Peeter Helme: vajame selgeid kirjeldusi me ümber toimuvast ({{commentsTotal}})

Hiljuti juhtus nii, et kiitsin paaril korral paarile eri inimestele paari eri autorit, kelle tekstid mulle meeldisid. Põrkusin kummalgi korral mõistmatuse müüri vastu. Mulle vaieldi vastu ja avaldati imestust, kuidas saavad mulle küll sellised asjad meeldida. Ühel juhul leidis mu vestluskaaslane lausa, et minu kiidetud autor on üleüldse loll nagu lauajalg.

See ei pahandanud mind, sest taipasin, et inimeste ootused tekstidele – eriti esseistlikele, teoreetilistele tekstidele, sest just neist käis jutt – erinevad.

Ühelt poolt on ju originaalsete ideede hulk piiratud ning vanad kreeklased ja roomlased sõnastasid need kõik niigi ära. Teisalt on meis kõigis ometi olemas mingi ürgne ootus uue järele. No kes see tahab kogu aeg elada maailmas, kus kõik on tuttav, sõnastatud, nimetatud ja ootuspärane? Ei taha ju!

Samas see maailm ometi just selline on ning parim, mis me ümber ja meiega saab juhtuda, on ideede konkurents sõnastuse, definitsioonitäpsuse, parema või vaimukama tõlgenduse või kaasajastamise tähenduses. See on justkui selge ja ratsionaalselt mõistetav, ei kaota aga meie uudsusejanu. Ja nii me siis proovimegi olla igati uudsed. Või vähemalt osa meist proovib.

Aga loomulikult rõõmustab mindki see, kui keegi suudab millegi kasvõi näiliselt uuega lagedale tulla, kuid olen hakanud märkama ka midagi muud. Nimelt seda, et meie üha segasemas ühiskonnas, mis tüürib üha udusema tuleviku suunas kursil, mille määramise osas käivad vaidlused on üha totakamad, on oluline sõnastada just seda, mis meiega nüüd ja praegu toimub.

See on võib-olla isegi olulisem igasugustest visioonidest. Jah, muidugi luuakse tulevikku sellest, mida me praegu teeme ja mõtleme, aga kui olud on ebaselged, tuleb alustada olude selgeks rääkimisest. Seetõttu ongi vajalik sõnastada. Teha seda selgelt, täpselt ja vahel ka rõhutatult ebaoriginaalselt, visioonidesse kaldumata – et kõik oleks ikka üheselt mõistetav.

Lugesin hiljuti saksa kirjaniku ja näitekirjaniku Botho Straußi esseed, kus vanameister arutleb intelligentsi rolli üle tänapäeva ühiskonnas.[1] Strauss defineerib end selles tekstis nii vasak- kui parempoolsusest lahtiöelnud reaktsionäärina, kes oma positsioonist lähtuvalt on suhteliselt vaba. Ta kiidab Brechti stiilis küünilist ellusuhtumist, mis olla ainuke võimalus tunda rahulolu ning ta kirub tänapäeva ajalehepoleemikat, mis keskendub ainult olevale.

Olevale keskendumise nõrkus, leiab ta, on päevselge: sedalaadi arutlused on võimelised ütlema midagi ainult meie enda kaasaja kohta.

Täiesti õige. Ning kui ütlesin enne, et pean oluliseks meiega tänapäeval toimuva arusaadavat sõnastamist, siis olen ometi nõus, et sellest üksi ei piisa. Täpsemalt: kõik sõltub sellest, kuidas seda teha, kuidas olevat sõnastada. Siin on Botho Straußil vastus olemas. Ta selgitab, et ka olukirjeldus võib pakkuda retsepte laiemalt mõelda ja maailma mõtestada – selleks on vaja lihtsalt astuda paar sammu eemale. Isegi rohkem kui paar sammu.

Strauß kasutab lausa vana head apostel Pauluse mõistet nimega „võõrandumine“. Ta leiab, et võõrandudes vaadeldavast objektist, tunnetus kasvab. Ilmselt võib seda nimetada ka abstraktsiooniks. Eemalt näeb ikka paremini. Isegi see, kes pole tingimata targem lähedalseisjast, näeb eemalt üldisemat, suuremat pilti. Ja arvestades tänapäeva ühiskonna takerdumist igapäevasesse – igapäevatöösse, igapäevaelusse, igapäevastesse nägelustesse, igapäevamõtetesse – on see lihtne retsept vajalik.

Ja nõnda tulen tagasi loo algul öeldu juurde: me vajame meie maailmas toimuva, tänapäeva mõtte-, poliitika-, moe-, kunsti- ja kirjandusvoolude lihtsat ja selget kirjeldust rohkem kui kunagi varem, sest vastasel juhul tormame me ise endal eest ära ning muutume veel rohkem argisuse orjadeks, kes ei suuda enda tegevust enam ei mõjutada ega mõtestada.

Nii et ärge kartke lihtsaid ja elementaarseid tekste, mis lihtsalt räägivadki sellest, mis on. See on vajalik, enda tegemise mõtestamine aitab sellest aru saada. Aitab aru saada iseendast, teistest, elust. Head vaatlemist, head mõistmist! •

[1]  B. Strauß. Reform der Intelligenz. - Die Zeit 30. 3. 2017.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!