Arvustus. Hiilgav näitlejateansambel mõttetus tulevahetuses ({{commentsTotal}})

"Päästik põhja" Autor/allikas: pressimaterjalid

Uus film kinodes
"Päästik põhja" ("Free Fire")
Režissöör: Ben Wheatley
Osades: Sharlto Copley, Brie Larson, Armie Hammer, Cillian Murphy jt
7/10

Ei oska mina täpselt öelda, mis eripära neil brittidel on, et vaimukaimad krimikomöödiad just nende sulest tulevad. "Päästik põhja" on muidugi tavapärasest märksa tempokam ja kineetilisem, aga kätkeb endas sellegipoolest guyritchie'likku sarmi, mis brittidel vaat et tunnusjooneks on kujunenud.

"Päästik põhja" sündmustik leiab aset äraütlemata piiratud territooriumil, nii et seda enam paneb imestama, kuivõrd palju liikuvust ja energiat antud teosesse mahub. Põhimõtteliselt on tegu ühe lakkamatu tulevahetusega, millele lisavad vürtsi osavad killud, muhedad rollisooritused ja pidevad pöörded. Mitte et sündmustik ülearu kompleksne oleks, aga süžee on napi tegevuspaiga kiuste alalõpmatuid suunamuutusi ja pooltevahetusi tihedalt täis pikitud. Vaataja tähelepanul hajuda ei lasta.

Tegevus leiab aset 1978. aasta Bostonis (ilmselt polnuks säärane situatsioon Suurbritannias kuigivõrd usutav olnud). Toimumisajale liialt palju tähelepanu ei suunata – kostüümid on ajastutruud, aga karjuvalt 70ndate elemente filmis ei kohta. Loo keskmes on pealtnäha lihtne relvatehing, mis asjaosaliste egoismi, rumaluse ja emotsioonide tulvas kiiresti nihu läheb. Nagu juba vihjatud, pole tulemuseks mitte diili katkijäämine, nagu reaalsuses ilmselt loogiline oleks, vaid praktiliselt põhjusetu ja täiesti mõttetu tulevahetus, mis nõuab inimelusid ja suures koguses kunstverd.

Brie Larson Foto: pressimaterjal

Ei tasu unustada, et film linastus tänavusel Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil, nii et omad kiiksud – olgugi et film ürituse nimes figureerivatesse žanritesse ei kuulu – on teosel olemas ikkagi. Nõrganärvilisi hoiatada pole ilmselt vaja, see oleks üleliigne, kuid tasub siiski arvesse võtta, et huumori ja nutika dialoogi kõrval tabatakse vaatajat ka šokifaktoriga.

Filmi tõeline tõmbenumber on loomulikult hiilgav näitlejateansambel, kelle seast igaüks endale ise lemmiku valida saab. Enim tähelepanu pälvib ilmselt umbmäärase aktsendiga Sharlto Copley, kes vaatajat nii lõbustab kui vihale ajab, kuid kui ühes filmis on koos tähed nagu Brie Larson, Cillian Murphy ja Armie Hammer, on silmapaistvaimat nende seast valida üpris keeruline. Peaasi on aga see, kuivõrd vahetu energia terve ansambli vahel on, jättes mulje, nagu oleks tulevahetusse sattunud kamp vanu sõpru. Kujutan ette, milline luksus on režissööril sellise talendivalanguga töötada.

Filmi on lavastanud Ben Wheatley (ohutu välimusega paksuke, nagu kriitik Ralf Sauter HÕFFil teost sisse juhatades tabavalt märkis), kelle möödunud ponnistus "High-Rise" ("Alt üles") nõnda hästi ei õnnestunud. Mõlemat teost võib kirjeldada mõnevõrra kaootilisena, kuid kui "Alt üles" jättis selle arvelt lihtsalt segase ja veidi hullumeelse mulje, kasutab "Päästik põhja" oma stiihilist olekut fantastiliselt ära. Nagu Wheatley filmidele omane, on ka tema uusim teos stiilne ja kenasti üles võetud.

Ainus puudus ongi vast see, et film on küllalt kerglase sisuga ega jää muu kui oma pöörasuse poolest meelde. Erilist substantsi nagu all ei ole. Mõnus film, mille saatel meelt lahutada ja südamest naerda, ning küllalt intelligentne pealekauba, kuid mitte ülemäära tähenduslik või eriline. Ega seda ju õigupoolest taodeldud ei olegi. Oma otstarbe täidab ära ja enamgi veel!

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
Ivo Felt ja Zaza Urushadze Varssavis

Zaza Urushadze film "Pihtimus" linastub kolmel kontinendil

Gruusia režissööri Zaza Urushadze värske Eesti-Gruusia mängufilm "Pihtimus" linastub täna Chicago rahvusvahelisel filmifestivalil Ameerikas ning Busani filmifestivalil Lõuna-Koreas. Maailma esilinastus toimus kolm päeva varem Varssavi filmifestivali võistlusprogrammis, kust sai neli aastat varem alguse mehe eelmise filmi "Mandariinid" rahvusvaheline võidukäik.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: