Arvustus. Armastuse äng ({{commentsTotal}})

Eeva Park
Eeva Park Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Eeva Park
"Lemmikloomade paradiis"
Toimetanud Ede Kõrgvee
Kujundanud Piia Ruber
Välja andis Verb (238 lk)

Eeva Pargi "Lemmikloomade paradiisi" lugemine tähendab justkui viibimist kahe maailma vahel. Kaunid, visuaalsed, meelelised kohad ja olukordade kirjeldused romaanis on nii paljulubavad. Enne armastuse ängi, enne kui otsid raamaturiiulist esile Julia Kristeva tekstid, et hajutada oma abitust inimsuhete julmuse ees, peatud keele ilus, sümboolses paradiisis:

Rasked vihmapiisad nirisevad loogeldes mööda välimist klaasi, nad voolavad kokku ja siis jälle hargnevad nagu jõed ning kuna mul ei ole midagi muud teha, jälgin ma neid tundide kaupa kui mingit isesorti maakaarti... (lk 5).

Jätkan lugemist ja libisen üle kohtadest, millesse ma ei taha vaadata, kus ei taha peatuda, kohtadest, kus sünnib paradiisist väljaajamine, kus empaatia ja emotsioonid kalestuvad ja asemele astub julmus – platnoikultuuri vari. Inimesest saab teise lemmikloom, keda pannakse ootama ja kui ära tüütab, visatakse välja. Aga, nagu Aristoteles on näidanud, alles kriisihetkel sünnib kirjanik. Nii ka selles romaanis.

Esimene armastus inimese elus on ema armastus, ema pilk, ema sõnad. Romaani peategelasele, noorele alustavale literaadile Minna-Mariale on see end juba beebieas näidanud hülgamise ja armastusega manipuleerimise kaudu. Tütrest saab ema fustratsiooni väljaelamise koht, see on romaanis aega ja kultuuri justkui sisse kodeeritud.

Loen raamatut kaks korda. Teist korda romaani sügavalt süüvides, selle traumaatilisust endale lähedale lastes.

Kui isa surma sai, muutus vesi akvaariumis pikapeale sogaseks. Ema käis ja toitis kalu mitu korda päevas, seisis rinnad vastu rohekashägust klaasseina ja valas pabertuutust hallikaspruuni toitesegu veetaimede vahele. [---] Viimane elus kala oli akvaariumi põhjas, liikumatult tihedate veetaimede vahel ning ta uimede narmasääred värisesid hingamispingutusest sogases vees. "Sa toitsid nad surnuks," ütlesin ma emale ning ta haaras ämbri ja valas sisu mulle sülle, raamatule, mida ma ei jõudnud kinni lüüa (lk 7).

Ema suudab end kiita heaks vaid poja olemasolu kaudu, võrdluste kaudu, tütart armastusest ilma jättes. Poeg on ema argipäeva leevendaja, tema olemasolu peab korvama ema pettumused.

Ema kordas alati, et tuleb käia oma elus ringi nagu raudrüüs, kanda helkivat pantserit, vesiiri näo ees, õla- ja rinnakaitseid, võiduvärve kiivritipul ja ta karjus mulle, ka siis, kui ma üldse ei nutnud – lõpeta nutmine! Kellel sellest abi on! Issand, mida see muudab! Sa pead oma eluga ise hakkama saama, igaüks peab! Silver (peategelase vend) on südamlik ja tundlik, aga sina naudid iga oma nuuksatust! Ma tean teid, naisi! Ussisugu! Mina tean! (lk 71).

Julia Kristevat parafraseerides: nartsissistlik ema, lõhestab oma primitiivsete, läbitöötamata tunnetega, võrdluste ja meelevaldsete hinnangutega nii sugupooli kui ka ühiskonda. Ta teeb pojast endasarnase, katkise, naise alistaja. Armastus ja viha, soojus ja külmus, hellus ja julmus omandavad vastandamiste kaudu hävitava jõu.

Nii ei saa ka romaanis keegi hüüda ema armastust appi, et leida elus tasakaalu, kuni temas elab jätkuvalt see ema, kes alistab armastuses teist inimest oma meelevallaga. Ema jääb tütresse läbianalüüsimata kurbusena, masendusena, sest sümboolne nabanöör on läbi lõikamata.

Kui kasutada Jungi teooriat varjust, mis on alateadvuse personaalsuse osa, kuhu kuuluvad ema ja isa eeskujud, aitaks selle uurimine puhastada raskepäraste sümbolitega sillutatud teekonda, mis romaanis oma eheduses peale vajub.

Noor naine on kogu jutustuse jooksul kuhugi teel. Igas kohas ja igas suhtes ajutisena. Paradiis, kuhu ta armastatu Mardiga läheb ja kuhu ta tahaks jääda, on Kreeta saar. See on helendavalt valge liivaga lahesopp, mäemüüridest ümbritsetud, puutumatu ja ainult meie päralt (lk 91). Sõna "paradiis" esineb romaanis harva, pigem see on sümbol, nagu "lemmikloomgi" – kahe inimese armastuse mõõdupuu.

Minna-Maria kasutab seda lemmikloomavõrdlust endast rääkides.

Ma ootasin teda. Istusin majatrepil nagu koer (lk 194). Niuksusin, kui järjekordne päev hämarduma hakkas (lk 195).

Noore naise keha on avatud naudingule, mis siiski ühegi akti kaudu, mida nii veenvalt ja andunult romaanis lugeja silme ette maalitakse, ei seo kaht inimest ühte. Jääb ainult kire kogemus kehas, suguelundite kutsuv tukse. Hiljem tuleb armastuse peale justkui udu. Tõlgendusi pole, see on udu, mis sööb looduslikult kauni koha, paradiisi, neelab alla metsa ja mere, pühib ära rohelise maa ja mereliiva, kus akt aset leidis.

Hülgamine levib nagu viimane hingetõmme, mis kulgeb pikki veresooni ja kanaleid rindadeni, sõrmedeni... siis kui abort, nürisünnitus leiab aset... kus hing kulgeb läbi tühja ruumi, verisena, jõudes südameni, et puhkeda pinnale lahtise tuksuva haavana...

Olla nagu natside hoor sõjajärgsel Prantsusmaal, kus naisel pügatakse pea paljaks, sest ta on võõra mehega maganud – sellesse olukorda tõukab Minna-Maria vend Silver, justkui tema keha ja seksuaalsuse üle õigust omades.

Ta ei öelnud midagi. Võttis lihtsalt käärid ja lõikas esimese paksu juuksesalgu otse pea keskelt juurteni maha. Korraks ma isegi mõtlesin, et ta tegi seda mõnuga (lk 115).

Noore naise päästab minek välismaale. Ta oli kirjutanud oma armastatu Mardi abil taotluse ja sai ootamatult stipendiumi, mis teeb võimalikuks viibida Iirimaal Kylemore Abby nimelises lossis. Stipendium lubatakse välja maksta siis, kui teos on valmis. Kuigi koht mõjub noorele naisele kloostrina, hakkab sündima romaan, mis on kursiivina teise teksti sees, voolavana ja ühtesulanuna.

Kui astuda romaanist välja ja vaadata seda kui filmi, näed, et just sellel kirjutamise hetkel, selles loovas protsessis emast ja meestest eemal, toimub vabanemine ja eneseleidmine. Veel on üks kohtumine Pariisis Mardiga, ta näeb meest selja tagant triumfikaare juures. Aga romaani lõpustseen jäägu lugejale lahti mõtestamiseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Renate Keerd

Tartu Uus Teater avas hooaja Renate Keerdi tantsulavastusega

Tartu Uues Teatris esietendus kümnenda hooaja esimene uuslavastus, mille lavastaja Renate Keerd ei andnud publikule enne teatrimajja jõudmist teada ei etenduse sisu ega pealkirja. Hooaeg on eriline veel selle poolest, et Tartu Uus teater loodab ühisrahastuskampaania abil saada kokku üle 300 000 euro, et teatrimaja, kus praegu rentnikena tegutsetakse, päriseks endale osta.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: