Peeter Helme: vajame selgeid kirjeldusi me ümber toimuvast ({{commentsTotal}})

Hiljuti juhtus nii, et kiitsin paaril korral paarile eri inimestele paari eri autorit, kelle tekstid mulle meeldisid. Põrkusin kummalgi korral mõistmatuse müüri vastu. Mulle vaieldi vastu ja avaldati imestust, kuidas saavad mulle küll sellised asjad meeldida. Ühel juhul leidis mu vestluskaaslane lausa, et minu kiidetud autor on üleüldse loll nagu lauajalg.

See ei pahandanud mind, sest taipasin, et inimeste ootused tekstidele – eriti esseistlikele, teoreetilistele tekstidele, sest just neist käis jutt – erinevad.

Ühelt poolt on ju originaalsete ideede hulk piiratud ning vanad kreeklased ja roomlased sõnastasid need kõik niigi ära. Teisalt on meis kõigis ometi olemas mingi ürgne ootus uue järele. No kes see tahab kogu aeg elada maailmas, kus kõik on tuttav, sõnastatud, nimetatud ja ootuspärane? Ei taha ju!

Samas see maailm ometi just selline on ning parim, mis me ümber ja meiega saab juhtuda, on ideede konkurents sõnastuse, definitsioonitäpsuse, parema või vaimukama tõlgenduse või kaasajastamise tähenduses. See on justkui selge ja ratsionaalselt mõistetav, ei kaota aga meie uudsusejanu. Ja nii me siis proovimegi olla igati uudsed. Või vähemalt osa meist proovib.

Aga loomulikult rõõmustab mindki see, kui keegi suudab millegi kasvõi näiliselt uuega lagedale tulla, kuid olen hakanud märkama ka midagi muud. Nimelt seda, et meie üha segasemas ühiskonnas, mis tüürib üha udusema tuleviku suunas kursil, mille määramise osas käivad vaidlused on üha totakamad, on oluline sõnastada just seda, mis meiega nüüd ja praegu toimub.

See on võib-olla isegi olulisem igasugustest visioonidest. Jah, muidugi luuakse tulevikku sellest, mida me praegu teeme ja mõtleme, aga kui olud on ebaselged, tuleb alustada olude selgeks rääkimisest. Seetõttu ongi vajalik sõnastada. Teha seda selgelt, täpselt ja vahel ka rõhutatult ebaoriginaalselt, visioonidesse kaldumata – et kõik oleks ikka üheselt mõistetav.

Lugesin hiljuti saksa kirjaniku ja näitekirjaniku Botho Straußi esseed, kus vanameister arutleb intelligentsi rolli üle tänapäeva ühiskonnas.[1] Strauss defineerib end selles tekstis nii vasak- kui parempoolsusest lahtiöelnud reaktsionäärina, kes oma positsioonist lähtuvalt on suhteliselt vaba. Ta kiidab Brechti stiilis küünilist ellusuhtumist, mis olla ainuke võimalus tunda rahulolu ning ta kirub tänapäeva ajalehepoleemikat, mis keskendub ainult olevale.

Olevale keskendumise nõrkus, leiab ta, on päevselge: sedalaadi arutlused on võimelised ütlema midagi ainult meie enda kaasaja kohta.

Täiesti õige. Ning kui ütlesin enne, et pean oluliseks meiega tänapäeval toimuva arusaadavat sõnastamist, siis olen ometi nõus, et sellest üksi ei piisa. Täpsemalt: kõik sõltub sellest, kuidas seda teha, kuidas olevat sõnastada. Siin on Botho Straußil vastus olemas. Ta selgitab, et ka olukirjeldus võib pakkuda retsepte laiemalt mõelda ja maailma mõtestada – selleks on vaja lihtsalt astuda paar sammu eemale. Isegi rohkem kui paar sammu.

Strauß kasutab lausa vana head apostel Pauluse mõistet nimega „võõrandumine“. Ta leiab, et võõrandudes vaadeldavast objektist, tunnetus kasvab. Ilmselt võib seda nimetada ka abstraktsiooniks. Eemalt näeb ikka paremini. Isegi see, kes pole tingimata targem lähedalseisjast, näeb eemalt üldisemat, suuremat pilti. Ja arvestades tänapäeva ühiskonna takerdumist igapäevasesse – igapäevatöösse, igapäevaelusse, igapäevastesse nägelustesse, igapäevamõtetesse – on see lihtne retsept vajalik.

Ja nõnda tulen tagasi loo algul öeldu juurde: me vajame meie maailmas toimuva, tänapäeva mõtte-, poliitika-, moe-, kunsti- ja kirjandusvoolude lihtsat ja selget kirjeldust rohkem kui kunagi varem, sest vastasel juhul tormame me ise endal eest ära ning muutume veel rohkem argisuse orjadeks, kes ei suuda enda tegevust enam ei mõjutada ega mõtestada.

Nii et ärge kartke lihtsaid ja elementaarseid tekste, mis lihtsalt räägivadki sellest, mis on. See on vajalik, enda tegemise mõtestamine aitab sellest aru saada. Aitab aru saada iseendast, teistest, elust. Head vaatlemist, head mõistmist! •

[1]  B. Strauß. Reform der Intelligenz. - Die Zeit 30. 3. 2017.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



VanglaVangla
Arvustus. Vanglaelu puhastustuli

Mai, 2017I. V. Aedniku päevik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 140 lk. 15.95 €.

"Hiiu luule raamat""Hiiu luule raamat"
Hiiumaa luule sai kaante vahele

"Hiiu luule raamat" on antoloogia, mis koondab 56 autori sulest ilmunud Hiiumaast rääkiva luule.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk