Arvustus. Eco hoiatus pressi eest mõjub lahjalt ({{commentsTotal}})

Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik Umberto Eco, 5. jaanuar 1932 - 19. veebruar 2016
Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik Umberto Eco, 5. jaanuar 1932 - 19. veebruar 2016 Autor/allikas: LaPresse/Belen Sivori/Scanpix

Uus raamat
Umberto Eco
"Olematu number"
Itaalia keelest tõlkinud Eva Kolli
Toimetanud ja korrektuuri lugenud Heete Sahkai
Konsultant Daniele Monticelli
Varrak 2017

Umberto Eco pole kunagi olnud mu lemmikkirjanik. Aga kui ma olen tahtnud saada targemaks ja see soov on mul vanusest hoolimata ikka veel säilinud, siis olen hea meelega kätte võtnud mõne tema esseekogumiku või teadustöö. Ka "Roosi nimi" tegi mind targemaks, nagu muuseas sain teda, kuis mungad keskajal elasid, mida lugesid jms. Kõik muu aga mind ei köitnud, jäi pealiskaudseks, paljuski formaalseks, fikseerivaks, pelgalt lugema meelitavaks.

Samu võtteid kasutab Eco oma viimases romaanis „Olematu number“. Kuivõrd teos on lühem, võibolla tema lühim, siis on ka vahendid enam avali, paiguti suisa alasti. Neid võiks analüüsida mõne Eco enda analüüsi põhjal, võttes näiteks aluseks poeetilise keele. Siinkohal jääb see mõistagi tegemata, piirdun vaid mõne viite ja vihjega. Nood viimased on ka teoses teemaks, mõnevõrra põlastavas, kinnismõttelises mõttes.

Keel on raamatus sõna tõsises mõttes vaene, sarnanedes teose kirjeldamisobjekti, kavandatava, olematuks jääva ajalehenumbri keelega, millel aga on teosele lamestav mõju nii stiili kui sisu osas. Lubatagu mulle siin üks isiklikku laadi mälestus ajast, kui töötasin Postimehes ajavahemikus 1992 – 1995.

Ajalehtede vahel käis kõva rebimine ning ka mul tuli kogeda olematute numbrite tegemist. Numbrid olid tegelikult olemas, kuid nende sisu ja veel sagedamini vormistus olid täiesti utoopilised. Ehk siis varasema sõnakasutuse juurde naastes – olematud. Olematud selles mõttes, et sellist ajalehte uus ilmakord, kapitalism, kindlasti ei tundnud, aga kuni valitses interregnum, võis üles kütta lootusi, mille püsima jäämist tegijad ise võisid loota, ent targemad pead, strateegid, Kadastikud ja Schibstedid, kindlasti mitte.

Toonases Postimehes ilmusid pikad artiklid, meid kartis Sirp, vahepeal ka Kultuurileht, värises isegi Vikerkaar. Ka kujundus oli avangardne, küljesuurune arvustus, mida ise kirjutasin, võis ilmuda mitmes värvis, osadeks lahutatuna. Pange takka, õhutati meid ja Margot Visnapit, kelle käe all hakkas ilmuma kultuurilisa. Rein Veidemann, kes oli nagu tavaliselt pilvedes, lubas lugejale teist London või New York Review of Booksi.

Kaua see ei kestnud, peagi hakati kruvisid kinni keerama, artiklid lühenesid, sisu distsiplineerus, pealkirjad paisusid, kultuurilisa likvideeriti, töötajatele pisteti nina alla uus leping ja lubati seda pikendada. Mida loomulikult ei tehtud, minuga mitte. Selleks ajaks oli selgeks saanud, kes on kes ja milleks kõlblik. See oli äärmiselt valus kogemus ja mitte ainult mulle, ka neile, kes jäid ja kellest paljud on mu sõbrad.

Mis on selle kõrval Eco olematus? Ei muud kui tühipaljas teooria. Muide, Eco teose originaalpealkiri pole mitte „Olematu number“, vaid „Number null“. Mis tõlkes inglise keelde on jäetud tõlkimata – "Numero Zero". Minu arvates olnuks "Number null" parem valik, nii oleks või osaliselt säilinud viide karmile reaalsusele, konkreetsele numbrile. Olematuna kodukeelde taltsutanuna, jäävad teose tähendusväljast välja nii Pythagoras kui „null ei ole number“. Pealegi on olematus teoses toimuva (nii palju, kui seda siin on) suhtes äraandlik, null seevastu paneb mõtlema ja üldistama.

Peale lehenumbri olematuse on teoses veel üks olematus. Ja nimelt vandenõud, millest lehekülgede pikkuselt jahvatab teine lehetegija Braggadocio, väites, et on avastanud fakte, mis viitavad sellele, nagu oleks Mussolini elus. Nende lehekülgede ainus eelis on see, et lugeja võib need vabalt vahele jätta. Paraku vähendaks see teose nappi lehekülgede arvu veelgi. Mina igal juhul jätsin. Kas see on ka vihje sellele, et kui sama jutt ilmuks ajalehes, siis jääks ka see vahele? Ei tahaks seda siiski uskuda, sest Eco ja Colonna (peategelase) seisukohad langevad siin pigem ühte ning autor paistab pigem hullunud semiootikuna, kes on oma põhipostulaati „kõik asjad on omavahel ühenduses“ selgelt üle interpreteerinud (vt Umberto Eco. Interpretation and Overinterpretation. Oxford University Press, 2002, p 45-67). Miks muidu laseb ta Braggadocio tappa? Vähe sellest, selgub, et telekas näidatud filmis on sees kõik need telgitagused „faktid“, millest truumeelne ajakirjanik on pajatanud.

Potentsiaalne hoiatus pressi kui sellise eest mõjub paraku lahjalt, parimal juhul on see hävingu konspekt, kui häving ise. Veenvalt ei mõju ka raamatu lõpp, kus peategelase sõnade järgi armastusest abi otsitakse ning leitakse. Võibolla just selle pärast, et enamus raamatust on kirjutatud mulle võõravõitu keeles. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: