Arvustus. Vaevadest sai mu armastus* ({{commentsTotal}})

Hirvo Surva
Hirvo Surva Autor/allikas: Aivar Kapsta

ERRi segakoor tähistas 9. aastapäeva kummardusega Veljo Tormisele.

Eesti Rahvusringhäälingu segakoori sünnipäevakontsert Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis 9. mail 2017.

Et ühel argipäeva õhtul soovib ERRi segakoori lauljaks saada 90 lauljat, oli ootamatu isegi koorimuusikas kõike näinud dirigent Hirvo Survale. Sest kui üheksa aasta eest laulupeole mineku soovist süttinud kollektiiv järgmistel hooaegadel tasapisi kokku kuivama hakkas ja koorilauljaid juurde otsiti, siis just nii palju laulumaiad ühel õhtul Eesti Raadio 1. stuudios kokku sai. On kuidas on, aastapäevakontsert näitas ERRi koor võimekust olla oma klassi eesistuja väga mitmel moel.

ERRi segakoori muusikaarmastuse protsent on erakordselt kõrge. Lavanautimist ja enesekindlust kumas vastu koorilauljate loomulikust olekust ja sünnipäevakontserdil esitatud lauludest.

Kava kujunes (õhtu avanumber Mendelssohn-Bartholdy kahe koori teosele vaatamata) kodumaise koorimuusika keskseks. Oli kuldseid hitte, oli uut muusikat, poliitilist satiiri ja laulupeorepertuaari. Kõlanud laulude seast jäid erilisena helisema Mart Saare “Noore suve muinasjutt” ja Tuudur Vettiku “Nokturn”, mõlemad komplitseeritud partituuriga igikestvad klassikud. Aga kõlasid ka Ester Mägi, Pärt Uusberg, Andres Lemba jt. Suur osa kavast oli valitud Veljo Tormise loomingust, viimasena kõlas laulupeo 100ndaks aastapäevaks temalt tellitud “Laulu algus”. Laval oldi ka külalistega (EÜE Väinamere Segakoor ja Pagana segakoor) ning lisaks Hirvo Survale tulid lavale koorijuhid Kuno Kerge ja Indrek Vijard. 

ERRi segakoori kontsert kuulus praegu populaarsesse kontserdivormi olles perekontserdi variatsioon. Publikus oli palju nooremat kuulajaskonda, osa alles mõnenädalased. Laste valjuhäälsed kommentaarid, pereliikmete lähedalolu, läbi klaaside silma sillerdav kevadpäike, väiksed inimlikud segadused häälteandmisel või krobedamad laulu algatused muutsid kohalolijate tuju koduseks ja krambivabaks. Ja ka kooril, kes kõlas kenasti - vokaal hoolitsetud ja ümar, sisseharjutatud štrihhidega voolitud fraasid, mõtestatud teksti esiletoomine ja enese muusikas nautimine domineerisid terve õhtu jooksul.  

Karismaatiline Hirvo Surva on suutnud asjaarmastajate hobist dekaadi jooksul välja arendada vabariiklikul tasemel tõsiseltvõetava kollektiivi, kes on oma kvaliteediproovi kinnitust viimati update`inud Tuljaku-konkursil kohustusliku laulu parima interpretatsiooni eest saadud eripreemiaga. Jah, Hirvo Surva on imemees. Usun teadvat, milline suur töö on iga väiksemagi kokkukõla taga ja kui keeruline on hooldada kord nädalas kokkupandavat organismi. Iga meeskond väärib oma kaptenit. Hirvo Surva on ERRi koori selgroog ja külmakapimagnet, pole siis ime, et koori motoks on “Ela Rõemsal Rinnal”.

Palju õnne, ERRi segakoor, ilusat saabuvat juubelihooaega!    

 

Marge-Ly Rookäär on Klassikaraadio  muusikatoimetaja.

 

* Hando Runneli tekst Ester Mägi laulule “Siin mu rõõmumaa”. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: