Peeter Helme: sakuskat võib ka viinata võtta ({{commentsTotal}})

Räägin täna ühest raamatust, millest olen juba rääkinud. Mitte küll päris siin rubriigis, vaid Klassikaraadios ning aegagi on sellest päris palju möödas – tervelt kuus ja pool aastat. Selle aja sees on päris palju vett merre ja viina klaasi voolanud. Miks viina? Sest tuletan raadiokuulajale meelde Jüri Pino teost „Sakuska. Võta peale!“.

Jüri Pino - „Sakuska. Võta peale!“

Tammerraamat, 2010. 168 lk.

Ei, ma ei kavatse joomist propageerida. Või kui, siis ainult natuke. Aastal 2010 kirjastuses Tammerraamat ilmunud „Sakuska“ ei ole mingi joomaraamat. See on raamat sakuskadest. Täpsemalt öeldes on see üks igati tõsiseltvõetav kokaraamat mehele. Tõsiseltvõetav, aga õnneks mitte tõsine. Pino arusaam kokandusest on asine, praktiline ja empiiriline. Sellest tulenevalt arvestab autor oma potentsiaalse lugeja piiratud võimete ja mõnel juhul ka piiratud teovõimega.

Kokaraamat pakub küll retsepte, mis nõuab valmistajalt süvenemist, teinekord ka mitut valmistajat ning nendevahelist mõtestatud tööjaotust, kuid kui rahulikult lugeda ja kaasa mõelda, siis selgub, et mitte midagi võimatut ei ole ka näiteks Vaese Mehe Osso Buco tegemises. Asendades üht-teist, mida on saada vaid Vahemere ääres või äärmiselt kallilt varustatud toidupoodides ning võttes ka kenasti aega, on võimalik keeta valmis suurepärane supp.

Aga mingem algusse tagasi. Midagi pole parata, eks see raamat ikka viina joomise ümber keerle. Nimelt on „Sakuska“ üles ehitatud loogiliselt ja teravmeelselt – peatükk peatüki järel võtab autor ette üha keerulisemad ja enamat ettevalmistust nõudvad road, mis peaks pidulauale kuuluma.

Algab asi veidi pätiliku võsajoomingu pealevõtukate kirjeldamisega. Leiame raamatu alguslehekülgedelt road nagu „Voldi ja võta“ ehk võileivad tootest, mille kohta Pino ütleb „nagu taignast käterätik“, edasi jõutakse pelmeenide keetmiseni – väga tarviline, ja sugugi mitte nii lihtlabane oskus, nagu mõni võiks arvata! – sealt pole enam kaugel sealiha ahjukartuliga, ühepajatoit, kotletitegu ja mis kõik veel.

Teosele lisavad lugemislusti ning praktilist väärtust vahepalad. Neis arutleb autor selle üle, kuidas üldse viina võtta, mis peaks igal endast lugupidaval mehel koduses majapidamises leiduma, hiljem esineb mõttekäik viinavõtmise ohutusest ja hügieenist ning veel hiljem otsib Jüri Pino vastust küsimusele „Miks me seda teeme?“

Jah, miks... Eks see ongi isiklik küsimus ning las igaüks vastab ise või mõtiskleb koos Pinoga võimalike vastusevariantide teemal. See polegi oluline. Oluline on siiski „Sakuska“ kokanduslik aspekt. Võiks öelda, et see on kokaraamat neile, kes pole harjunud süüa tegema. Või ka neile, kes on harjunud tegema vaid kõige lihtsamaid roogi ja kardavad hälbida harjumuspäraselt rajalt.

Pino raamat käepärast, saab aga ruttu selgeks, et kokanduses ei ole mitte midagi keerulist. Tuleb lihtsalt teada, mida teha, plaanida kõik kenasti ette ning kui tundub, et miski päris planeeritult ei lähe, improviseerida oma maitsest ja tervest mõistusest lähtuvalt. Nõnda ütlebki autor kuskil, et soola ja pipart pangu ikka igaüks oma maitse järgi – täiskasvanud inimesed ju.

Loomulikult leidub maailmas ka keerukamaid roogi, mis nõuavad täpset timmimist ja aastatepikkust kogemust, aga enne nendeni jõudmist ongi mõistlik võtta ette midagi jõukohast, kodust ja meeldivat. Kas sinna kõrvale ka viina juua, on igaühe enda otsus. Võin vaid öelda, et olen mitut „Sakuska“ rooga aastate jooksul kodus ise ja viinata proovinud ja maitseb päris hästi.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: