Arvustus. Kehakeelenäitusel on vale pealkiri ({{commentsTotal}})

Enn Põldroosi
Enn Põldroosi "Superego" Autor/allikas: Kunstniku kodulehekülg/ fragment maalist

Näitus "Kehakeeles" Tartu kunstimuuseumis
Avatud 29. oktoobrini

Viltuses majas tutvustatakse kunstimuuseumi kogusid pealkirja all "Kehakeeles". Väljapanek tekitab minus nõutust. Minu arvates tähendab kehakeel seda, et inimese silmad, nägu, käed, keha asend ja liikumine on niivõrd ilmekas, et me saame sõnadesse panna kujutatu tundeid ja tegevust. On tekkinud dialoog, üleminek visuaalsest kõnest sõnalisse.

Kehakeele edasiandmine nõuab eelkõige head joonistusoskust ja kõrget intelligentsi, et figuuriga edastatud sõnum oleks sisukas. Kunstiajalukku vaadates on jutustavad kõik stiilid renessansist modernismini välja, 20. sajandil eriti sotsialistlik realism, vähemal määral ekspressionism

Muuseumi kogudest on välja otsitud väga häid teoseid autoritelt nagu Enn Põldroos ("Superego"), Ülo Sooster ("Hirm" ja "Autoportree", 1957), Jüri Arrak ("Vaino Vahingu portree"), Jaan Toomik ("Isa ja poeg"), Nikolai Triik, Kristjan Raud, Johannes Saal, Herkki-Erich Merila ja Mark Raidpere (fotoportreed). Noorematelt on väga kõnekad Maarit Murka autoportree Hitlerina ja Marge Monko autoportree sotsialistliku töö kangelasena.

Kõige stiilsem on viimane tuba. Juba eelviimases ei lähe teemasse Karin Lutsu art déco`lik "Süüta laste tapmine". Kahe esimese saali möödalaskmisi saab lausa grupeerida. Kunstniku mäng võõra kehaga ei ole kehakeel. Ene Liis Semperi teostes "Mutante à la carte" on modelli jalg nõnda seotud nagu pärast põlve seda polekski. Modellil pole midagi öelda, see on autor, kes testib sellisel viisil vaataja empaatilisust. Sellesse rubriiki lähevad ka Soosteri väänlevad joonistused (figuurid rannal jt).

Teemasse ei lähe mütoloogilised tegelased (Lembit Sarapuu) ning ateljeevisandid/ õppetöö. Neljandas grupis on figuur lihtsalt osa ornamendist (Lepo Mikko, Arnold Akberg) või poolabstraktsest kompositsioonist (Ado Vabbe, Silvia Jõgever).

Paljas figuur on huvitav siis, kui seal on midagi enamat anatoomia kujutusest. Aga see "enam" on enamasti ühene väljakutse vastassugupoolele (v.a morbiidne sõnum). Seetõttu on terve toatäis akte küsitava tähendusega. Kuid on ka toredaid leide. Näiteks Mariliin Kindsiko ja Pille Neeve on end agressiivsete isaste eest viljapõldu ära peitnud ("Saakloomad"). Väga hea on Jaan Paavle "Müüt igavesest ilust". Hoolimata kahemõttelisest pealkirjast, säilitab see naine kuni surmani oma elegantsi ja väärikuse. Peeter Allikul on aga lapsepõlves üks keretäis puudu jäänud: vormikat naist kujutava linoollõike pealkiri on "Populaarsus", aga seda ilusat ihu noolivad ainult sitikad-satikad.

Praeguse ekspositsiooni pealkiri võiks olla "Inimene ja figuur kunstis". Tartu kunstimuuseumi kogude põhjal oleks ikka saanud kehakeeleteema ka lõpuni viia. Näitusel ei ole ühtegi Ado Vabbe olustikupilti, mis on selles žanris eesti parimad. Ei ole ühtegi sotsialistliku realismi näidet. Muuseumi umbes viietuhandelisest graafikakogust on näitusel vaid kolm autorit. Aga veelgi olulisem: ei ühtegi skulptuuri! Kui väljendusrikas on kasvõi Anton Starkopfi, Mare Mikofi ja Terje Ojaveri looming!

Enamik tõid on rahvale tuntud, seetõttu oleks tahtnud väljapanekul nautida täies mahus uut vaatenurka, nagu see oli Rauno Thomas Mossi näitusel "Loodusmaagia" (vt Krista Piirimäe, Tartu Postimees, 22. mai 2014).

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.