Arvustus. Armastuse äng ({{commentsTotal}})

Eeva Park
Eeva Park Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Eeva Park
"Lemmikloomade paradiis"
Toimetanud Ede Kõrgvee
Kujundanud Piia Ruber
Välja andis Verb (238 lk)

Eeva Pargi "Lemmikloomade paradiisi" lugemine tähendab justkui viibimist kahe maailma vahel. Kaunid, visuaalsed, meelelised kohad ja olukordade kirjeldused romaanis on nii paljulubavad. Enne armastuse ängi, enne kui otsid raamaturiiulist esile Julia Kristeva tekstid, et hajutada oma abitust inimsuhete julmuse ees, peatud keele ilus, sümboolses paradiisis:

Rasked vihmapiisad nirisevad loogeldes mööda välimist klaasi, nad voolavad kokku ja siis jälle hargnevad nagu jõed ning kuna mul ei ole midagi muud teha, jälgin ma neid tundide kaupa kui mingit isesorti maakaarti... (lk 5).

Jätkan lugemist ja libisen üle kohtadest, millesse ma ei taha vaadata, kus ei taha peatuda, kohtadest, kus sünnib paradiisist väljaajamine, kus empaatia ja emotsioonid kalestuvad ja asemele astub julmus – platnoikultuuri vari. Inimesest saab teise lemmikloom, keda pannakse ootama ja kui ära tüütab, visatakse välja. Aga, nagu Aristoteles on näidanud, alles kriisihetkel sünnib kirjanik. Nii ka selles romaanis.

Esimene armastus inimese elus on ema armastus, ema pilk, ema sõnad. Romaani peategelasele, noorele alustavale literaadile Minna-Mariale on see end juba beebieas näidanud hülgamise ja armastusega manipuleerimise kaudu. Tütrest saab ema fustratsiooni väljaelamise koht, see on romaanis aega ja kultuuri justkui sisse kodeeritud.

Loen raamatut kaks korda. Teist korda romaani sügavalt süüvides, selle traumaatilisust endale lähedale lastes.

Kui isa surma sai, muutus vesi akvaariumis pikapeale sogaseks. Ema käis ja toitis kalu mitu korda päevas, seisis rinnad vastu rohekashägust klaasseina ja valas pabertuutust hallikaspruuni toitesegu veetaimede vahele. [---] Viimane elus kala oli akvaariumi põhjas, liikumatult tihedate veetaimede vahel ning ta uimede narmasääred värisesid hingamispingutusest sogases vees. "Sa toitsid nad surnuks," ütlesin ma emale ning ta haaras ämbri ja valas sisu mulle sülle, raamatule, mida ma ei jõudnud kinni lüüa (lk 7).

Ema suudab end kiita heaks vaid poja olemasolu kaudu, võrdluste kaudu, tütart armastusest ilma jättes. Poeg on ema argipäeva leevendaja, tema olemasolu peab korvama ema pettumused.

Ema kordas alati, et tuleb käia oma elus ringi nagu raudrüüs, kanda helkivat pantserit, vesiiri näo ees, õla- ja rinnakaitseid, võiduvärve kiivritipul ja ta karjus mulle, ka siis, kui ma üldse ei nutnud – lõpeta nutmine! Kellel sellest abi on! Issand, mida see muudab! Sa pead oma eluga ise hakkama saama, igaüks peab! Silver (peategelase vend) on südamlik ja tundlik, aga sina naudid iga oma nuuksatust! Ma tean teid, naisi! Ussisugu! Mina tean! (lk 71).

Julia Kristevat parafraseerides: nartsissistlik ema, lõhestab oma primitiivsete, läbitöötamata tunnetega, võrdluste ja meelevaldsete hinnangutega nii sugupooli kui ka ühiskonda. Ta teeb pojast endasarnase, katkise, naise alistaja. Armastus ja viha, soojus ja külmus, hellus ja julmus omandavad vastandamiste kaudu hävitava jõu.

Nii ei saa ka romaanis keegi hüüda ema armastust appi, et leida elus tasakaalu, kuni temas elab jätkuvalt see ema, kes alistab armastuses teist inimest oma meelevallaga. Ema jääb tütresse läbianalüüsimata kurbusena, masendusena, sest sümboolne nabanöör on läbi lõikamata.

Kui kasutada Jungi teooriat varjust, mis on alateadvuse personaalsuse osa, kuhu kuuluvad ema ja isa eeskujud, aitaks selle uurimine puhastada raskepäraste sümbolitega sillutatud teekonda, mis romaanis oma eheduses peale vajub.

Noor naine on kogu jutustuse jooksul kuhugi teel. Igas kohas ja igas suhtes ajutisena. Paradiis, kuhu ta armastatu Mardiga läheb ja kuhu ta tahaks jääda, on Kreeta saar. See on helendavalt valge liivaga lahesopp, mäemüüridest ümbritsetud, puutumatu ja ainult meie päralt (lk 91). Sõna "paradiis" esineb romaanis harva, pigem see on sümbol, nagu "lemmikloomgi" – kahe inimese armastuse mõõdupuu.

Minna-Maria kasutab seda lemmikloomavõrdlust endast rääkides.

Ma ootasin teda. Istusin majatrepil nagu koer (lk 194). Niuksusin, kui järjekordne päev hämarduma hakkas (lk 195).

Noore naise keha on avatud naudingule, mis siiski ühegi akti kaudu, mida nii veenvalt ja andunult romaanis lugeja silme ette maalitakse, ei seo kaht inimest ühte. Jääb ainult kire kogemus kehas, suguelundite kutsuv tukse. Hiljem tuleb armastuse peale justkui udu. Tõlgendusi pole, see on udu, mis sööb looduslikult kauni koha, paradiisi, neelab alla metsa ja mere, pühib ära rohelise maa ja mereliiva, kus akt aset leidis.

Hülgamine levib nagu viimane hingetõmme, mis kulgeb pikki veresooni ja kanaleid rindadeni, sõrmedeni... siis kui abort, nürisünnitus leiab aset... kus hing kulgeb läbi tühja ruumi, verisena, jõudes südameni, et puhkeda pinnale lahtise tuksuva haavana...

Olla nagu natside hoor sõjajärgsel Prantsusmaal, kus naisel pügatakse pea paljaks, sest ta on võõra mehega maganud – sellesse olukorda tõukab Minna-Maria vend Silver, justkui tema keha ja seksuaalsuse üle õigust omades.

Ta ei öelnud midagi. Võttis lihtsalt käärid ja lõikas esimese paksu juuksesalgu otse pea keskelt juurteni maha. Korraks ma isegi mõtlesin, et ta tegi seda mõnuga (lk 115).

Noore naise päästab minek välismaale. Ta oli kirjutanud oma armastatu Mardi abil taotluse ja sai ootamatult stipendiumi, mis teeb võimalikuks viibida Iirimaal Kylemore Abby nimelises lossis. Stipendium lubatakse välja maksta siis, kui teos on valmis. Kuigi koht mõjub noorele naisele kloostrina, hakkab sündima romaan, mis on kursiivina teise teksti sees, voolavana ja ühtesulanuna.

Kui astuda romaanist välja ja vaadata seda kui filmi, näed, et just sellel kirjutamise hetkel, selles loovas protsessis emast ja meestest eemal, toimub vabanemine ja eneseleidmine. Veel on üks kohtumine Pariisis Mardiga, ta näeb meest selja tagant triumfikaare juures. Aga romaani lõpustseen jäägu lugejale lahti mõtestamiseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk