Mari Kartau: päris looduskaitsjad söövad täiesti tavalist putru ja leiba ja liha ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: kaader videost

Rae Kunstiplatsi galerii esimese hooaja lõpetab täna avatava näitusega kunstnik Mari Kartau oma maastikumaalidega. Miks pöördus kaasaegne kunstnik looduse poole, selgitab ta ise. Näitus Rae Kultuurikeskuse fuajees Jüris jääb avatuks kuuks ajaks.

Maastikumaalid, millal ja miks sind kui kaasaegset kunstnikku see teema hakkas huvitama?

Esimese metsapildi maalisin aastal 2007. Enne seda olin mõned aastad maalinud muid asju, eelkõige iseennast psühhoanalüütilis-absurdsetes stseenides, ja teinud performantse. Tegelikult ei hakanud mind huvitama mitte niivõrd maastikumaal, kuivõrd maastik ise. Otsisin lihtsalt põhjust, et looduses olla – niisama jalutaja tüüp ma pole, tahaks ikka midagi teha. Maalimine oli üks võimalik tegevus metsas. Muidugi ma siis mõtlesin kontsepti ka sinna juurde, ja üks võimalus selle tegevuse tõlgendamiseks kaasaegse kunsti kontekstis on vastandumine kõigele kaasaegsele, mis oli minu jaoks muutunud juba rutiiniks. Vastandumine mitmes mõttes, kasvõi juba selle poolest, et ma maalin natuurist, mitte foto järgi ega peast, nagu suurem jagu teisi kunstnikke. See annab võimaluse tegevusse ja ainesesse sügavamale süüvida, leian.

Mida sa kujutad-taotled nende töödega, kas peegeldad pastoraali või küsid mõne küsimuse ka?

Mul on kõik motiivid sellised, kus on olemas inimese ja looduse koostöö. Taimestikule ja looduslikele pinnavormidele lisaks metsasihid, teed, kraavid, põhupallid, elektriliinid jne. Paljud arvavad, et mets, mida me bussiaknast näeme ja niidud, kust kullerkuppe korjame ongi metsik loodus. Tegelikult on need suuresti inimlooming. Kui inimest ei oleks, siis oleks meil siin ainult metsad ja sood, ja need metsad näeksid hoopis teistmoodi välja, kui praegused majandatavad metsad. Ma lihtsalt juhin sellele tähelepanu, ma ei kritiseeri – minu meelest on normaalne, et inimene tegutseb. Inimene on üks loomaliik ja tahab ellu jäära, ta peabki tegutsema. Kui teha maastikuga koostööd, mitte seda anastada, siis on tulemus ju tegelikult meeldiv.

Ja leiad oma töödes ka vastuse, mis on mõistetav ka vaatajale?

Enda jaoks on mul vastused olemas. Mida vaataja sealt leiab, ei oska öelda, ilmselt midagi muud. Eriti keegi ei ole mulle tagasisidet andnud nende maalide kohta, ilmselt vaadatakse, et  lolliks läinud. Kõik oleneb ju sellest, mis vaataja peas enne on. Või ka mu enda peas. Alguses, kui ma neid maale tegema hakkasin, siis ma ei tundnud üldse loodust, maalisin lihtsalt puid ja rohtu. Nüüd ma maalin halli leppa, kuuske, arukaske, toomingat, põdrakanepit, tüvetutikut, kännupessi… Ja kui näitusele lähen, kus on maastikupildid, siis ei vaata ma mitte enam värve ja vorme, vaid katsun ära mõistatada, mis kasvukohatüübiga on tegemist. See kõik tuleb sellest, et vahepeal ma omandasin kaks kutseharidust keskkonnakaitse ja metsanduse valdkonnas.

Sa oled meie oma Jüri inimene, kuivõrd on sind inspireerinud meie valla põhjaosa maastik, kus külade nimesildid asuvad keset tööstushooneid?

Ütlen ausalt, esialgu oli maastik väga harjumatu ja ega ma päris leppinud sellega pole senini. Olen Nõmmel üles kasvanud, elanud maalilises Viljandis ja Pärnus, igal pool ümberringi sihvakas männimets või salapärane kuusik. Kogu see Jüri kandi lagedus ja lepikud tundus esialgu ikka üsna kole. Samas metsa ja looduse mõttes ma olen seisukohal, et igasugune maastik on ilus, vajalik jne. Lepikuid-kaasikuid olen juba armastamagi hakanud, ühte isegi maalisin näituse jaoks. Seente järele tuleb muidugi sõita ikka vähemalt 40 km, see on halb. Plekist ladudega leppimine võtab ilmselt veel aega. Õnneks elan kohas, kust neid ei paista, ja linna sõitmiseks kasutan väikseid teid, kus neid on võimalikult vähe näha. Koduõue peal on haavik, olen seal näinud kitsi, kährikuid, rebaseid, nugiseid – iseenesest elad nagu metsas, samas on koht logistlilselt väga soodne.

Üks, millele proovid oma näitusega tähelepanu juhtida on sõna “öko” kõlksustumine ülekasutamise tõttu. Millised on su enda viimsed kokkupuuted-näited selles osas?

Olen kaasa elanud praegu metsanduse ümber käivale diskussioonile ja selles osaleb päris palju inimesi, kes ei tea loodusest ega metsast midagi, küll aga on vihased, kui keegi nende maja tagant metsa maha võtab. Muidugi on õige, et suurfirmadel on omad huvid, mille ees riik lömitab, nagu ka kõigis muudes eluvaldkondades. Aga see ei tähenda, et metsamajandamine kui selline on saatanast ja et lattet lürpival linnatibil on õigus metsaomanikule öelda, mida ta tohib või ei tohi teha.

Ajab see sind närvi?

Pigem paneb asjade üle sügavamalt järele mõtlema. Kii mõtted millekski kõlbulikuks vormuvad, panen need blogisse https://tulemetsa.wordpress.com/ kirja.

Et siis öko-inimene on lihtsalt tarbija, kes on toote juurde käiva legendi eest nõus maksma rohkem?

Üks huvitav tähelepanek on, et öko-asju ostavad ja mingit pidevat tervislikkuse juttu ajavad need, kelle teadmised loodusest ja anatoomiast on väga pinnapealsed. Nagu ma tõdesin koostööperioodil ELFiga, siis päris looduskaitsjad söövad täiesti tavalist putru ja leiba ja liha söövad ka ja ei aja absoluutselt kogu aeg mingit ökojuttu.

Praegu esitad meil omi maale, mis sul muidu veel on kunstitegemistest käsil?

Üldiselt ma kunstiga praegu eriti ei tegele, teen muid asju, tegutsen metsas ja töötan Maalehes. Hiljuti sai kureeritud suur näitus „EKL ja Maaleht esitlevad: elust maal” Tallinna Kunstihoones. Kui on mõni inspireerivam asi, siis teen natuke, et käsi soojas ja rauad tules hoida, aga üldiselt on kaasaegne kunst nii igavaks muutunud, et muud asjad tunduvad märksa huvitavamad. Jüri näituse tegin sellepärast, et Tom palus ja et maastikumaale tuulutada, mis nad niisama ikka seisavad. Ja kuna ma elan nüüd teist aastat siin, siis võiks ju kuidagi panustada, maksud lähevad mul nagunii teise valda. Ja kuna ma võtsin pähe, et tuleks siiski ka üks uus pilt kohalikust maastikust teha, siis oli see motivatsiooniks üle 6 aasta jälle pintsel kätte võtta. Ei olnudki päris ära ununenud, ainult mõned värvituubid olid lootusetult kinni kuivanud.

Äkki maalimise juurde pöördumine on mingis mõttes ealine iseärasus, kaasaegse kunstniku kui mässaja taltumine?

Ei tea, mul on kunstiga teistsugune suhe, kasvasin üles kunsti keskel ja see pole minu jaoks kunagi mingi mässamine olnud, pigem rutiin. Ja olen elus nii paljusid erinevaid asju teinud, et pigem ei saa siin rääkida mingitest mäslemistest ja taltumistest, vaid erinevatest eluperioodidest, kus ma tegelen erinevate asjadega. Ehk vanas eas, kui metsatööd enam teha ei jaksa, hakkan jälle rohkem maalima, aga esialgu veel jalg tatsub ja eelistan vabad hetked veeta pigem võsakaga metsas ragistades, kui pintsliga vehkides.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: kultuur.rae.ee



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.