Timothy Snyderi uus raamat näitab holokausti kui hoiatust tuleviku ees ({{commentsTotal}})

Ameerika ajaloolase Timothy Snyderi uus raamat "Must muld" käsitleb Ida-Euroopa allikatele tuginedes põhjalikult holokausti. Teos näitab holokausti mitte ainult unustatud ajaloona, vaid ka hoiatusena tuleviku ees.

Timothy Snyderi uurimistöö keskmes on olnud Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Oma uues teoses käsitleb Snyder holokausti ka Eestiga seotult.

Ajaloolane Andres Kasekamp selgitas "Aktuaalses kaameras", et Snyderi üks peamiseid argumente on see, et seal, kus riik või riiklikud struktuurid olid nõrgad ehk aladel, mis kannatasid nii nõukogude okupatsiooni kui saksa okupatsiooni all, oli juutide staatus palju traagilisem kui teistel Lääne-Euroopa aladel.

Nii toobki Snyder oma raamatus kahe vastanduva näitena välja Taani ja Eesti. Taani suutis ka okupatsiooni ajal oma valitsuse ja parlamendi säilitada ning seal pääsesid holokaustist ka peaaegu kõik juudid. Eesti see-eest on üks vähestest riikidest, mis kuulutati juutidevabaks. Selle näitega tõestab Snyder oma väidet, mille kohaselt tugeva riikliku struktuuriga riikides olid juudid saksa võimu eest holokausti ajal paremini kaitstud.

Teise tugeva argumendina märgib Snyder, et meie tänane maailm on Hitleri aegsele märksa sarnasem, kui me tunnistada tahaksime ja seega peaks holokausti käsitlema ka hoiatusena tuleviku osas.

Ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp leiab, et Snyderi käsitlus, mille kohaselt Hitler oli mõjutatud ökoloogilistest ideedest ja holokaust võiks ka täna mõjuda hoiatusena, nõuab diskussiooni. "Snyder on muidugi väga ambitsioonikas. Põhiliselt on tal üks väga suur ambitsioonikas väide, mis on huvitav, aga võib-olla mitte sada protsenti veenev."

Timothy Snyderi teose "Must Muld" andis välja kirjastus Varrak.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: