Taani kuraator Katja Novitskovast: ta on üks postinterneti staaridest ({{commentsTotal}})

{{1494518040000 | amCalendar}}

Sel nädalal avatakse maailma vanim ja suurim rahvusvaheline kunstifoorum, 57. Veneetsia biennaal. Eestit esindab tänavu Katja Novitskova ulmefilmi võttepaika meenutava näitusega "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud".

Veneetsia idülliliste kanalite vahel asub Palazzo Malipiero, kus 18 sajandi keskpaigas elas noor Casanova. Nüüd ehmatab kunstipublikut vannist välja sirutav uss, sest just seal on sisse seatud Eesti paviljon Veneetsia biennaalil ja Katja Novitskova näitus "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud"," vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on selline keskkond, mis on natuke müstiline, natuke ulmelik, natuke erakordne. See kogemus, mis inimene siin saab, on huvitav. See pole üldse sarnane sellega, mille saab tänavalt," tõdes Novitskova.

Katja Novitskova töid kirjeldades kasutatakse mõistet postinternet. Eesti paviljonis surisevad ja vilkuvad masinad, aga ka loomad, putukad ja ussid oleksid justkui internetist välja lõigatud ja keset Palazzo elutuba asetatud. "Ta näitab meile ekraani lamedust pärismaailmas. Paljud meist kogevad tänapäeval loomi ja loodust üksnes ekraanide vahendusel, arvates ekslikult, et see ongi tõeline seiklus," ütles Taani kuraator Maria Kjaer Themsen.

Themseni sõnul on Katja Novitskova postinternetkunstis rahvusvaheline staar. "Kunstnikud, kes postinterneti teemaga tegelevad, on saanud rahvusvahelistelt kunstiajakirjadelt ja kuraatoritelt palju tähelepanu ja Katja Novitskova on üks selle trendi staaridest," lausus Themsen.

Rahvusvaheliselt nõutud Novitskova tahaks pärast Veneetsiat puhata. Aga enne on vaja avada näitus New Yorgis ja seejärel Hiinas. "Mul tulevad mingid näitused ja värgid, aga tahaks oma elu teistpidi elada. Praegu olnud liiga palju tööd. Ma lihtsalt näen, et aeg jookseb liiga kiiresti, see ei meeldi mulle, tahaksin seda peatada," ütles Novitskova.

Veneetsia biennaal avatakse publikule laupäeval.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: