Arvustus. Kehakeelenäitusel on vale pealkiri ({{commentsTotal}})

Enn Põldroosi
Enn Põldroosi "Superego" Autor/allikas: Kunstniku kodulehekülg/ fragment maalist

Näitus "Kehakeeles" Tartu kunstimuuseumis
Avatud 29. oktoobrini

Viltuses majas tutvustatakse kunstimuuseumi kogusid pealkirja all "Kehakeeles". Väljapanek tekitab minus nõutust. Minu arvates tähendab kehakeel seda, et inimese silmad, nägu, käed, keha asend ja liikumine on niivõrd ilmekas, et me saame sõnadesse panna kujutatu tundeid ja tegevust. On tekkinud dialoog, üleminek visuaalsest kõnest sõnalisse.

Kehakeele edasiandmine nõuab eelkõige head joonistusoskust ja kõrget intelligentsi, et figuuriga edastatud sõnum oleks sisukas. Kunstiajalukku vaadates on jutustavad kõik stiilid renessansist modernismini välja, 20. sajandil eriti sotsialistlik realism, vähemal määral ekspressionism

Muuseumi kogudest on välja otsitud väga häid teoseid autoritelt nagu Enn Põldroos ("Superego"), Ülo Sooster ("Hirm" ja "Autoportree", 1957), Jüri Arrak ("Vaino Vahingu portree"), Jaan Toomik ("Isa ja poeg"), Nikolai Triik, Kristjan Raud, Johannes Saal, Herkki-Erich Merila ja Mark Raidpere (fotoportreed). Noorematelt on väga kõnekad Maarit Murka autoportree Hitlerina ja Marge Monko autoportree sotsialistliku töö kangelasena.

Kõige stiilsem on viimane tuba. Juba eelviimases ei lähe teemasse Karin Lutsu art déco`lik "Süüta laste tapmine". Kahe esimese saali möödalaskmisi saab lausa grupeerida. Kunstniku mäng võõra kehaga ei ole kehakeel. Ene Liis Semperi teostes "Mutante à la carte" on modelli jalg nõnda seotud nagu pärast põlve seda polekski. Modellil pole midagi öelda, see on autor, kes testib sellisel viisil vaataja empaatilisust. Sellesse rubriiki lähevad ka Soosteri väänlevad joonistused (figuurid rannal jt).

Teemasse ei lähe mütoloogilised tegelased (Lembit Sarapuu) ning ateljeevisandid/ õppetöö. Neljandas grupis on figuur lihtsalt osa ornamendist (Lepo Mikko, Arnold Akberg) või poolabstraktsest kompositsioonist (Ado Vabbe, Silvia Jõgever).

Paljas figuur on huvitav siis, kui seal on midagi enamat anatoomia kujutusest. Aga see "enam" on enamasti ühene väljakutse vastassugupoolele (v.a morbiidne sõnum). Seetõttu on terve toatäis akte küsitava tähendusega. Kuid on ka toredaid leide. Näiteks Mariliin Kindsiko ja Pille Neeve on end agressiivsete isaste eest viljapõldu ära peitnud ("Saakloomad"). Väga hea on Jaan Paavle "Müüt igavesest ilust". Hoolimata kahemõttelisest pealkirjast, säilitab see naine kuni surmani oma elegantsi ja väärikuse. Peeter Allikul on aga lapsepõlves üks keretäis puudu jäänud: vormikat naist kujutava linoollõike pealkiri on "Populaarsus", aga seda ilusat ihu noolivad ainult sitikad-satikad.

Praeguse ekspositsiooni pealkiri võiks olla "Inimene ja figuur kunstis". Tartu kunstimuuseumi kogude põhjal oleks ikka saanud kehakeeleteema ka lõpuni viia. Näitusel ei ole ühtegi Ado Vabbe olustikupilti, mis on selles žanris eesti parimad. Ei ole ühtegi sotsialistliku realismi näidet. Muuseumi umbes viietuhandelisest graafikakogust on näitusel vaid kolm autorit. Aga veelgi olulisem: ei ühtegi skulptuuri! Kui väljendusrikas on kasvõi Anton Starkopfi, Mare Mikofi ja Terje Ojaveri looming!

Enamik tõid on rahvale tuntud, seetõttu oleks tahtnud väljapanekul nautida täies mahus uut vaatenurka, nagu see oli Rauno Thomas Mossi näitusel "Loodusmaagia" (vt Krista Piirimäe, Tartu Postimees, 22. mai 2014).

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.