Arvustus. Gorillaze mõttetu plaat lükkab peo käima ({{commentsTotal}})

Gorillaz
Gorillaz Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
Gorillaz
"Humanz" (Parlophone)
7/10

Gorillaz on asunud alati väljaspool žanrimääratlusi ja definitsioone. Nende looming on koosnenud - ja koosneb praegugi - hip-hopist, kumedast tantsumuusikast, äärealade popist ja alternatiivrockist, kuid kõige selle kõrval on ka selge erisus neist kõigist, nö gorillazlik nüanss. Ühest küljest on see Jamie Hewletti joonistatud kangelased, olulisem faktor on aga Damon Albarni pisut nihkes laulukirjamine ja vinguv-ägisev vokaal. Juurtelt friigipop, mis on tänu kavalatele lüketele juba pea kakskümmend aastat kommertspubliku teadvuses kindlal kohal.

Nende kriteeriumite järgi olen ma Gorillaze enda jaoks alati defineerinud, aga Albarni egoismile sellest ei piisanud.

Juba 2010. aastal ilmunud album "Plastic Beach" näitas, kuidas ta ihkas Gorillaze veel suuremaks kasvatada, võttes albumile täiesti hullumeelse plejaadi kaasvokaliste (Mos Def, Bobby Womack, Mark E. Smith jne). Kohati oli toonane plaat nagu tantsupidu mängutoosis, lasteaia-soul, kiskudes tervikuna kummaliseks ja asudes virtuaalbändi senist väärtust varjutama. Läks mitu head aastat aega ning nüüd on kuulajate ees uus hullus "Humanz", mis lahustab seniseid väärtuseid veelgi.

Vormiliselt ja ideeliselt annab värsket Gorillaze kauamängivat võrrelda Kanye Westi "The Life of Pablo", Drake'i "More Life'i" ja teiste viimase aja vormikatsetustega, kus tavapärane albumiformaat eeldatava produktsiooni, komponeerituse ja isegi pikkusega ei paku muusikutele enam huvi. Ajastu märgina annavad A-klassi staarid välja playlist'e ja mixtape'e või venitavad lihtsalt oma plaate talumatult pikaks.

"Humanz" on kõiki deluxe ja super-deluxe versioone arvestades üle 30-looline valik muusikat, mida on raske vaadelda ühe tervikliku albumina. Puhtpraktiline mahukus on üks küsimus, teisalt on aga ka iga mõne loo tagant tunda, kuidas produktsioon liipab ühte jalga ja linti on võetud pooltoores asi, mis sest, et lugu ise hajub tiksumise ja suvalise vigisemise sisse ära. Käsitööõllele ja veinile antakse aega seista keldris, see plaat oleks nõudnud lisaaega stuudios.

Nii tundsin ma esimesel, teisel, kolmandal, võib-olla isegi viiendal kuulamisel. Aga siis hakkasid kõrvus need nurgad maha jooksma, fookus hägunes vaikselt, jalg tatsus aina enam ja lõpuks oligi tunne, et viskaks plaadi peale ja korraldaks peo. Tantsulisus ja pohhuistlik joovastus varjutasid esteetilise tahumatuse, pinnale jäi ekstaas ja fun.

Esimestelt plaatidelt tuttav intellektuaalne, täpne ja kaalutletud Gorillaz on tänaseks minetatud, "Humanz" vajutab gaasi juba teisel minutil põhja ning kõik käib kiirelt ja impulsiivselt, hingetõmbepause andmata. Albarn võtab ideid siit-sealt hetkel toimivatest popmuusikatrendidest ja keerab vindi täiesti üle - Vince Staplesi "Ascension" on gospelräpp plahvatusohtlikus ja ülirütmikas kastmes, Peven Everett muudab "Strobelite'iga" retrohouse'i hipsterelektroonikaks, "Saturn Batz" viskab digiräpi kosmosesse. Need on mõned näited absurdist ja koomikast, mida kuulda saab.

Uus Gorillaz on kogu oma nõu ja jõuga tantsumuusika, selline plaat, mille lükkad käima ja ka kõige kastijoonum jorss peo nurgas leiab mingi loo, mis tal ajus impulsi tekitab ja püsti ajab. Jah, see on lohakas ja kohati halenaljakas, mingitel hetkedel isegi enese paroodia, aga funktsionaalne energia ja eufooria, mis sinna vahele peidetud on, nullib kõik muud tähendused. Albarn tahtis, et oleks lihtsalt lõbus, ja selle ta saavutas. Ratsionaalne mõtlemine jääb kõrvale ja stiihia võtab võimust.

Aga isegi olukorras, kus sa keerad heli valjemaks ega sea sellele muusikale mingeid ootusi, hakkavad lõpuks traagelniidid häirivalt silma paistma. Nagu näiteks see, et Damon Albarn kutsus kokku hulga musta popi tegijaid - Zebra Katz, Peven Everett, Kali Uchis -, lindistas nendega ühe loo ja kui see kukkus küllalt hästi välja, siis otsustas ilmselt, et teeks midagi veel, mistõttu on mitmete kaasmuusikute ja -vokalistidega albumil mitu lugu. Need n-ö teised lood on aga tühised ja arusaamatud, justkui noore produtsendi käeharjutused kergemeelse sämplingu ja tugeva põmakaga.

Ja noh, olgu mis on, üks album ei peaks nii pikk olema. "Humanz" on esimeses pooles värske ja põnev, entusiasm on ka tegijate poolelt pidevat punases, aga mida lugu edasi, seda enam väsib kuulaja ja väsivad ka muusikud ise. Viimaste lugude puhul on tunne, et pandi tantsubiit mürisema ja muud ei midagi. Aga kui idee ongi joovastus ja lõbu, siis nii pika plaadi lõpuks ongi inimesed purjus ja kõigil on täiesti suva...

Meil ei olnud tegelikult sellist plaati vaja. Maailmas ilma uue Gorillazeta oli niigi piisavalt tühist tantsumuusikat ja ilma ajudeta möllamist, need mõnikümmend lugu, mis Albarni sulest nüüd juurde sündisid, ei andnud midagi juurde. "Humanz" on täiesti mõttetu plaat, mis ei jää aastate pärast kõlama, krt, ilmselt ei jõua ta isegi kriitikute aastalõputabelitesse.

Aga kui ikkagi juhtub pidu ja mingeid mõtteid muusika suhtes ei ole, siis kulub see plaat ära. Ei pea hakkama Youtube´i DJ-ks või muul moel miksima, viska "Humanz" lihtsalt peale. Inimesed tantsivad ja kargavad, paari kuulamise järel ehk isegi röögivad mingeid sõnu kaasa. Kõigil on tuju hea ja tegelikult seda ju ongi vaja?

Hea, universaalne ja funktsionaalne mõttetu plaat.



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.