"Pealtnägija" jälgis Paavo Järvi teekonda La Scala ooperimaja lavale ({{commentsTotal}})

Eelmisel laupäeval tegi Paavo Järvi ajalugu, kui juhatas esimese eestlasena kuulsas La Scalas ooperi esietendust. Oma etteastele kutsus Järvi ka maailmakuulsa moelooja Giorgio Armani.

Maestro ja La Scala juhtkonna lahkel loal sai "Pealtnägija" Milanos ligipääsu uhke ooperimasinavärgi telgitagustest kuni tähtsa õhtu emotsionaalse lõpptaktini.

Järvi, kes on suurte lavadega harjunud, üllatuslikult ei varjanudki, et on Itaalia ooperihällis dirigeerimisest elevil. "Alati on natukene väike pabin sees. Peaproov on siin alati avatud nii, et saal on tegelikult täis rahvast ja see on küllaltki kriitiline publik. Siin Itaalias on selline komme, väga poliitiline selles mõttes, et inimesed võivad sind välja vilistada lõbu pärast või lihtsalt nalja pärast, nii et alati on väike pabin on sees," selgitas Järvi.

Maestro Järvi ei tahtnud ennustada, kuidas läheb esietendus, sest ühte rütmi tuleb hingama saada orkester, koor ja solistid. Seda, et La Scalas on kriitiline publik, koges Järvi omal nahal. "Ma olin siin paar nädalat tagasi ühel esietendusel, mida juhatas peadirigent. Ma istusin Giorgio Armani kõrval. Armani istus minu kõrval ja mina ei kujutanud ette, et kuidas on võimalik, et üks selline inimene käib kontserdil – ja ta on väga suur ooperi armastaja – aga see selleks. Igal juhul väga hästi tehtud etendus, väga hästi mängitud ja kohe pärast avamängu hakkas selline "buuu", siin ühed vilistavad välja oma vaenlasi teised teiste vaenlasi," kirjeldas Järvi.

Järvi lisas, et kutsus Armani ka enda esietendusele. "Me rääkisime sellest ja näitasin, et mina teen "Don Giovannit". Ta vastas: "Aa, "Don Giovannit", ma võib-olla tulen."

La Scalasse pääses Järvi tänu sellele, et sattus Austrias olles ühisele õhtusöögile ooperimaja intendandi Alexander Pereiraga. "Ta õhtusöögi ajal ütles, et mulle väga meeldis su Mozart ja mida sa tahaksid juhatada La Scalas. Ma ütlesin, et ma tegelikult ei ole mõelnud, aga kui üldse midagi, siis vist lemmikooper on "Don Giovanni"," meenutas Järvi.

See oli 2016. aasta alguses, La Scala ooperi juht võttis sõnasabast kinni ja aasta hiljem saigi Paavo Järvi unistus Mozarti "Don Giovannist" teoks.

Publiku aplaus ei vaibunud

Paavo Järvi on üks liige kuulsast muusikute ja dirigentide Järvide dünastiast, mille eesotsas on isa Neeme Järvi. 1980. aastal, kui Paavo oli 17-aastane, põgenes Neeme Järvi koos perega Ameerikasse. Ajapikku kasvasid kuulsa isa varjust välja tema dirigentidest pojad.

Paavo Järvi on juhatanud mitmeid maailma tipporkestreid ja ta kahekordne Grammy-võitja. Koos Järviga tegi La Scalas debüüdi ka Don Giovanni teenri Leporello osatäitja itaallane Luca Pisaroni. "Kui küsida ükskõik, milliselt Itaalia või maailma lauljalt, millises ooperimajas ta tahaks esineda, siis üks on Metropolitan Opera ja teine Teatro alla Scala Milanos," ütles Pisaroni.

Järvi lisas, et teatris on juhatanud legendaarsed dirigendid nagu Toscanini ja Victor de Sabata. "Kui sa tead, et pead sellel laval esinema, siis su jalad hakkavad värisema ja käed muutuvad külmaks," kirjeldas Pisaroni.

"Don Giovanni" jaoks oli La Scalasse kokku toodud ooperimaailma koorekiht. Kui Pisaroni on tõusev täht, siis "Don Giovanni" peaosas on Grammy-võitja ning legendaarne 62-aastane ameeriklane Thomas Hampson. Järvi sõnul on ooperi masinavärgi juhtimine hoopis midagi muud kui orkestri. "Nad on kõik staarid, nendel on kõigil oma mina, mis peabki olema, muidu ei saa laval olla ja kõikide nende inimeste koordineerimine on niivõrd keeruline," tõdes Järvi.

Maalimaklassi dirigentidel nagu Järvi on väga tihe graafik ja pidevalt tuleb lennata maailma ühest otsast teise. Maestro Paavo Järvi põhitöökoht on Jaapanis NHK sümfooniaorkestri peadirigendina, lisaks on ta Bremeni Saksa kammerfilharmoonia kunstiline juht ja ERSO kunstiline nõustaja. Milanos ei antud samuti armu, prooviperiood kestis kuu aega ning selle järel tuli Järvi juhtimisel lavale kümme "Don Giovannit", kümme balletietendust ja kolm sümfooniakontserti.

La Scala ooperimaja avati 1778. aastal ning seal on kuulatud esmaettekandeid selliste kuulsate heliloojate ooperitest nagu Rossini, Verdi ja Puccini, jälgitud maailma vallutanud dirigenti Arturo Toscaninit ning kuulsusele tõusnud staare nagu Niccolò Paganinit ja Maria Callast. Nüüd on samas nimekirjas ka eestlane Paavo Järvi.

Pärast kolm ja pool tundi kestnud ooperit ei tahtnud Itaalia kriitilise publiku braavod lõppeda. "Ma ei oodanud tegelikult, et nii edukalt läheb ja keegi ei vilistanudki mind välja. Mis on ka hea uudis," tõdes Järvi vahetult pärast etteastet.

Järvide peret saab Eestis näha Neeme Järvi 80. sünnipäeval 7. juunil Estonia kontserdisaalis. Päev varem on Paavo Järvil Milanos viimane "Don Giovanni".

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: