Jaan Valsiner: kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda igal momendil ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" hooaja viimases saates oli külas hiljuti Saksamaal maineka Hans Kiliani teaduspreemia pälvinud kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kellega vesteldi tema rahvusvahelisest teaduskarjäärist ja uurimisvaldkonnast.

Jaan Valsiner rääkis, et teaduspreemia komitee jaoks oli oluline laureaadi teadustegevuse interdistsiplinaarsus. „Nad vaatasid minu töid, mis on seotud erinevate teadusaladega, mitte ainult psühholoogia, aga ka ajaloo ja antropoloogiaga, mis on nende hinnangul väga oluline. Neid huvitas minu teema, mis on üldistus nende erinevate alade üle.” Samas ei muuda 80 000 euro suurune auhind kuigi palju tema edasist tööd. „Preemia tuli elutöö eest ja olen teinud tööd enne ja jätkan seda ka edaspidi,” kommenteeris ta.

Jaan Valsiner omandas psühholoogihariduse Tartu Ülikoolis 70ndatel, kuid toonane nõukogude ideoloogiline surve ja piirangud ei võimaldanud jätkata tööd teda huvitanud teemadel ning ta otsustas emigreeruda.

„Sellega kaasnenud riskid olid tohutult suured, sest see ei olnud lihtsalt emigreerumine vaid sotsialistliku kodumaa reetmine," meenutas ta. "See oli illegaalne, ainuke võimalus oli sõita välismaale kui turist ja jääda sinna. Enne seda oli mul kaks aastat suhteliselt depressiivset seisundit. Nõukogude süsteem surus peale ideoloogiat, mis oleks meie vaba tegevuse Tartus kiiresti lõpetanud. Reisisime Rootsi sugulaste juurde, aga kuna me koos abikaasaga läksime, siis see nägi välja väga kahtlane, et ilma lasteta paar koos välja lastakse. Üheks interpretatsiooniks oli see, et meid oli välja saadetud kui nõukogude spioone.

"Tegelikult meil õnnestus lihtsalt bürokraatia vea tõttu aasta lõpul luba saada ja kui juba välja saime, siis jäime. Mul läks suuresti õnneks, pärast kahte kuud saime Rootsis pagulase seisundi, siis oodati mind juba Saksamaale pooleaastasele töökohale ja siis juba Ameerikasse. Üsna imeline, et nii läks,” meenutas ta karjääri algust.

Valsineri huvi psühholoogia vastu tekkis sellest, et ta hakkas mõtisklema iseenda kui inimese ja inimsuhete üle. Samas oma metoodikas jääb ta vaatlevale positsioonile: „Ma püüan aru saada teiste inimeste tehtavast, ilma püüdmata neid mõjutada ja ilma vajaduseta neid kontrollida.” Tema pikaaegseks uurimisvaldkonnaks oli algul arengupsühholoogia, mis on teadlase sõnul keerukas, kuna uuritakse teadmata suunas toimuvaid muutuseid. „Areng on alati mingist alguspunktist tekkiv, aga sellise suunaga, mille kohta ei ole väga palju teada. Laps on algul sellises seisus ja ma tean, et ta hakkab ühel hetkel oleme teistmoodi, aga kuidas see täpselt toimub, seda ei tea. Arengu küsimustes on alati probleem selles, et see toimub mingis suunas ja on teada üldsuund, aga mitte täpselt,” selgitas ta.

Valsiner tõi näite, kuidas ühiskondlik psühholoogiline surve võib inimest palju mõjutada: „Pärast teist maailmasõda tekkis Inglismaal attacment theory, kus väideti, et esimese eluaasta jooksul peaks ema ja laps olema koguaeg koos. See on suhteliselt kahtlane, sest see on seotud sotsiaalse tellimusega pärast seda kui mehed tulid tagasi sõjast ja neil oli vaja töökohti, aga töökohad olid hõivatud naiste poolt. Siis tuli naised mingil moel vaja viia tagasi koju ja neile tehti selgeks, et kui nad ei ole lapse juures, siis on hiljem mingisugused probleemid lastele ja see on muidugi väga tugev surve naistele kui neile öeldaks, et kui te pole hea ema. Loomulikult nad olid valmis seda tegema. Tegelikku alust on sellel vähe ja elu jooksul tekib palju sotsiaalseid suhteid, mis on olulised ja kompenseerivad teatud asju ja inimese areng on avatud süsteem, kus ema ja lapse suhe on vaid üheks osaks,” rääkis ta.

Valsineri hakkasid ühel hetkel sügavamalt huvitama inimest mõjutavad kultuurilised aspektid ja 90ndatel hakkas ta tegelema kultuuripsühholoogiaga, mis on maailmas viimase paarikümne aasta jooksul uurimssuunana üha enam huvi äratanud. „Kultuuripsühholoogia ühendab antropoloogiat, ajalugu, sotsioloogiat, psühholoogiat ja haridusteadusi,” kirjeldas ta.

Kultuurilised tähendused on osaks inimesest: „Kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda koguaeg ja igal momendil. Näiteks see veeklaas võib siin olla vesi kraanist või pudelist, mõnes kohas võib see olla püha vesi. See tähendus võib olla erinev. Kõik need tähendused, mida me inimestena kasutame, on kultuurinähtused. Meie kui inimesed kasutame neid, need on küll olemas ühiskonnas, aga meie isiklikult oleme neid kasutamas.”

Praegu töötab Jaan Valsiner Taanis Aalborgi ülikoolis kultuuripsühholoogia professorina ning juhib maailma esimest kultuuripsühholoogia uurimiskeskust. Tema jaoks on oluline loominguline lähenemine: „Tuleb vaadata, mõelda ja teha midagi teistmoodi, mitte olla seotud moega, sest moel põhinevad teadmised on piiratud ja muutuvad fikseerituks, see mulle ei meeldi, ma pidevalt uuendan,” rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.