Arvustus. Armastuse äng ({{commentsTotal}})

Eeva Park
Eeva Park Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Eeva Park
"Lemmikloomade paradiis"
Toimetanud Ede Kõrgvee
Kujundanud Piia Ruber
Välja andis Verb (238 lk)

Eeva Pargi "Lemmikloomade paradiisi" lugemine tähendab justkui viibimist kahe maailma vahel. Kaunid, visuaalsed, meelelised kohad ja olukordade kirjeldused romaanis on nii paljulubavad. Enne armastuse ängi, enne kui otsid raamaturiiulist esile Julia Kristeva tekstid, et hajutada oma abitust inimsuhete julmuse ees, peatud keele ilus, sümboolses paradiisis:

Rasked vihmapiisad nirisevad loogeldes mööda välimist klaasi, nad voolavad kokku ja siis jälle hargnevad nagu jõed ning kuna mul ei ole midagi muud teha, jälgin ma neid tundide kaupa kui mingit isesorti maakaarti... (lk 5).

Jätkan lugemist ja libisen üle kohtadest, millesse ma ei taha vaadata, kus ei taha peatuda, kohtadest, kus sünnib paradiisist väljaajamine, kus empaatia ja emotsioonid kalestuvad ja asemele astub julmus – platnoikultuuri vari. Inimesest saab teise lemmikloom, keda pannakse ootama ja kui ära tüütab, visatakse välja. Aga, nagu Aristoteles on näidanud, alles kriisihetkel sünnib kirjanik. Nii ka selles romaanis.

Esimene armastus inimese elus on ema armastus, ema pilk, ema sõnad. Romaani peategelasele, noorele alustavale literaadile Minna-Mariale on see end juba beebieas näidanud hülgamise ja armastusega manipuleerimise kaudu. Tütrest saab ema fustratsiooni väljaelamise koht, see on romaanis aega ja kultuuri justkui sisse kodeeritud.

Loen raamatut kaks korda. Teist korda romaani sügavalt süüvides, selle traumaatilisust endale lähedale lastes.

Kui isa surma sai, muutus vesi akvaariumis pikapeale sogaseks. Ema käis ja toitis kalu mitu korda päevas, seisis rinnad vastu rohekashägust klaasseina ja valas pabertuutust hallikaspruuni toitesegu veetaimede vahele. [---] Viimane elus kala oli akvaariumi põhjas, liikumatult tihedate veetaimede vahel ning ta uimede narmasääred värisesid hingamispingutusest sogases vees. "Sa toitsid nad surnuks," ütlesin ma emale ning ta haaras ämbri ja valas sisu mulle sülle, raamatule, mida ma ei jõudnud kinni lüüa (lk 7).

Ema suudab end kiita heaks vaid poja olemasolu kaudu, võrdluste kaudu, tütart armastusest ilma jättes. Poeg on ema argipäeva leevendaja, tema olemasolu peab korvama ema pettumused.

Ema kordas alati, et tuleb käia oma elus ringi nagu raudrüüs, kanda helkivat pantserit, vesiiri näo ees, õla- ja rinnakaitseid, võiduvärve kiivritipul ja ta karjus mulle, ka siis, kui ma üldse ei nutnud – lõpeta nutmine! Kellel sellest abi on! Issand, mida see muudab! Sa pead oma eluga ise hakkama saama, igaüks peab! Silver (peategelase vend) on südamlik ja tundlik, aga sina naudid iga oma nuuksatust! Ma tean teid, naisi! Ussisugu! Mina tean! (lk 71).

Julia Kristevat parafraseerides: nartsissistlik ema, lõhestab oma primitiivsete, läbitöötamata tunnetega, võrdluste ja meelevaldsete hinnangutega nii sugupooli kui ka ühiskonda. Ta teeb pojast endasarnase, katkise, naise alistaja. Armastus ja viha, soojus ja külmus, hellus ja julmus omandavad vastandamiste kaudu hävitava jõu.

Nii ei saa ka romaanis keegi hüüda ema armastust appi, et leida elus tasakaalu, kuni temas elab jätkuvalt see ema, kes alistab armastuses teist inimest oma meelevallaga. Ema jääb tütresse läbianalüüsimata kurbusena, masendusena, sest sümboolne nabanöör on läbi lõikamata.

Kui kasutada Jungi teooriat varjust, mis on alateadvuse personaalsuse osa, kuhu kuuluvad ema ja isa eeskujud, aitaks selle uurimine puhastada raskepäraste sümbolitega sillutatud teekonda, mis romaanis oma eheduses peale vajub.

Noor naine on kogu jutustuse jooksul kuhugi teel. Igas kohas ja igas suhtes ajutisena. Paradiis, kuhu ta armastatu Mardiga läheb ja kuhu ta tahaks jääda, on Kreeta saar. See on helendavalt valge liivaga lahesopp, mäemüüridest ümbritsetud, puutumatu ja ainult meie päralt (lk 91). Sõna "paradiis" esineb romaanis harva, pigem see on sümbol, nagu "lemmikloomgi" – kahe inimese armastuse mõõdupuu.

Minna-Maria kasutab seda lemmikloomavõrdlust endast rääkides.

Ma ootasin teda. Istusin majatrepil nagu koer (lk 194). Niuksusin, kui järjekordne päev hämarduma hakkas (lk 195).

Noore naise keha on avatud naudingule, mis siiski ühegi akti kaudu, mida nii veenvalt ja andunult romaanis lugeja silme ette maalitakse, ei seo kaht inimest ühte. Jääb ainult kire kogemus kehas, suguelundite kutsuv tukse. Hiljem tuleb armastuse peale justkui udu. Tõlgendusi pole, see on udu, mis sööb looduslikult kauni koha, paradiisi, neelab alla metsa ja mere, pühib ära rohelise maa ja mereliiva, kus akt aset leidis.

Hülgamine levib nagu viimane hingetõmme, mis kulgeb pikki veresooni ja kanaleid rindadeni, sõrmedeni... siis kui abort, nürisünnitus leiab aset... kus hing kulgeb läbi tühja ruumi, verisena, jõudes südameni, et puhkeda pinnale lahtise tuksuva haavana...

Olla nagu natside hoor sõjajärgsel Prantsusmaal, kus naisel pügatakse pea paljaks, sest ta on võõra mehega maganud – sellesse olukorda tõukab Minna-Maria vend Silver, justkui tema keha ja seksuaalsuse üle õigust omades.

Ta ei öelnud midagi. Võttis lihtsalt käärid ja lõikas esimese paksu juuksesalgu otse pea keskelt juurteni maha. Korraks ma isegi mõtlesin, et ta tegi seda mõnuga (lk 115).

Noore naise päästab minek välismaale. Ta oli kirjutanud oma armastatu Mardi abil taotluse ja sai ootamatult stipendiumi, mis teeb võimalikuks viibida Iirimaal Kylemore Abby nimelises lossis. Stipendium lubatakse välja maksta siis, kui teos on valmis. Kuigi koht mõjub noorele naisele kloostrina, hakkab sündima romaan, mis on kursiivina teise teksti sees, voolavana ja ühtesulanuna.

Kui astuda romaanist välja ja vaadata seda kui filmi, näed, et just sellel kirjutamise hetkel, selles loovas protsessis emast ja meestest eemal, toimub vabanemine ja eneseleidmine. Veel on üks kohtumine Pariisis Mardiga, ta näeb meest selja tagant triumfikaare juures. Aga romaani lõpustseen jäägu lugejale lahti mõtestamiseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.