Loe katkendit: H. G. Wells, "Venemaa pimeduses" ({{commentsTotal}})

H. G. Wells
H. G. Wells

Loomingu Raamatukogu 2017. aasta 13-14 numbrina ilmus kirjanik H. G. Wellsi teos "Venemaa pimeduses", kus ta räägib enda visiitidest 1920. aastate Venemaale. Avaldame teosest ka lühikese katkendi.

H. G. Wells
"Venemaa pimeduses"
Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu
Järelsõna kirjutanud David Vseviov 

2016. aastal tähistati kogu maailmas paljude uustrükkidega suure inglise kirjaniku 150. sünniaastapäeva ja 70. surma-aastapäeva. Eesti keeles on võimalik lugeda hulka H. G. Wellsi fantastilisi romaane, kuid tema visiitidest Venemaale oleme siiani lugenud ainult ümberjutustusi ja kommentaare. 1920. aasta sügise vaatlused noorest nõukogude võimust Petrogradis ja Moskvas ning kohtumine "Kremli unistajaga" aga pakuvad kahtlemata huvi ka sada aastat hiljem. 

 

Katkend peatükist "Enamluse kvintessents":

Enamlased on marksistlikud sotsialistid. Marx suri Londonis peaaegu nelikümmend aastat tagasi, tema vaateid on propageeritud juba üle poole sajandi. Need on levinud üle kogu maailma ja leidnud peaaegu igas riigis väikese, kuid veendunud järgijaskonna. See on ülemaailmse majandusliku olukorra loomulik tagajärg. Marksism väljendab kõikjal ühtesid ja samu piiratud ideid ühtede ja samade äratuntavate fraasidega. See on kultus, ülemaailmne internatsionaalne vennaskond. Pole vaja õppida vene keelt, et tutvuda enamluse ideedega. Asjast huvitatu leiab need kõik Londoni "Plebsist” või New Yorgi "Liberatorist" täpselt samas sõnastuses, nagu on Vene "Pravdas”. Nad ei varja midagi. Nad räägivad kõigest. Ja seda, millest marksistid kirjutavad ja räägivad, püüavad nad ka teha. On kõige parem, kui kirjutan Marxist ilma igasuguse silmakirjaliku aupaklikkuseta. Ma olen teda alati pidanud maailma kõige igavamaks inimeseks. Tema mahukas lõpetamata teos "Kapital”, rodu tüütuid traktaate, milles ta arutleb sääraste õhust võetud mõistete üle nagu "kodanlus” ja "proletariaat”, kaldudes pidevalt teemast kõrvale ja mandudes ebaolulistesse heietustesse, on minu silmis pretensioonika pedantsuse musternäide. Ent enne viimast Venemaal-käiku polnud ma Marxi vastu aktiivselt vaenulik. Ma lihtsalt ei lugenud tema kirjutisi ja kui kohtusin marksistidega, sain neist lahti, paludes neil mulle täpselt selgitada, kes kuuluvad nende meelest proletariaadi sekka. Keegi ei osanud vastata. Seda ei tea ükski marksist. Gorki pool kuulasin ma tähelepanelikult, kuidas Bakajev arutas Šaljapiniga riuklikku küsimust, kas Venemaal üldse eksisteeribki proletariaati, mida oleks võimalik talupoegade klassist eristada. Et Bakajev oli olnud proletariaadi diktatuuri Erakorralise Komisjoni ülem Peterburis, oli vaidluse peensusi väga huvitav jälgida. Marksistlikus terminoloogias tähendab "proletaarlane” enam-vähem sama, mida "tootja” nii mõnegi poliitökonoomia spetsialisti žargoonis, nimelt "tarbija” täielikku vastandit. Seega on proletaarlane mõiste, mis vastandub millelegi, mida nimetatakse kapitaliks. Nägin "Plebsi” viimase numbri kaanel silmatorkavat kirja: "Töölisklassil ja tööandjate klassil pole midagi ühist.” Võtame järgmise näite. Töödejuhataja istub vedurijuhi juhitud rongis, et sõita vaatama, kuidas ehitusbrigaadil edeneb vedurijuhile ehitatava maja ehitamine. Kumba kategooriasse kuulub töödejuhataja – kas ekspluateerijate või ekspluateeritavate omasse? See on täielik jaburus.

Pean tunnistama, et Venemaal on mu passiivne vastumeelsus Marxi suhtes muutunud väga aktiivseks vaenuks. Kuhu me ka ei läinud, igal pool nägime Marxi büste, portreesid ja kujusid. Ligikaudu kaht kolmandikku Marxi näost katab habe, suur, pidulik, karune, igav habe, mis küllap tegi igapäevaelu üsna ebamugavaks. Niisugune habe ei kasva iseenesest, seda hooldatakse, peetakse kalliks ja aetakse patriarhi kombel maailma kohal õieli. See on täpipealt samasugune mõttetu ülepakkumine nagu "Kapital”, ja see vähene, mis inimnäost alles, vaatab habeme kohalt öökullipilguga, nagu tahaks näha, millise mulje see inimkonnale jätab. Habe, mille kujutisi nägi kõikjal, hakkas mind järjest rohkem ärritama. Mind valdas vastupandamatu soov Karl Marxi habe ära ajada. Ühel päeval, kui mul peaks vaba aega jääma, lähen kääride ja habemenoaga "Kapitali” vastu ning kirjutan "Karl Marxi habemeajamise”.

 

Ent Marx on marksistidele kõigest märk ja sümbol ning me käsitleme praegu marksiste, mitte Marxi. Vaid vähesed marksistid on "Kapitali” läbi lugenud. Marksistid on samasugused inimesed nagu kõik ja ma pean tunnistama, et oma loomulaadi ja elukogemuse tõttu suhtun ma neisse sooja sümpaatiaga. Nad peavad Marxi oma prohvetiks, sest usuvad, et Marx kirjutas klassisõjast, ekspluateeritavate halastamatust sõjast ekspluateerijate vastu ja ennustas ekspluateeritavate võitu, kõigi maade vabanenud tööliste juhtide diktatuuri (proletariaadi diktatuuri) ning sellest tõusvat kommunistlikku aastatuhandet. See doktriin ja ennustus on tugevasti mõjutanud kõigi maade noori inimesi, eriti energilisi ja vastuvõtlikke, kellel on puudulik haridus ning kes on vaesed ja takerdunud kehtiva süsteemi lootusetusse palgaorjusse. Nad tunnevad oma nahal meie süsteemi ühiskondlikku ebaõiglust, rumalat hoolimatust ja otsatut jõhkrust, mõistavad, et see solvab neid ja toob nad ohvriks, seepärast pühenduvadki nad selle purustamisele, et sellest vabaneda. Nendesuguste mässuliste tekkimiseks pole kurikavalat propagandat vajagi; neid hariduseta jätnud ja orjastanud ühiskondliku korra puudujäägid ise levitavad kommunistlikku liikumist kõikjal, kus iganes areneb tööstus. Marksistid oleksid esile kerkinud isegi siis, kui Marxi ennast poleks olnudki. Neljateistkümneaastase poisikesena, kui ma polnud Marxi nime veel kuulnudki, olin ma tõeline marksist. Mul oli tulnud õpingud katki jätta ja alustada kurnavat tüütut töörügamist vastikus kaupluses. Rasked tööpäevad olid nii pikad, et enesetäiendamisest ei saanud juttugi olla. Oleksin kauplusele tule otsa pannud, kui poleks olnud kindel, et see oli suure summa peale kindlustatud. Nood kibedad päevad elustusid mu mälestustes, kui vestlesin Zoriniga, Põhja Kommuuni ühe juhiga. Zorin on väga meeldiv ja teravmeelne noormees, kes tuli tagasi Ameerikast, kus oli olnud lihttööline. Zorin on hea kõnemees, Peterburi Nõukogus väga populaarne. Me meenutasime minevikku ja ta rääkis mulle, et ei suuda ikka veel unustada jõhkrust ja julmust, millega oli kokku puutunud ühes New Yorgi suures tekstiilikaupluses, kus soovis pakkijana tööle asuda. Rääkisime sellest, kuidas meie ühiskondlik süsteem raiskab, murrab ja kalestab ausaid tarmukaid inimesi. Ühine nördimus aitas meil vennastuda.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!