Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud ({{commentsTotal}})

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

Tänavusel võistumängimisel kõlasid lõõtspill, torupill, kannel, karmoška, akordion, viiul, mandoliin, plokkflööt, kitarr ja tšello. Konkurss tõi kokku palju elevust ja hulga noori, kes lisaks mõõduvõtmisele said osaleda erialases õpitoas Mati Tubli juhendamisel ning uute sõpradega jämmi vormis mänguoskusi lihvida. Meeleolukal päeval selgitas auväärne žürii välja vabariigi silmapaistvaimad noored pillimängijad. Parimatest parimad lõpetasid pika päeva pidulikul võistumängimise autasustamistseremoonial.

Sündmuse eestvedaja, Eesti pärimusmuusika keskuse projektijuht Anu Rannu sõnul osalesid konkursil muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid-tüdrukud alates seitsmendast eluaastast. "Noormuusikud esitasid kaht eriilmelist, vabalt valitud Eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärines esineja kodukandist. Tegemist on ainsa konkursiga Eestis, kus saavad noored oma pärimusmuusika mängimise oskusi proovile panna. Peame kõiki osalejaid väga tublideks, sest tänu nende pealehakkamisele ja tublidele juhendajatele, säilib Eesti pärimusmuusika pillimängutraditsioon," ütles Rannu.

Üheksanda suure üleriigilise võistumängimise peapreemia võitis Karksi-Nuia muusikakoolis õppiv Margus Põldsepa õpilane Rasmus Kadaja, kes žürii arvates pakkus Eesti tüüpi lõõtsa mängijana oma küpsuse ja suure vilumusega kõige täiuslikuma etteaste. Rasmust ootab suvel ees ka esinemine XXV Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil. Eesti pärimusmuusika keskuse prii pääsme rahvusvahelisse muusikalaagrisse EestiETNO pälvis viiuldaja Marta Külaots ja lõõtsapoiss Herbert Konnula. Pärjatud said ka kõik pilligruppide parimad.

Pilligruppide võitjad: Poogenpillid I Kai Leas. Poogenpillid II Mirabell Veli ja Maria Mänd. Kandled I Marta-Johanna Kärmas. Kandled II Karmen Juhkam. Pärimuslikud puhkpillid I Ami Sild. Avatud klass I Kata Karlis. Avatud klass II Marjette-Andrea Tederov. Avatud klass III Mattias Metsalu. Näppepillid I Keiro Tabor ja Vins-Deivis Krasmanis. Näppepillid II Kristina Aurelia Kullang. Näppepillid III Nadežda Tšuvpilo. Lõõtsalised I Aulike Apalev. Lõõtsalised II Tobias Tae ja Mariete Kena. Lõõtsalised III Rasmus Kadaja.

Žürii liikmed: Pärimusmuusika pedagoog ja uurija Cätlin Mägi, laulja ja laulukirjutaja Anu Taul, ansmbel Lepaseree liige ning Hiiu kandle ja viiuli õpetaja Meelika Hainsoo, lõõtspilli mängimise suurmeister Juhan Uppin, mandoliinimängija ja õpetaja ning Curly Strings liige Villu Talsi, väikekandle õpetaja ja mängija ning Trio Piho/Soon/Lepasson liige Kadri Lepasson, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor Aarne Saluveer, ansambel Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: