Arvustus. Lõbusad suhtlus- ja eneseväljendusharjutused ({{commentsTotal}})

"Lingua franca" osalised Autor/allikas: Ruudu Rahumaru

"Lingua franca"
Lavastajad: Evelin Jõgiste, Laura Kalle
Esitajad: Evelin Jõgiste, Laura Kalle (Ugala teater), Mingo Rajandi, Yucef Zraiby, Leno Morfin
Esietendus 24. aprillil Sõltumatu Tantsu Laval

Ma olen paaril korral põrunud, püüdes tantsuetendusi lahti mõtestada, kogetut verbaliseerida. Tegijad pole kommentaariga olnud rahul ja mulle on jäänud tunne, et sellepärast nad tantsivadki, et soovitut sõnades või muul moel on keeruline väljendada. Ometi püüab uuem tants samas kõikvõimalikke uusi ja vanu meediume abiks võtta, videost värssideni.

Kommunikatsioonikeele ja -võimaluste otsimine ongi Evelin Jõgiste ja Laura Kalle tantsutüki põhi. See on tänapäeval ülioluline teema, millega tegeletakse kontorites ja kodudes, psühhonõustaja juures ja koolitustel.

Teine, mis pole meeldinud koreograafidele, on olnud mu oletus, et lavastuste liikumised põhinevad tihti prooviimprovisatsioonil ja tuttavatel tantsukooliharjutustel. (Ma ei näe, mis selles halba oleks.) Evelin Jõgiste aga räägib pärast etendust lahti, et just taolisest ongi nad lähtunud, need on tehnikad ja vahendid, mida nad hästi valdavad, töövahendid.

Valdavad jah, ja kuidas veel. Valdavad nii hästi, et tugeva Barcelona miimikooli põhjaga Jõgiste suudab sujuvalt kaasa tõmmata erineva taustaga kaasamängijad ja kogu laval toimuva musitseerimise-maalimise-tantsimise-häälutuselised glossolaaliad ning abrakadabrateksti (suuresti pärit Saareste sõnaraamatust) sidusalt ühe mütsi alla saada.

Harva olen näinud tantsuetendust, kus koreograafia oleks nii detailideni paigas (v.a klassikaline ballett). Ühest küljest äratab see lugupidamist ja tüki tugev karkass hoiab asja pinges ning tantsijad täpses liikumises. Teisalt on kahju, et ei lasta end rohkem vabaks, ei improviseerita täiega (impro jaoks on kohti küll ja veel, aga need on põgusad).

Mis siis laval toimub? Mingo Rajandi tantsib sarmikalt ja efektselt nii kontrabassil kui tantsupõrandal. Yucef Zraiby, Laura Kalle ja Evelin Jõgiste tõlgivad tantsukeelde sõnu ja suhteid. Paralleelselt tantsuliikumistega improviseerib Leno Morfin suurtel lõuenditel spaatli abil värvidega.

Kohati tekkis tahtmine lavale söösta ja kaasa tantsida, sest ilmselgelt lustiti tantsupõrandal täiega ja suhtlemisharjutused, kus võeti üksteiselt üle impulsse või vahepeal sulati kokku sünkroonseks liikumiseks, on haaratavad ega pane hirmsasti juurdlema, mida see kõik peaks tähendama. Tähendabki minu meelest seda, mis näha-kuulda on. Lihtsust ja vahetust rõhutavad osalised ka rõhutatult argises tekstiandmises "inimesed tänavalt räägivad" stiilis.

Mingo Rajandi vaba ja varieeruv kontrabassikäsitsus, kus kontrabass on nii keelpill kui ka löökpill, vääriks eraldi analüüsi, milleks ma suuteline pole. Aga ma sain aimu potentsiaalist. Ilmselt võiks Rajandi džässikoosseisude kõrvalt vabalt kaasa teha nii sümfooniaorkestris kui rockbändis (ja kui vaja, ka näidelda). Daam nagu orkester.

"Lingua franca" on Evelin Jõgiste esimene töö lavastajana ja ma loodan, et suur motiveeritus ja töömaht ning esinemiskergus ja elaan tulevad kaasa ka ta järgnevate lavastustega, kus ta neid ka teha võtaks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.