Jaan Valsiner: kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda igal momendil ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" hooaja viimases saates oli külas hiljuti Saksamaal maineka Hans Kiliani teaduspreemia pälvinud kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kellega vesteldi tema rahvusvahelisest teaduskarjäärist ja uurimisvaldkonnast.

Jaan Valsiner rääkis, et teaduspreemia komitee jaoks oli oluline laureaadi teadustegevuse interdistsiplinaarsus. „Nad vaatasid minu töid, mis on seotud erinevate teadusaladega, mitte ainult psühholoogia, aga ka ajaloo ja antropoloogiaga, mis on nende hinnangul väga oluline. Neid huvitas minu teema, mis on üldistus nende erinevate alade üle.” Samas ei muuda 80 000 euro suurune auhind kuigi palju tema edasist tööd. „Preemia tuli elutöö eest ja olen teinud tööd enne ja jätkan seda ka edaspidi,” kommenteeris ta.

Jaan Valsiner omandas psühholoogihariduse Tartu Ülikoolis 70ndatel, kuid toonane nõukogude ideoloogiline surve ja piirangud ei võimaldanud jätkata tööd teda huvitanud teemadel ning ta otsustas emigreeruda.

„Sellega kaasnenud riskid olid tohutult suured, sest see ei olnud lihtsalt emigreerumine vaid sotsialistliku kodumaa reetmine," meenutas ta. "See oli illegaalne, ainuke võimalus oli sõita välismaale kui turist ja jääda sinna. Enne seda oli mul kaks aastat suhteliselt depressiivset seisundit. Nõukogude süsteem surus peale ideoloogiat, mis oleks meie vaba tegevuse Tartus kiiresti lõpetanud. Reisisime Rootsi sugulaste juurde, aga kuna me koos abikaasaga läksime, siis see nägi välja väga kahtlane, et ilma lasteta paar koos välja lastakse. Üheks interpretatsiooniks oli see, et meid oli välja saadetud kui nõukogude spioone.

"Tegelikult meil õnnestus lihtsalt bürokraatia vea tõttu aasta lõpul luba saada ja kui juba välja saime, siis jäime. Mul läks suuresti õnneks, pärast kahte kuud saime Rootsis pagulase seisundi, siis oodati mind juba Saksamaale pooleaastasele töökohale ja siis juba Ameerikasse. Üsna imeline, et nii läks,” meenutas ta karjääri algust.

Valsineri huvi psühholoogia vastu tekkis sellest, et ta hakkas mõtisklema iseenda kui inimese ja inimsuhete üle. Samas oma metoodikas jääb ta vaatlevale positsioonile: „Ma püüan aru saada teiste inimeste tehtavast, ilma püüdmata neid mõjutada ja ilma vajaduseta neid kontrollida.” Tema pikaaegseks uurimisvaldkonnaks oli algul arengupsühholoogia, mis on teadlase sõnul keerukas, kuna uuritakse teadmata suunas toimuvaid muutuseid. „Areng on alati mingist alguspunktist tekkiv, aga sellise suunaga, mille kohta ei ole väga palju teada. Laps on algul sellises seisus ja ma tean, et ta hakkab ühel hetkel oleme teistmoodi, aga kuidas see täpselt toimub, seda ei tea. Arengu küsimustes on alati probleem selles, et see toimub mingis suunas ja on teada üldsuund, aga mitte täpselt,” selgitas ta.

Valsiner tõi näite, kuidas ühiskondlik psühholoogiline surve võib inimest palju mõjutada: „Pärast teist maailmasõda tekkis Inglismaal attacment theory, kus väideti, et esimese eluaasta jooksul peaks ema ja laps olema koguaeg koos. See on suhteliselt kahtlane, sest see on seotud sotsiaalse tellimusega pärast seda kui mehed tulid tagasi sõjast ja neil oli vaja töökohti, aga töökohad olid hõivatud naiste poolt. Siis tuli naised mingil moel vaja viia tagasi koju ja neile tehti selgeks, et kui nad ei ole lapse juures, siis on hiljem mingisugused probleemid lastele ja see on muidugi väga tugev surve naistele kui neile öeldaks, et kui te pole hea ema. Loomulikult nad olid valmis seda tegema. Tegelikku alust on sellel vähe ja elu jooksul tekib palju sotsiaalseid suhteid, mis on olulised ja kompenseerivad teatud asju ja inimese areng on avatud süsteem, kus ema ja lapse suhe on vaid üheks osaks,” rääkis ta.

Valsineri hakkasid ühel hetkel sügavamalt huvitama inimest mõjutavad kultuurilised aspektid ja 90ndatel hakkas ta tegelema kultuuripsühholoogiaga, mis on maailmas viimase paarikümne aasta jooksul uurimssuunana üha enam huvi äratanud. „Kultuuripsühholoogia ühendab antropoloogiat, ajalugu, sotsioloogiat, psühholoogiat ja haridusteadusi,” kirjeldas ta.

Kultuurilised tähendused on osaks inimesest: „Kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda koguaeg ja igal momendil. Näiteks see veeklaas võib siin olla vesi kraanist või pudelist, mõnes kohas võib see olla püha vesi. See tähendus võib olla erinev. Kõik need tähendused, mida me inimestena kasutame, on kultuurinähtused. Meie kui inimesed kasutame neid, need on küll olemas ühiskonnas, aga meie isiklikult oleme neid kasutamas.”

Praegu töötab Jaan Valsiner Taanis Aalborgi ülikoolis kultuuripsühholoogia professorina ning juhib maailma esimest kultuuripsühholoogia uurimiskeskust. Tema jaoks on oluline loominguline lähenemine: „Tuleb vaadata, mõelda ja teha midagi teistmoodi, mitte olla seotud moega, sest moel põhinevad teadmised on piiratud ja muutuvad fikseerituks, see mulle ei meeldi, ma pidevalt uuendan,” rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk