Kirikupühade puhul kõlas Arvo Pärdi "Passio" mitmel pool maailmas ({{commentsTotal}})

Arvo Pärt
Arvo Pärt Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Arvo Pärdi mahukas suurteos "Passio" jõudis kirikupühade puhul esitusele paljudes maades. Priit Kuusk tegi Arvo Pärdi keskuse andmete põhjal kokkuvõtte.

Arvo Pärdi "Passio" on 75 minutit kestev oopus, mis valmis 1982. aastal, üsna pärast seda, kui helilooja oli koos perega lahkunud Nõukogude Eestist. "Passio" (ehk "Johannese passiooni") täispikk nimi on "Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem" ja see on loodud ladinakeelsel tekstil baritonisolistile (Jeesus), soolotenorile (Pilatus), soolovokaalkvartetile, koorile, viiulile, oboele, tšellole, fagotile ja orelile. Teose tellis Baieri ringhääling Saksamaal. Esiettekanne toimus Münchenis 1982. aasta novembris. "Passio" on kolmel korral plaadile jäädvustatud, plaadifirmadeks ECM New Series, Finlandia ja Naxos.

Esituste pikka rida alustab ettekanne 1. aprillil Hollandis Utrechti imekaunis XVI sajandist pärit Toomkirikus, kus teose esitajaiks olid Toomkiriku koor ning solistid. Toomkoor annab kuus umbes 4-5 kontserti, kandes ette peamiselt suurvormis teoseid. Koori juhatab Remco de Graas.

Järgnevad Pärdi ettekanded Ühendkuningriigis. 4. aprillil kõlas "Passio“ Oxfordis kirikus St. Michael at the North Gate solistide ja Façade Ensemble'i baasil, orelil Alex Goodwin, juhatas Benedict Collins Rice, kava kordus 6. IV Paddingtoni St. Jamesi kirikus, 7. IV Peterborough' kirikus St. John de Baptist ja 12. IV Ely katedraalis, mida peetakse maailma suurimaks keskaegseks sakraalehitiseks. Teine esitus leidis aset 4. aprillil Brightonis, seal oli kontserdipaigaks St. Bartholomew's Church, ettekanne kiriku koori ja solistide osalemisel, mida juhatas William K. Trafka.

Santiagos leidis 4. ja 5. aprillil aset "Passio“ Tšiili esmaettekanne, laulsid Concerto Vocale ja solistid, juhatas Víctor Alarcón, kelle repertuaaris on ka Pärdi "Te Deum“. kontserdipaikadeks olid Tšiili katoliku ülikooli (UC) Extensióni keskus ja UC Campus Oriente.

Taas "Passio'ga“ Hollandisse. 8. aprillil oli Pärdi teos ettekandel Tilbury Teatris, esitajaiks Gesualdo Consort ja Musica Poetica. 9. aprillil, Palmipuude pühal kõlas see Amersfoortis, St. Franciscus-Xaveriuse kirikus, ja Pärti laulis koor Vocaliber koos solistidega, juhatas Rob Holleman.

USAs Worcesteris (MA), tõid Trinity Choir ja St. John's Schola Cantorum palmipuude pühal 9. aprillil ettekandele Pärdi "Passio“, juhatas Mark Mummert. "Passio“ oli sel päeval kavas ka Saksamaal Gleesis Maria Laachi benediktiinikloostris, esines Cappella Lacensis, juhatas Philippe Meyer.

Kaks sedakorda viimast ettekannet: UK-s Lancashire'i Blackburni katedraalis esitasid Pärdi teose Samuel Hudsoni juhatusel The Renaissance Singers ja Lucerna Insieme (12. IV). "Passio“ kõlas Suurel Reedel veel Kanadas Edmontoni Winspear Centre'is, esitajaiks Pro Coro Canada, organist Jeremy Spurgeon ja solistid Michael Zauggi juhatusel. Jeesuse osas oli David McCune, Pilatuse partiid laulis Oliver Munar.

Maikuu algusnädalal. 2. mail esitas Berg Orchestra Arvo Pärdi "Sequentia“ Tšehhi esiettekandena Praha Püha Kirilluse ja Metodiuse kirikus, juhatas Pavel Šnajder. Pärdi teos kõlas kõrvuti Sofia Gubaidulina oopusega "Seitse sõna“. 3. mai silmapaistvaks sündmuseks kujunes New Yorkis taas, ka nüüd bütsantsi stiilis Holy Trinity Churchis ja sama kavaga kontsert "Sounding the Sacred“, mida esitati Arvo Pärdi rahvusvahelisel konverentsil kuu aega tagasi – "Stabat Mater“, "Trivium“, "De profundis“, "Saara oli 90-aastane“ ja "Stabat Mater“. Esinejaiks olid Antwerpeni Goeyvaerts Trio suurema koosseisuga, Yousif Sheronick löökpillidel ja Andrew Shenton orelil.

Brasiilias São Paulo Theatro Municipalis alustab Orchestra Sinfônica Municipal de São Paulo 5. ja 6. mail oma kava Arvo Pärdi "Cantusega Benjamin Britteni mälestuseks“, ettekandeid juhatab Roberto Minczuk, kes on praegu ka Kanadas Calgary Sümfooniaorkestri muusikadirektor.

Tõnu Kaljuste võrreldamatut missiooni Arvo Pärdi loomingu tutvustajana jätkab tema viiuldajast-dirigendist poeg Andres Kaljuste. Täna dirigeerib ta Soomes Korsholmi kirikus kevadkontserti, kus kava avab Pärdi "Orient & Occident“ ning lõpetab maestro värskeim orkestrioopus "Greater Antiphons“. Kaljuste käe all mängib Wegelius Kammarstråker. Tasuta kontserdi korraldab Martin Wegeliuse Instituut.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: