Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused ({{commentsTotal}})

Ugala teater
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele" Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

"Vai-vai vaene Vargamäe" on Urmas Lennukil seitsmes Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus" inspireeritud lavatekst, kusjuures neli neist on Lennuk ise lavastanud. Stiililt sarnaneb "Vai-vai vaene Vargamäe" kõige enam "Vargamäe unistajaga" (2014): mõlemad põhinevad romaani I osal, mõlemas on Lennuk kasutanud luulelist ja laulvat, pillavalt alliteratsiooniküllast eesti keelt.

Uuslavastus Ugala väikeses saalis kannab alapealkirja ""Tõde ja õigus" lastele". Üllatav lähtepunkt on muutnud lavahelistiku rõõmsaks, harjumatult värviliseks. Erksalt kirev on Liina Tepandi kujundus: vallatult värvilised kivid, keset lava kõrgub suur roheline heinamütsakas, mille sisse oleks justkui keegi peitu pugenud. Kahele lavaküljele on rajatud laste mängu-Vargamäe. Kostüümides torkavad silma õunad Krõõda põllel, iseäranis aga Pearu tubli tantsupeolise tõugu põlvpüksid ja kirev vest, mille edevus seostub Paul Pinnaga.

Uudne võte Lennuki dramatiseeringus on seekord noore Andrese lapsehääl (Kaarel Kauts), kes Vargamäe sündmusi lühidalt ja nutikalt kommenteerib ning mõtestab. Tema elutark naivism, lapse vaistlikult läbinägelik pilk, annab võimaluse avatumalt ja klaarimalt kaasa elada just täiskasvanud publikule. Ootuspärasem olnuks jutustajana mõistagi Indrek, vaatlejahing ja autori võrdkuju. Aga Lennuki eesmärk ongi meid stampmõtlemisest ja eelarvamustest lahti kiskuda, vaadelda Vargamäed imestavate lapsesilmadega, otsekui esimest korda. Lavastuse adressaati ei raatsi kuidagi piirata. Mäng sobib tõesti "Tõe ja õiguse" esmaavastamiseks, mitte küll päris pisikestele, aga teose tundmine lisab kuhjaga mõtestamisrõõmu. Lapsehingega täiskasvanu saab saalis südamest naerda ja poetada mitmel korral liigutuspisara.

Vähem kui kahe tunniga tehakse "Tõe ja õiguse" I osale ring peale, mõndagi ränka ja valusat jäetakse vahele, mõnigi vägisõnake lausutakse mõnusalt lastepäraseks. Ometi ei mõju see kõik Tammsaare lihtsustamisena, vaid kirjaniku mõttekäikude tabava ümberütlemisena. Üks näide. Pajatades, kuidas Juss end üles poos, lisab lapsehääl: aga oleks ta ometi Mariga rääkinud, siis oleks ta teada saanud, et Maril oli ka süda raske peremehega jõulupühal kirikus käimise pärast. Ütlemata jäetud sõnad on Vargamäel üks läbivaid painemotiive.

Lavastajana on Urmas Lennuk rollid näitetrupis põnevalt jaotanud, eelkõige puudutab see Andrest ja Pearut. Kui seada vaimusilmas kõrvuti näitlejad Rait Õunapuu ja Tarvo Vridolin, ei teki kahtlustki, kumb on kumb: Vridolin muidugi jõuline Andres ja linnavurle vurhvi Õunapuu krutskimees Pearu. Aga võta näpust! Lennuk lõhub stampkujutelma mängleva kergusega ja tulemuseks on kaks õnnestunud, uudset rolli. Tarvo Vridolini Pearu lehvitab punakuldset juuksetukka, kamandab saunarahvast "hüppa ja karga!", olles oma karglemise raugematus reipuses sõgedamgi kui Andres oma tööhulluses. Selle Pearu silmis hüpleb koerusesädemeid ja liugleb luuletujusid. Pearu ongi see, kes prohvetlikult Vargamäe vai-vai vaeseks manab, kui Andres temale nuabrimeheks kolib. Pearu mõtteuperpallides kuuldub õhulisi sõnatantsisklemisi ja nii rabavaid käänakuid, et ainsa vaatamisega ei jõudnud poolel tema sõnadest sabast kinni saada. Segadust külvas hinge Pearu näärimeheks olemise kalambuur – kuskohast ja misajast näärid nüüd järsku Vargamäele said?!

Rait Õunapuu Andres Paasis on veenev tema aus tööhimu, eluaegne töö kui kirglik ja kompromissitu eneseteostus. Autor: Gabriela Liivamägi

Rait Õunapuu üllatab täiesti uute mänguvärvidega, tema Andres on üks täpsemaid Lennuki Tammsaare-mängudes. Andrese hingeelu paotamine on ju ülikeeruline ülesanne, vaata et raskemgi kui Indreku roll. Õunapuu Andres Paasis on veenev tema aus tööhimu, eluaegne töö kui kirglik ja kompromissitu eneseteostus. Aga hinge läheb ka Andrese oskamatus olla hell, headuse häbenemine – minu isa kartis, nendib laps-Andrese hääl. Kui Andres ootamatult kraamis põuest välja kimbu kevadlillekesi, läbistas teatrisaali kuuldav heldimushäälitsus – reaktsioon sarnanes nii kangesti Ameerika seriaalidesse sisse lavastatud taustapubliku omaga, et ehmatas päris ära. Õhkamine stiilis oi-oi-oi-kui-nunnu mõjub siinmail siiski võltsina, Vargamäe vaikimised on meie hingele omasemad.

Veel mängib Rait Õunapuu vihjamisi, aga täpselt tajutavaks, kuis kasvatavad Vargamäel elatud aastad Andreses kangust ja viha. Kuid meelde jääb ka kontrastne kurbusepuhang, kus Pearu ja Andres üheskoos ja täies üksmeeles uluvad, nii et taevas hakkab halastavat lumepihu alla pillutama.

Ka Kata-Riina Luide ja Adeele Sepa puhul olnuks vastupidine rollijaotus trafaretsem. Hea, et nüüd on niipidi, sest mõlemad on loonud südamlikud ja meeldejäävad tegelased. Kata-Riina Luide Krõõt on leebelt emalik, seejuures iseloomukindel, mõtlik igatsusteilm silmis. Adeele Sepp lisab Marile lüürilisi toone, tema Tammsaare rollidest hakkab vargsi kujunema teekond: Tiina "Vanades ja noortes", Kuusiku Eevi "Kõrboja perenaises" ja nüüd Vargamäe Mari – kõik isikupärased hinged.

Maria ja Jussi armastus on Lennuki varemgi eriti sõnaleidlikuks sütitanud. Kohemaid meenub Ülle Lichtfeldti ja Indrek Saare tragikoomiline tundlik duett "Vargamäe varjus", aga ka Maria Soometsa ja Priit Strandbergi Marit-Jussi Vanemuise lavastuses "Meie oma tõde, meie oma õigus" (lavastaja Tanel Jonas). Kui Jussi pole Vargamäel, kui temast vaid räägitakse, jääb üks oluline tunde­tasand vajaka. Ringo Ramul mängib Jussi intensiivselt, humoorikalt ja hella­meelselt armunuks. Mari õrritamised ajavad poisi segadusse, heinakaarel Juss aina kargab Mari vikati eest kõrvale, nii et kannad välguvad. Ringo Ramul saab mängida kogunisti kolm rolli, lõpuks saab temast noor Andres, aga vahepeal sööstab mängu punane lehm, kes lavastuse naljakaimas tantsusoolos kepsleb kui põrgust pääsenud sarviline paharet.

Tegelastest on veel nimetamata sauna­rahvas, keda Pearu hüppama-kargama utsitab, aga kes loomuldasa vagusad ja üpris lahkemeelsed: Andres Tabun – Sauna-Madis ja Vilma Luik – saunanaine Anu oma "löö või maha" lööklausega. Nemad takseerivad Vargamäe elamist-olemist pisukeselt distantsilt. Kui peremehed viimaks vanaks jäävad ja pikka habemesse kasvavad, on Madis ja Anu muutumatud, meenutades küll kärbeste asemel aina enam mesilasi.

Lennuki selle lavastuse eripära on lavategevuse dünaamiline rütmistatus, ootamatult puhkevad laulu- ja tantsustseenid. Muusikaline kujundaja ja helilooja Kulno Malva (muusika sisse mängitud koos Kristjan Priksiga) ning liikumisjuht Kadri Sirel on loonud muigamisi ja tundlikult stiliseeritud, rahvalaulule ja rahvatantsule viitava esteetika. Laulu- ja tantsuviivud saavad kujundlikeks, tõstavad mängu õhku. Jussi ja Mari kelmikas kand-ja-varvas-armutants. Krõõda sigade kutsumise laul, roosad kõrvade ja kärssadega õhupallid on notsudena veel kröömike luulelisemad kui "Vargamäe unistajas". Kui lapsehääl kuulutab "algas eluaegne töö", näeme tempokat, korduva ja vahelduva tegevusega tööpantomiimi: külvamist, kraavikaevamist, ketramist jms. Aja seiskab Krõõda taevamineku rituaal, kus talle ärasaatmise teel kujuteldavat mulda visatakse – korraks seisatab Krõõt Mari ligidal. Vastupandamatu on Andrese peibutustants Marile, et see tuleks jõulupühal peremehega kiriku: kaks kaunist looka, kuljuskellad küljes, helisevad Andrese kärmetes kätes, kuni Mari enam vastu tõrkuda ei jaksa.

"Teeme töö ära, näeme vaeva ära, siis tuleb armastus, nii et maa must!" kordab Andres oma elurefrääni, mida kuuldes täiskasvanud publik mõistvalt muhelema kipub. Aga oh paraku, ei saa Vargamäe kunagi valmis, enne lõpeb inimlapse üürike elu otsa. Armastuse must maa muutubki mullaks.

Hää meel on, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva lävel käsitletakse Tammsaare loomingut nõnda mitmeplaaniliselt. "Tõe ja õiguse" I osa viimaks ometi suurfilmiks saamise ootuse kõrval on sümpaatsed ja vaimu virgutavad teatrite väikevormid. Äsja esietendus Tammsaare majamuuseumis Andrus Kiviräha "Vaimude tund Koidula tänavas", kus kirjanik Tammsaare Mati Undiga kohtudes ise näitemängu sisse ilmub (Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas). Urmas Lennuki "Vai-vai vaene Vargamäe" tabab "Tõe ja õiguse" tuuma kujunditasandil. Lennuki lavailma kvintessentsiks võiks jääda noormeheks sirgunud Andrese lahkumine isakodunt, kui lapsehääl meenutab: läksin koju tagasi ja kallistasin oma isa. Võime ju vastu vaielda, et kesse ikka Vargamäel kallistas, saati siis täismehest poeg ja tema vana isa.

Ent loeme veel kord "Tõe ja õiguse" I osa viimast peatükki, kurikuulsat kahekõnet, kus noor Andres ütleb isale rasked sõnad: "… aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." Kui poeg seejärel näeb, kuis vana Andres on tema sõnadest veel palju vanemaks ja vimmakamaks muutunud, hakkab tal isast kahju. Ja noor Andres ütleb: "Aga kes seda siiski teab, inimene mõtleb, jumal juhib." Neis sõnades ongi poja kallistus.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.