Arvo Kukumägi: alates 1984. aasta talvest olen ma vaba mees ({{commentsTotal}})

"OP-is" rääkis näitleja Arvo Kukumägi loo sellest, kuidas ta aastakümneid tagasi Noorsooteatrist lahti lasti.

"Minu lugulaul on lühike ja konkreetne, ei ole mingi unenägu ega väljamõeldis, vaid elust endast," sõnas Arvo Kukumägi "OP-is", seistes samal ajal praeguse Tallinna Linnateatri ees. "Minu esimeseks tööks Noorsooteatris oli "Tare-tareke", mängisime Jaan Rõõmussaarega skomorohhe, üks seisis ühelpool lava servas, teine teispool," selgitas ta ja lisas, et kui Rõõmusaar ütles "Varjab taret metsatukk", siis tema kordas "metsatukk". "Kuni tüki lõpuni pidin mina kordama Jaani viimaseid sõnu ja see oli nii võimas töö, et ma vaatasin, kuhu hullumajja ma olen sattunud, kas selleks pidingi neli aastat teatrikoolis käima."

"Selle rolli järel püüdsin ma hakata siit teatrist ära vingerdama," selgitas Kukumägi ja tõdes, et kui hakkasid Kalju Komissarovi lavastatud "Optimistliku tragöödia" proovid, siis leidis ta mooduse. "Seal oli mul ainukene tekst "Üks neist hüüdis "Elagu revolutsioon!"" ning unustasin selle teksti alati ära," mainis ta ja kinnitas, et Komissarov tuli temaga küll tihti kärkima ja paukuma, aga tema vastas alati, et talle lihtsalt ei jää see lause pähe. "Siis ma proovisin veel igat moodi, hakkasin ka kärakat meelega panema."

Tema koostöö Noorsooteatriga sai lõpu Tartu külalisetendusel. "Ma tulin mingilt filmivõttelt, võtsin väikese napsu ja mõtlesin, et magan pisut enne etendust, aga mind ei aetud etenduse ajaks üles, ma ei sõitnud ka teatribussiga tagasi ehk mind lasti teatrist lahti," sõnas ta ja tõdes, et kuigi esimesed paar päeva oli imelik tunne, siis ta südames siiski tahtis teatrist ära saada. "Mind ei rahuldanud see Vene repertuaar."

"Ma olen alates 1984. aasta talvest vaba mees," ütles Arvo Kukumägi.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: