Peeter Helme: sakuskat võib ka viinata võtta ({{commentsTotal}})

Räägin täna ühest raamatust, millest olen juba rääkinud. Mitte küll päris siin rubriigis, vaid Klassikaraadios ning aegagi on sellest päris palju möödas – tervelt kuus ja pool aastat. Selle aja sees on päris palju vett merre ja viina klaasi voolanud. Miks viina? Sest tuletan raadiokuulajale meelde Jüri Pino teost „Sakuska. Võta peale!“.

Jüri Pino - „Sakuska. Võta peale!“

Tammerraamat, 2010. 168 lk.

Ei, ma ei kavatse joomist propageerida. Või kui, siis ainult natuke. Aastal 2010 kirjastuses Tammerraamat ilmunud „Sakuska“ ei ole mingi joomaraamat. See on raamat sakuskadest. Täpsemalt öeldes on see üks igati tõsiseltvõetav kokaraamat mehele. Tõsiseltvõetav, aga õnneks mitte tõsine. Pino arusaam kokandusest on asine, praktiline ja empiiriline. Sellest tulenevalt arvestab autor oma potentsiaalse lugeja piiratud võimete ja mõnel juhul ka piiratud teovõimega.

Kokaraamat pakub küll retsepte, mis nõuab valmistajalt süvenemist, teinekord ka mitut valmistajat ning nendevahelist mõtestatud tööjaotust, kuid kui rahulikult lugeda ja kaasa mõelda, siis selgub, et mitte midagi võimatut ei ole ka näiteks Vaese Mehe Osso Buco tegemises. Asendades üht-teist, mida on saada vaid Vahemere ääres või äärmiselt kallilt varustatud toidupoodides ning võttes ka kenasti aega, on võimalik keeta valmis suurepärane supp.

Aga mingem algusse tagasi. Midagi pole parata, eks see raamat ikka viina joomise ümber keerle. Nimelt on „Sakuska“ üles ehitatud loogiliselt ja teravmeelselt – peatükk peatüki järel võtab autor ette üha keerulisemad ja enamat ettevalmistust nõudvad road, mis peaks pidulauale kuuluma.

Algab asi veidi pätiliku võsajoomingu pealevõtukate kirjeldamisega. Leiame raamatu alguslehekülgedelt road nagu „Voldi ja võta“ ehk võileivad tootest, mille kohta Pino ütleb „nagu taignast käterätik“, edasi jõutakse pelmeenide keetmiseni – väga tarviline, ja sugugi mitte nii lihtlabane oskus, nagu mõni võiks arvata! – sealt pole enam kaugel sealiha ahjukartuliga, ühepajatoit, kotletitegu ja mis kõik veel.

Teosele lisavad lugemislusti ning praktilist väärtust vahepalad. Neis arutleb autor selle üle, kuidas üldse viina võtta, mis peaks igal endast lugupidaval mehel koduses majapidamises leiduma, hiljem esineb mõttekäik viinavõtmise ohutusest ja hügieenist ning veel hiljem otsib Jüri Pino vastust küsimusele „Miks me seda teeme?“

Jah, miks... Eks see ongi isiklik küsimus ning las igaüks vastab ise või mõtiskleb koos Pinoga võimalike vastusevariantide teemal. See polegi oluline. Oluline on siiski „Sakuska“ kokanduslik aspekt. Võiks öelda, et see on kokaraamat neile, kes pole harjunud süüa tegema. Või ka neile, kes on harjunud tegema vaid kõige lihtsamaid roogi ja kardavad hälbida harjumuspäraselt rajalt.

Pino raamat käepärast, saab aga ruttu selgeks, et kokanduses ei ole mitte midagi keerulist. Tuleb lihtsalt teada, mida teha, plaanida kõik kenasti ette ning kui tundub, et miski päris planeeritult ei lähe, improviseerida oma maitsest ja tervest mõistusest lähtuvalt. Nõnda ütlebki autor kuskil, et soola ja pipart pangu ikka igaüks oma maitse järgi – täiskasvanud inimesed ju.

Loomulikult leidub maailmas ka keerukamaid roogi, mis nõuavad täpset timmimist ja aastatepikkust kogemust, aga enne nendeni jõudmist ongi mõistlik võtta ette midagi jõukohast, kodust ja meeldivat. Kas sinna kõrvale ka viina juua, on igaühe enda otsus. Võin vaid öelda, et olen mitut „Sakuska“ rooga aastate jooksul kodus ise ja viinata proovinud ja maitseb päris hästi.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.