Arvustus. Kehakeelenäitusel on vale pealkiri ({{commentsTotal}})

Enn Põldroosi
Enn Põldroosi "Superego" Autor/allikas: Kunstniku kodulehekülg/ fragment maalist

Näitus "Kehakeeles" Tartu kunstimuuseumis
Avatud 29. oktoobrini

Viltuses majas tutvustatakse kunstimuuseumi kogusid pealkirja all "Kehakeeles". Väljapanek tekitab minus nõutust. Minu arvates tähendab kehakeel seda, et inimese silmad, nägu, käed, keha asend ja liikumine on niivõrd ilmekas, et me saame sõnadesse panna kujutatu tundeid ja tegevust. On tekkinud dialoog, üleminek visuaalsest kõnest sõnalisse.

Kehakeele edasiandmine nõuab eelkõige head joonistusoskust ja kõrget intelligentsi, et figuuriga edastatud sõnum oleks sisukas. Kunstiajalukku vaadates on jutustavad kõik stiilid renessansist modernismini välja, 20. sajandil eriti sotsialistlik realism, vähemal määral ekspressionism

Muuseumi kogudest on välja otsitud väga häid teoseid autoritelt nagu Enn Põldroos ("Superego"), Ülo Sooster ("Hirm" ja "Autoportree", 1957), Jüri Arrak ("Vaino Vahingu portree"), Jaan Toomik ("Isa ja poeg"), Nikolai Triik, Kristjan Raud, Johannes Saal, Herkki-Erich Merila ja Mark Raidpere (fotoportreed). Noorematelt on väga kõnekad Maarit Murka autoportree Hitlerina ja Marge Monko autoportree sotsialistliku töö kangelasena.

Kõige stiilsem on viimane tuba. Juba eelviimases ei lähe teemasse Karin Lutsu art déco`lik "Süüta laste tapmine". Kahe esimese saali möödalaskmisi saab lausa grupeerida. Kunstniku mäng võõra kehaga ei ole kehakeel. Ene Liis Semperi teostes "Mutante à la carte" on modelli jalg nõnda seotud nagu pärast põlve seda polekski. Modellil pole midagi öelda, see on autor, kes testib sellisel viisil vaataja empaatilisust. Sellesse rubriiki lähevad ka Soosteri väänlevad joonistused (figuurid rannal jt).

Teemasse ei lähe mütoloogilised tegelased (Lembit Sarapuu) ning ateljeevisandid/ õppetöö. Neljandas grupis on figuur lihtsalt osa ornamendist (Lepo Mikko, Arnold Akberg) või poolabstraktsest kompositsioonist (Ado Vabbe, Silvia Jõgever).

Paljas figuur on huvitav siis, kui seal on midagi enamat anatoomia kujutusest. Aga see "enam" on enamasti ühene väljakutse vastassugupoolele (v.a morbiidne sõnum). Seetõttu on terve toatäis akte küsitava tähendusega. Kuid on ka toredaid leide. Näiteks Mariliin Kindsiko ja Pille Neeve on end agressiivsete isaste eest viljapõldu ära peitnud ("Saakloomad"). Väga hea on Jaan Paavle "Müüt igavesest ilust". Hoolimata kahemõttelisest pealkirjast, säilitab see naine kuni surmani oma elegantsi ja väärikuse. Peeter Allikul on aga lapsepõlves üks keretäis puudu jäänud: vormikat naist kujutava linoollõike pealkiri on "Populaarsus", aga seda ilusat ihu noolivad ainult sitikad-satikad.

Praeguse ekspositsiooni pealkiri võiks olla "Inimene ja figuur kunstis". Tartu kunstimuuseumi kogude põhjal oleks ikka saanud kehakeeleteema ka lõpuni viia. Näitusel ei ole ühtegi Ado Vabbe olustikupilti, mis on selles žanris eesti parimad. Ei ole ühtegi sotsialistliku realismi näidet. Muuseumi umbes viietuhandelisest graafikakogust on näitusel vaid kolm autorit. Aga veelgi olulisem: ei ühtegi skulptuuri! Kui väljendusrikas on kasvõi Anton Starkopfi, Mare Mikofi ja Terje Ojaveri looming!

Enamik tõid on rahvale tuntud, seetõttu oleks tahtnud väljapanekul nautida täies mahus uut vaatenurka, nagu see oli Rauno Thomas Mossi näitusel "Loodusmaagia" (vt Krista Piirimäe, Tartu Postimees, 22. mai 2014).

Toimetaja: Madis Järvekülg



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: