Kirikupühade puhul kõlas Arvo Pärdi "Passio" mitmel pool maailmas ({{commentsTotal}})

Arvo Pärt
Arvo Pärt Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Arvo Pärdi mahukas suurteos "Passio" jõudis kirikupühade puhul esitusele paljudes maades. Priit Kuusk tegi Arvo Pärdi keskuse andmete põhjal kokkuvõtte.

Arvo Pärdi "Passio" on 75 minutit kestev oopus, mis valmis 1982. aastal, üsna pärast seda, kui helilooja oli koos perega lahkunud Nõukogude Eestist. "Passio" (ehk "Johannese passiooni") täispikk nimi on "Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem" ja see on loodud ladinakeelsel tekstil baritonisolistile (Jeesus), soolotenorile (Pilatus), soolovokaalkvartetile, koorile, viiulile, oboele, tšellole, fagotile ja orelile. Teose tellis Baieri ringhääling Saksamaal. Esiettekanne toimus Münchenis 1982. aasta novembris. "Passio" on kolmel korral plaadile jäädvustatud, plaadifirmadeks ECM New Series, Finlandia ja Naxos.

Esituste pikka rida alustab ettekanne 1. aprillil Hollandis Utrechti imekaunis XVI sajandist pärit Toomkirikus, kus teose esitajaiks olid Toomkiriku koor ning solistid. Toomkoor annab kuus umbes 4-5 kontserti, kandes ette peamiselt suurvormis teoseid. Koori juhatab Remco de Graas.

Järgnevad Pärdi ettekanded Ühendkuningriigis. 4. aprillil kõlas "Passio“ Oxfordis kirikus St. Michael at the North Gate solistide ja Façade Ensemble'i baasil, orelil Alex Goodwin, juhatas Benedict Collins Rice, kava kordus 6. IV Paddingtoni St. Jamesi kirikus, 7. IV Peterborough' kirikus St. John de Baptist ja 12. IV Ely katedraalis, mida peetakse maailma suurimaks keskaegseks sakraalehitiseks. Teine esitus leidis aset 4. aprillil Brightonis, seal oli kontserdipaigaks St. Bartholomew's Church, ettekanne kiriku koori ja solistide osalemisel, mida juhatas William K. Trafka.

Santiagos leidis 4. ja 5. aprillil aset "Passio“ Tšiili esmaettekanne, laulsid Concerto Vocale ja solistid, juhatas Víctor Alarcón, kelle repertuaaris on ka Pärdi "Te Deum“. kontserdipaikadeks olid Tšiili katoliku ülikooli (UC) Extensióni keskus ja UC Campus Oriente.

Taas "Passio'ga“ Hollandisse. 8. aprillil oli Pärdi teos ettekandel Tilbury Teatris, esitajaiks Gesualdo Consort ja Musica Poetica. 9. aprillil, Palmipuude pühal kõlas see Amersfoortis, St. Franciscus-Xaveriuse kirikus, ja Pärti laulis koor Vocaliber koos solistidega, juhatas Rob Holleman.

USAs Worcesteris (MA), tõid Trinity Choir ja St. John's Schola Cantorum palmipuude pühal 9. aprillil ettekandele Pärdi "Passio“, juhatas Mark Mummert. "Passio“ oli sel päeval kavas ka Saksamaal Gleesis Maria Laachi benediktiinikloostris, esines Cappella Lacensis, juhatas Philippe Meyer.

Kaks sedakorda viimast ettekannet: UK-s Lancashire'i Blackburni katedraalis esitasid Pärdi teose Samuel Hudsoni juhatusel The Renaissance Singers ja Lucerna Insieme (12. IV). "Passio“ kõlas Suurel Reedel veel Kanadas Edmontoni Winspear Centre'is, esitajaiks Pro Coro Canada, organist Jeremy Spurgeon ja solistid Michael Zauggi juhatusel. Jeesuse osas oli David McCune, Pilatuse partiid laulis Oliver Munar.

Maikuu algusnädalal. 2. mail esitas Berg Orchestra Arvo Pärdi "Sequentia“ Tšehhi esiettekandena Praha Püha Kirilluse ja Metodiuse kirikus, juhatas Pavel Šnajder. Pärdi teos kõlas kõrvuti Sofia Gubaidulina oopusega "Seitse sõna“. 3. mai silmapaistvaks sündmuseks kujunes New Yorkis taas, ka nüüd bütsantsi stiilis Holy Trinity Churchis ja sama kavaga kontsert "Sounding the Sacred“, mida esitati Arvo Pärdi rahvusvahelisel konverentsil kuu aega tagasi – "Stabat Mater“, "Trivium“, "De profundis“, "Saara oli 90-aastane“ ja "Stabat Mater“. Esinejaiks olid Antwerpeni Goeyvaerts Trio suurema koosseisuga, Yousif Sheronick löökpillidel ja Andrew Shenton orelil.

Brasiilias São Paulo Theatro Municipalis alustab Orchestra Sinfônica Municipal de São Paulo 5. ja 6. mail oma kava Arvo Pärdi "Cantusega Benjamin Britteni mälestuseks“, ettekandeid juhatab Roberto Minczuk, kes on praegu ka Kanadas Calgary Sümfooniaorkestri muusikadirektor.

Tõnu Kaljuste võrreldamatut missiooni Arvo Pärdi loomingu tutvustajana jätkab tema viiuldajast-dirigendist poeg Andres Kaljuste. Täna dirigeerib ta Soomes Korsholmi kirikus kevadkontserti, kus kava avab Pärdi "Orient & Occident“ ning lõpetab maestro värskeim orkestrioopus "Greater Antiphons“. Kaljuste käe all mängib Wegelius Kammarstråker. Tasuta kontserdi korraldab Martin Wegeliuse Instituut.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.