;paranoia esitleb kuues linnas noore Serbia autori Adam Randželovitši raamatut ({{commentsTotal}})

Visuaalid
Visuaalid Autor/allikas: ;paranoia

7.–13. maini esitleb rahvusvaheline kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd. kuues linnas – Peterburis , Helsingis, Valgas, Riias, Tartus ja Tallinnas – oma kolmekümnendat toodet, Adam Randželovitši raamatut "Lühimärkmeid laostumisest" / "Эксперименты по разложению".

Noore Serbia autori Adam Randželovitši raamat "Lühimärkmeid laostumisest" ilmub nii eesti- kui ka venekeelsena. Eestis toimuvad esitlusetendused:

- 10. mai kl 16 Valga Muuseumis (Vabaduse 8, Valga);
- 12. mai kl 19 Prima Vista festivalil Tartus Sisevete Saatkonnas (Vabaduse pst, sisevetesaatkond.ee/kontakt), kus autoriga suhtlevad Paavo Matsin ja Kaspar Jassa, live'iga esineb Mihkel Kleis, DJ Kristi Steel;
- 13. mail kl 21 Kuku klubis Tallinnas (Vabaduse väljak 8). Esinevad Benzokai, Tont, Mihkel Kleis ja Villem Jahu.

"Lühimärkmeid laostumisest"
tõlkija: Aarne Ruben
 | toimetaja: Jaak Tomberg
 | kujundaja: Tuuli Aule | illustratsioonid: Mihkel Kleis | 
eessõna: Vadim Klimov / Опустошитель


Adam Randželovitši tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat, teatab kirjastus. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena,

Lugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Daniil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on "Lühimärkmeid laostumisest" omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.

Adam Randželovitš on sündinud Moskvas (1994), elab Belgradis, õpib sealses teatriakadeemias dramaturgiat ja töötab Center za Kulturnu Dekontaminaciju's. Ta on Serbias avaldanud raamatu “Stolica Za Gadjenje” (Utopia; Belgrad, 2014) ning mitmeid lühilugusid ja lühinäidendeid erinevates vene kirjandusajakirjades (peamiselt Moskva Опустошитель). Serbias on avaldatud ka tema tõlkeraamatud – Velimir Hlebnikovi “Ka” (Utopia, 2013) ja Richard Brautigani kogutud luuletused (Utopia, 2016). Randželovitš on koostanud jugoslaavia radikaalse avangardi 1921-1926 antoloogia. Ta on Raiffeisen bank’i and HUB galerii noore kunstniku auhinna finalist (2014). Ta on võitnud auhindu oma lühifilmidega ja organiseerinud Belgradis festivali The Unforeseen Experimental Film Festival (2016).

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: