Suri Ahto Vesmes ({{commentsTotal}})

Täna hommikul suri 85aastasena kauane filmiaktivist, ETV saate "Jupiter" juht Ahto Vesmes (21. 8. 1931 - 7. 5. 2017).

Ahto Vesmes sündis 21. augustil 1931. aastal Tartus. 1950 lõpetas Paide Keskkooli, 1950—1955 õppis Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Töötanud 1955—1963 prokurörina Kallastel ja aseprokurörina Tartus; 1963—1970 ENSV Kinokomitee esimehe abina ning juristina; 1970—1971 Vabariikliku Filmilaenutuse Kontori juhatajana; 1971—1988 Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuse juhatajana; 1989—1996 vahendusfirma Meedium peadirektorina.

Eesti rahvale jääb ta meelde populaarse filmisaate "Jupiter" juhina Eesti Televisioonis. Saatesari oli ekraanil aastatel 1970–1990 ja selles tutvustati Eesti kinodes linastuvaid filme. Esimene "Jupiteri" saade esilinastus 6. detsembril 1970. Seda juhtis algul Valdo Pant ja hiljem Ahto Vesmes, saate toimetaja oli Toomas Sootna ning Enn Eesmaa.

2010. aastal andis ta intervjuu ajakirjale Teater. Muusika. Kino. Mart Taevere küsis talt: Te olete pidanud mitut ametit. Kes te enda meelest olete?

Vesmes: "Master na vse ruki! Isehakanu. Ilma mingi ettevalmistuseta. Igatahes turueided tunnevad mind kõik. Ja kui praegu on mõni koosolek, näiteks suvilaühistu oma, siis tuleb mõni jälle juurde: „Oi, kas teie olete see…” Mäletatakse. Minagi mäletan, kuid nostalgiat ei ole minus mitte üks raas. Aga ma ei kannata, et tänapäeval on majanduslik näitaja tähtsam kui inimene. See mulle ei meeldi."

Lugege kogu intervjuud.

Toimetaja: Valner Valme



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: