;paranoia esitleb kuues linnas noore Serbia autori Adam Randželovitši raamatut ({{commentsTotal}})

Visuaalid
Visuaalid Autor/allikas: ;paranoia

7.–13. maini esitleb rahvusvaheline kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd. kuues linnas – Peterburis , Helsingis, Valgas, Riias, Tartus ja Tallinnas – oma kolmekümnendat toodet, Adam Randželovitši raamatut "Lühimärkmeid laostumisest" / "Эксперименты по разложению".

Noore Serbia autori Adam Randželovitši raamat "Lühimärkmeid laostumisest" ilmub nii eesti- kui ka venekeelsena. Eestis toimuvad esitlusetendused:

- 10. mai kl 16 Valga Muuseumis (Vabaduse 8, Valga);
- 12. mai kl 19 Prima Vista festivalil Tartus Sisevete Saatkonnas (Vabaduse pst, sisevetesaatkond.ee/kontakt), kus autoriga suhtlevad Paavo Matsin ja Kaspar Jassa, live'iga esineb Mihkel Kleis, DJ Kristi Steel;
- 13. mail kl 21 Kuku klubis Tallinnas (Vabaduse väljak 8). Esinevad Benzokai, Tont, Mihkel Kleis ja Villem Jahu.

"Lühimärkmeid laostumisest"
tõlkija: Aarne Ruben
 | toimetaja: Jaak Tomberg
 | kujundaja: Tuuli Aule | illustratsioonid: Mihkel Kleis | 
eessõna: Vadim Klimov / Опустошитель


Adam Randželovitši tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat, teatab kirjastus. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena,

Lugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Daniil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on "Lühimärkmeid laostumisest" omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.

Adam Randželovitš on sündinud Moskvas (1994), elab Belgradis, õpib sealses teatriakadeemias dramaturgiat ja töötab Center za Kulturnu Dekontaminaciju's. Ta on Serbias avaldanud raamatu “Stolica Za Gadjenje” (Utopia; Belgrad, 2014) ning mitmeid lühilugusid ja lühinäidendeid erinevates vene kirjandusajakirjades (peamiselt Moskva Опустошитель). Serbias on avaldatud ka tema tõlkeraamatud – Velimir Hlebnikovi “Ka” (Utopia, 2013) ja Richard Brautigani kogutud luuletused (Utopia, 2016). Randželovitš on koostanud jugoslaavia radikaalse avangardi 1921-1926 antoloogia. Ta on Raiffeisen bank’i and HUB galerii noore kunstniku auhinna finalist (2014). Ta on võitnud auhindu oma lühifilmidega ja organiseerinud Belgradis festivali The Unforeseen Experimental Film Festival (2016).

Toimetaja: Madis Järvekülg



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.