Seminaril vaetakse ebamugavaid teadmisi Ida-Euroopa kunstis ({{commentsTotal}})

Seminari esinduspilt.
Seminari esinduspilt.

17. mail peetakse EKKMis (Eesti Kaasaege Kunsti Muuseumis) seminar, mis lähtub möödunud aastal ilmunud raamatust "Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas" ning üritab sellest sammu edasi astuda, keskendudes "ebamugavatelele teadmistele" Ida-Euroopa kunsti kontekstis. 

Ebamugavad teadmised tähendavad vastasseisu, mille kutsuvad ellu pildid või faktid, millel on mingis paigas keerukas tähendus, ja mis tekitavad meis segadust, kaotsiminekut, oskamatust edasi elada. "Ebamugavate teadmiste" kontseptsioon pärineb Kanada haridusteoreetikult ja museoloogilit Roger I. Simonilt ning seda on hiljem edasi arendatud.

Osalejad: Eleonore de Montesquiou, Liisa Kaljula, Sezgin Boynik ja Solvita Krese.

Eleonore de Montesquiou räägib oma uuest projektist, mida ta teeb koos põgenikega, keda praegu Eestis kinni peetakse. Ta räägib sellest, kui suurt tähtsust omab Eesti-Vene piir paljude inimeste jaoks, ja tõmbab paralleeli sellega, kuidas möödunud sajandil põgeneti sama piiri kaudu Nõukogude Venemaalt.

Solvita Krese räägib George Sorose pärandist Ida-Euroopa kaasaegses kunstis, keskendudes Läti kontekstile ja ebamugavatele teadmistele, mis selle kaudu kunstivaldkonnas avanevad. Kuidas läheneda Sorose arhiividele kriitiliselt?

Sezgin Boynik räägib raamatust "Rahvuslus ja kaasaegne kunst: kriitiline õpik" (2016, toimetajad Sezgin Boynik ja Minna Henriksson), selle kontekstist ja inspiratsiooniallikatest. Selle raamatu eesmärk oli problematiseerida kaasaegse kunsti panust natsionalistlikesse ideoloogiatesse. Boynik räägib ka 2000ndate alguse Balkani-teemaliste näituste rollist ja sellest, kuidas nad on panustanud kunstist arusaamisse.

Liisa Kaljula räägib oma kolmekuulisest residentuurist New Jerseys, Norton ja Nancy Dodge´i kollektsiooni juures. Tegemist on silmapaistva Ida-Euroopa kunsti koguga, mis moodustus tükk haaval Nõukogude Liidu kunstist. Kaljula arvates on see kollektsioon üheaegselt nii inspireeriv kui meeleheidet valmistav.

Seminari modereerivad Margaret Tali ja Tanel Rander. Seminar toimub 17. mail kell 15–19 EKKMis inglise keeles.

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.