslikud fantaasia- ja õudusfilmid lahjendavad enda sisu ja problemaatikat tihti vaataja tasemele, seetõttu näemegi lapsikuid tegelasi ja naiivset krigistamist-ragistamist-ehmatamist, et ikka vaatajat korralikult hirmutada. Kui on tunne, et säärasest tühisusest jääb väheks, siis Flying Lotuse "Kuso" on õige valik.

Film, mis on nii ekspressiivne ja kastist väljaspool, et teda ühe tervikteosena käsitleda on keeruline. Poolteist tundi okset, fekaale, verd, rõvedat seksi, absurdset huumorit, värviküllast visuaali ning pea puuduvat narratiivi. Mul endal kulus vaatamiseks kaks päeva, aga ehk suudate kinosaalis ühe korraga alla neelata. Kahtlemata meeldejääv vaatamine.

Kui teil on aga siiski liiga tugev moraalitunne ja juba konventsionaalsemad rõvedused ajavad teid rööpast välja, siis jätke see film kindlasti vahele. Söömine selle filmi ajal võib ka raskendatud olla, päriselt.

 

"Meie olemegi liha" ("Tenemos la carne")
Režissöör: Emiliano Rocha Minter

Ja kui te olete ikkagi eriline veidrik, siis on võimalik, et pärast "Kuso" vaatamist on teil nälg veel enama järele. Et sellest ühest hullusest ei piisanud. Õnneks on ka sellele lahendus, sest HÕFFi kavas on Mehhiko äärmuslik autorifilm "Meie olemegi liha", mis küllalt provokatiivselt ja piiril kõndides mängib seksi ja intsestiga, muutudes oma ebanormaalsuses isegi hüpnootiliseks.

"Kusoga" võrreldes on Emiliano Rocha Minteri "Meie olemegi liha" isegi räigem. Kui Flying Lotuse puhul võib näha hullust ja lihtsalt mässamist, siis "Meie olemegi liha" on häirivalt stiihiline ja rahulik, kuidagi külmalt eneseteadlik. Asi on naljast kaugel ja see on kuradima ebameeldiv. Kaaluge tõsiselt enne saali astumist.

 

"Armastuse nõid" ("The Love Witch")
Režissöör: Anna Biller

Olen alati üritanud ette kujutada, mis tunne olnuks näha "The Exorcisti" esilinastusel. Või "The Shiningut". Need aastakümnete taha jäävad õudusfilmid, mis tänaselgi päeval täidavad hinge õõva ja hirmuga ning mõjuvad siiani värskelt. Režissöör Anna Biller keerab selle eelduse ja loogika tagurpidi: mis oleks, kui 2017. aastal jõuaks kinodesse film, mis teeb kõike 1970. aastate kombel?

Ühest küljest, filmi nägemata, võiks selline eeldus ära ehmatada. See võiks tähendada tehnilist amatöörlust ja võimalust kunstilise taotlusega põhjendada filmi madalamat eelarvet, aga kaugel sellest.

"Armastuse nõid" on terviklik ja enesekindel teos, kergelt iroonilise varjundiga lugu seksuaalsusest ja feminismist, mis nii pildikeele kui kitšilike karakteritega mõjub täiesti unikaalsena. Moodne ajamasin aastakümnete taha.

 

"Tulnukas" ("Alien")
Režissöör: Ridley Scott

Kas peab üldse midagi rohkem ütlema? Võimalus näha õudusfilmide ajaloo üht tuntumat koletist kinolinal koos suurepärase James Cameroni lavastatud järjefilmiga "Tulnukad" ("Aliens"). Selliseid võimalusi ei avane tihti ning kui see juba korra on, siis minge kohale. Alien day raames jõudis film ka kobarkinode ekraanidele ning võin kinnitada, et raputab, hirmutab ja kohutab tänaselgi päeval.

 

Eesti dubleeringuga "Põrgusigitis" ("Hellraiser")
Režissöör: Clive Barker

Kui eelmine soovitus oli filmile, mida tuleks vaadata täie tõsidusega ning nautida võimalust, et suurelt ekraanilt näha filmiklassikut, siis "Põrgusigitisega" on vastupidi. Ma ei väida, et tegu oleks kehva filmiga, kaugel sellest, tegu on samamoodi filmikoletise musternäidisega, kuid HÕFFil toimuv linastus pakub võimalust omamoodi nostalgitseda.

"Põrgusigitist" saadab Hannes Villemsoni eestikeelne dubleering, mis on veel absurdsem ja naeruväärsem kui "Kodus ja võõrsil" pealelugemine, mida igapäevaselt Eesti telekanalitel kuulda saab. Aga see ei ole nali, vaid reaalsus, millega aastakümneid tagasi raudse eesriide taga tuli silmitsi olla. Ehe vaade minevikku.

 

"Tartu Video kroonikad"
Režissöörid: Erkki Ergma, Lauri Hermann, Alar Randoja

Eelnevalt mainitud "Põrgusigitisega" puutub selgelt kokku ka Eesti dokumentaalfilm "Tartu Video kroonikad", mis räägib lähemalt Tartust alguse saanud filmiliikumisest ning sellest, kuidas meie aja tundmatud Johannes Aavikud lääne möllufilmidele dubleeringuid tehes arendasid lisaks inimeste filmimaitsele ka meie keelt, paljude teiste sõnade kõrval on sellest ajast pärit näiteks sõna "piimakohv" (sest no kuidas sa tõlgid cappuccino´t?).

Aga kuna dokumentaalfilmid on igal juhul vähemuses formaat nii inimeste filmieelistustes kui ka HÕFFI kavas, siis tasub mainida ka "Frankensteini kompleksi", mis avab kultuslike filmikoletiste tekkelugusid.

 

"Bad Black"
Režissöör: Nabwana I.G.G

Eesti kinokülastaja on harjunud pigem esteetilise filmikunstiga. Paljudel vaatajatel puudub ilmselt isegi ettekujutus, et väljaspool edukate filmimaade töötavaid kinosüsteeme on ka iseseisvaid kantse, kus sünnib poliitkorrektsusele ja intellektuaalsusele keskmist sõrme näitavat kino. "Bad Black" annab võimaluse siseneda sinna maailma.

Uganda Wakaliwoodis mõnesaja dollariga sündinud hullus, mis näitab, et filmiarmastuse puhul ei saa piiriks tehnilise baasi puudus ja rahaline defitsiit. Lihtsalt võta kätte ja tee, kõik on võimalik. Eraldi tähelepanu muidugi pöörata MC-le, kes filmis ergutavaid fraase karjub. Sellist asja oleks Hollywoodis ka vaja, annaks rämpslinateostele enesekriitilise vaatevinkli.

 

"Toorelt" ("Raw")
Režissöör: Julia Ducournau

Vaid üheks seansiks jõuab Eestis kinolinale selle õudusfilmiaasta kõmuteos "Toorelt". Julia Ducournau võtab käsitleda kannibalismi temaatika, mis juba eos kujutab vastikust ja õõva - lääne vaatajatele on see linateos mõjunud lausa niiviisi, et vaja on läinud oksekotte, väga paljud on ka saalist lahkunud. Siivsa kinokülastaja jaoks on see halb uudis, veidrikele ja kummaliste filmide austajatele aga parim rõõmusõnum. Kõik veidrikud, kogunege!

Näide sellest, et naisrežissöörides ei tasu kahelda. Sama arvamuse ümberlükkamiseks tasub vaadata ka filmi "Rase raev" ("Prevenge") ja varemmainitud "Armastuse nõida".

 

"Sünge lugu" ("A Dark Song")
Režissöör: Liam Gavin

Kui üritada leida võrdluspunkte HÕFFi friigifilmide ja kommertsõudusfilmide vahel, siis kõige enam annab tõmmata ühiseid jooni ilmselt filmiga "Sünge lugu". Seda aga teatud tingimustega, sest sarnasus on pigem kattevari, peibutus, mis kutsub vaataja lõksu.

Õuduse ja kollitamise taustal peitub tegelikult küllalt pinev draama äärmustest, milleni inimesed on valmis minema, et saavutada kontakt oma surnud lähedasega. Teisest küljest näeb eriti ehedalt ka seda, kuidas inimesed hakkavad käituma isolatsioonis, hüljates oma aastasadadega tekkinud ühiskondlikud väärtused ja loomastudes, tehes seda kõike okultistliku rituaali varjus.

Arvestades seda, et okultism on ka õudusfilmimaailmas küllalt harvanähtav temaatika, siis tasub vaadata. Tegu ei ole perfektse teosega, filmi lõpp meenutab 1980. aastate juustuseid õuduskomöödiaid, kuid oma võlu on "Süngel lool" olemas.

 

"Juhuslik nimetaja" ("Behind the Random Denominator")
Režissöör: Mart Sander

Noh, esiteks on suur asi juba Eesti mängufilmi esilinastus. Aga kui me lisame sinna juurde veel selle, et tegu on ülivõrdes autorifilmiga (Mart Sander on režissöör, stsenarist, helilooja ja peaosatäitja), sõltumatu filmiga, mida näeb ka siinmail harva ning lisaks kõigele sellele veel õudusfilmiga, mida on katsetatud Eesti kinokunstis vaid mõned korrad, siis peaks olema juba piisavalt põhjuseid, et vaatama minna.

Eesti filmikunstis ei kohta kuigi tihti B-kategooria filme, mis jõuaksid kaugemale BFMi koolitöö mainest, enamasti linastuvadki need vaid kooli kinniste seinte vahel. Nüüd on aga võimalik näha suurel ekraanil üht täiesti omapärast ja kassaedust vaid unistada võivat linateost. Arvatavasti jääbki see üheks vähestest seanssidest, kus seda filmi näha saab.

Oma soovitused jagas "Terevisioonis" ka HÕFFi programmijuht Helmut Jänes:



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.