Jaak Urmet sai Muhvi ({{commentsTotal}})

Jaak Urmet Muhviga.
Jaak Urmet Muhviga. Autor/allikas: ELK

Eesti Lastekirjanduse Keskus valis Muhvi auhinna laureaadiks Jaak Urmeti. Sellega soovib keskus tunnustada ja tõsta esile Urmeti tööd eesti vanema põlvkonna lastekirjanike tutvustajana meedias.

Ajakirjas Hea Laps on Urmetilt 2015–2017 ilmunud sarjas „Meie suurkujud“ lugusid nii meie hulgast lahkunud kui ka elavatest lastekirjanduse klassikutest Oskar Lutsust Jaan Rannapini. Tallinna TV sarjas „Inimese mõõde“ on ta 2015–2017 teinud saateid vanema ja noorema põlve lastekirjanikest Helvi Jürissonist Mika Keränenini.

Jaak Urmet: „Ma ei arva, et olen ajakirjanik tavapärases mõttes ega esimese asjana kirjandusuurijagi. Mulle tundub, et olen laia profiiliga kirjanik, kellel on vastupandamatu kihk uurida seda, mis on olnud, teada saada seda, mida veel ei tea, ning seda teistele edasi rääkida. Sealhulgas lastele. Soovist jagada oma muljeid, leide ja mõtteid sündiski ajakirjas Hea Laps juba mitmendat aastat kulgev sari „Meie suurkujud“. Tallinna TV sari „Inimese mõõde“ sai alguse ka soovist endale eriti huvi pakkuvaid isikuid vestlussaate vormis portreteerida.“

Väljaannetest tõstis lastekirjanduse keskus esile Õpetajate Lehte, kus viimasel kahel aastal on avaldatud arvukalt põhjalikke kirjutisi lastekirjanduse kohta ning ilmub püsirubriik temaatiliste raamatusoovitustega. See on innustanud nii lasteaia- kui kooliõpetajaid uusi lasteraamatuid rohkem oma töös kasutama.

Muhvi auhind on lastekirjanduse keskuse loodud tunnustus parimale lastekirjandusalaste ja laste lugemise alaste artiklite autorile või tele- ja raadiosaadete juhile (toimetajale). Auhinda antakse välja alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kevadel. Žürii koosneb lastekirjanduse keskuse töötajatest. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhvi kujuke ja rahaline preemia.

Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Leelo Tungal, Viive Noor, Ave Mattheus, Jaanika Palm, Kadri Tiisel ja Tiina Vilu. Väljaannetest on äramärkimist leidnud Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: