Arvustus. Krimkandus neli miinusele ({{commentsTotal}})

Täiskuu ja reede 13.
Täiskuu ja reede 13. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Uus raamat
Elme Väljaste
"Täiskuu, reede 13."
Tammerraamat (315 lk)

Aegamisi ja vastu tahtmist, nagu Pat Hobby päevi näinud kere, hakkab eesti krimikirjandus liikuma. Nagu siin maal kombeks, on raske töö naiste kaela jäetud, kes, nagu neile kombeks, selle kohusetundlikult ära teevad.

Proua Väljaste teose kohta võib kõigepealt öelda head. Et üldse ette on võetud. Meil ei ole korralikku roimajuttude rodu ette näidata. Kuigi vist ikka õpitakse varase Vilde surematut: "Raske käsi pandi tema õla pääle, madal hääl ütles: "Teie olete mõrtsukas!"". Mis edasi sai, ei mäleta. Nii et kuskile toetuda oleks. Aga mitte väga. Ju peab kõigepealt läbima maavillase ajastu, enne kui asjad peenemaks saab ajada.

Kõik on iseenesest korras. Tegevus läheb molutamata käima. On eradetektiiv, kes on väga ilus ja mehelik noormees ka veel. On mõnus vanamoeline mürgitamine. Eh, tahaks kohe öelda, juba mürgitamise eest tuleb plusspunkte anda. Kes selle peale ikka nii väga enam tuleks. Kuigi veel sada aastat tagasi oleks iga enam-vähem oma nimetust vääriv naisterahvas vabalt tüütule mehele keeduse teinud, mida keskmine joodijüri naljalt kahtlustadagi ei oskakski. Hakkas halb ja kööks.

On moodsamat ja vägivaldsemat. Kahtlasi uppunuid ja sissepõletamisi. On ikka põnevust ka ja kõik otsad saavad kokku sõlmitud.

Kolm pluss. Püüdlikkuse eest. Hea küll, neli miinus. Pealkiri vaimustas mõnda meest. Irvitage, skeptikud, täiskuu on olemas. Reede ja 13. on küll vaid sotsiaalne konstruktsioon, nagu suguliste uuringute magistrid ütleks. Aga täiskuu paiku elavnevad segased ja isegi muidu enam-vähem inimestega võib juhtuda. Kes ei usu, küsigu hullumajadest ja lõbumajadest järele.

Vapra eradetektiivi selgeltnägijavõimetega ema on ka raju. Siia on juba ette niisugune krutskite ja naljade võimalus sisse pandud, et ise tulevad. No aga nüüd noriks.

Omadussõnadest võinuks ükskõikse julmusega üle käia. Kohv, kui see pole just eiteamis, on niigi aromaatne. Kui see pole loo seisukohast tähtis, võib värvi või lõhna ülepea mainimata jätta. Silm jääb omadussõnade taha kinni.

Noortepärasuse – muud seletust otsida ei viitsi – pärast lisatud kiimasus tüütab. Võib-olla on asi vanuses, tahaks vahele jätta, aga siis kaob loo järg käest, mine tagasi kellegi alukatesse. Jällegi, kui ei ole tähtis, võib ära jätta.

Omaette lugu, kuidas tegelased räägivad. Nutt ja hala. Inimesed ei räägi nii. Või ehk ei ole ma tükk aega inimesi näinud ja lihtsalt ei tea, kuidas kõnepruuk vahepeal muutunud.

Pole ma veel kuulnud väljendit: "Astuge palun edasi minu kabinetti." Ega ma pole eriti kuskil büroos kunde olnud ka, võib-olla nendega räägitakse nii, et... Oh, ma ei hakka näiteid tooma. Venitaks oigamise liiga pikaks.

Kõnelused olnuks koht, kus igasugu roppused, nohid, ähid, muud parasiitsõnad omal kohal. Inimesed räägivad nii, vähe on neid, kes loengut peavad. Või Riigi Teatajat ette loevad. Mida siin kõik, seisusest sõltumata, üksteisele teevad. Ajab naerma seal, kus vist nii mõeldud ei olnud. Ülepea leiab ses kuhjatuses, üleseletamises, püüdlikkuses natuke seda, mis pole minu, vaid varemlugenu välja öeldud: proualt prouale.

Eesti krimkandusel on veel pikk tee minna, olgu või lätlasteni. Teekond algab ikka esimestest kobavatest sammudest. Ei tohiks maha karjuda, palun andeks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: