Arvustus. Kilpkonnast sirgub naine ({{commentsTotal}})

"Punases kilpkonnas" võib tähelepanelik vaataja leida nii jaapani animele kui ka prantsuse filmikunstile iseloomulikke jooni. Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes
"Punane kilpkonn" ("La tortue rouge")
Režissöör: Michaël Dudok de Wit
Stsenaristid: Michaël Dudok de Wit ja Pascale Ferran

Hollandi animarežissöör Michaël Dudok de Wit on olnud animatsioonimaailmas juba aastaid tuntud nimi. Seda ennekõike tänu oma liigutavale lühifilmile "Isa ja tütar"1, mis tõi talle 2000. aastal lugematu hulga auhindu, kaasa arvatud Oscari.

Tema järgmise filmi "Punane kilpkonn" sünnilugu on samuti sellega seotud. Väidetavalt olevat Jaapani animalegend Hayao Miyazaki sattunud tema lühifilmist vaimustusse ja näidanud seda firma Wild Bunch müügiagendile. Miyazaki soovitanud tollel filmi autor üles otsida, et talle täispika filmi pakkumine teha. Ja nii läkski: "Punase kilpkonna" peatootjateks on Miyazaki kodustuudio Ghibli ja prantslaste Wild Bunch. Tähelepanelik vaataja võib filmist leida nii jaapani animele kui ka prantsuse filmikunstile iseloomulikke jooni. Esteetilises mõttes on tegemist küllaltki omanäolise kokteiliga ja seda pigem ikka heas mõttes.

Teos lummab dialoogi puudumise ja hingematvate loodusvaadetega. Domineerivad kaugidalikud üld- ja üliüldplaanid, mis viivad filmi fookuse, mis tavapäraselt on ikka peategelastel, pigem keskkonnale kui sellisele. Peategelaseks saab ürgloodus kogu oma majesteetlikkuses. Filmi vaadates leidsingi end kõige enam nautimas kaunilt animeeritud vett, vihma, merd ja lindude lendu taevalaotuses – kõike puhtalt esteetilist ja narratiivitut. Ehk ongi see linateos täispikk animeeritud loodusfilm? Algus justkui näibki seda olevat: üksikule saarele uhutud mees toimetab seal päris pikalt omasoodu, ainsaks seltsiliseks paar krabi. Ka hiiglaslik kilpkonn, kes ta parve ära lõhub, näib selle inimtühja maailma usutava ja orgaanilise osana.

Mõne aja pärast on aga olukord teine. Surnud kilpkonn muutub ühtäkki kauniks punajuukseliseks naisterahvaks ning loodusdokumentaalist saab imemuinasjutt. Miks pagana pärast on nii see naine kui ka mees aga üksikul saarel kogu aeg riides? Talupojaloogika ütleb, et nad peaksid olema alasti. Küllap on selle taga soov näidata filmi ka arvukate konservatiivsete maade ekraanidel … (Siinkohal meenub ühe iraani naisrežissööri katsumus: ta tegi lühifilmi Aadamast ja Eevast ning joonistas Eeva üleni riietatuna, ent pikkade lahtiste juustega. Sellest kerkis tohutu hulk probleeme ja filmi teleekraanile ei lastudki.)

Kilpkonnakestast välja roniv naine assotsieerub meile Põhjala areaalis levinud muinaslooga "Hülgenahk". Kui muinasloos peidab mees naise hülgenaha ära, nii et see ei saa enam tagasi hülgeks, siis "Punases kilpkonnas" tõukab naine ise oma kilpkonnakesta merele. Selline vabatahtlik loobumine kaksikidentiteedist teeb tema karakteri üheplaaniliseks, samuti kaob loost mehe ja naise vaheline pinge.

"Hülgenaha" jutus leiab naine lõpuks oma naha üles, tõmbab selle selga ja hüppab merre. Enne hüppamist ütleb: "Hingel on raske, aga teisiti ei saa, seitse last mul meres ja seitse maal." Läbi mitmete põlvkondade meieni kandunud lugu avab lihtsa kujundi kaudu suure inimliku dilemma ja avaldab kuulajale tugevat mõju.

Mis aga juhtub "Punase kilpkonnaga"? Naine hülgab kilpkonnakilbi ja nad elavad mehega elu lõpuni õnnelikult paradiisisaarel, saavad lapse, see kasvab suureks ja lahkub vanemate juurest. Mees jääb vanaks, sureb ja naine muutub taas kilpkonnaks ning kaob ookeani­avarustesse.

Lõputu idülli vaatamine läheb veidi painavaks ja viib mõtte ekslema. Kas või sellele, milline on tegelikult nende inimeste olukord, kes sellistel paradiisisaartel elavad – palmiistandused, prügisaared, alkoholism, inimkaubandus jne, jne. Nii nagu meis kõigis on igatsus paradiisi järele, on ilmselt meisse ka väga tugevalt kodeeritud soov saada lõpuks sealt välja heidetud. Kui seda ei juhtu, siis oleme tegelikult pettunud, sest loos puudub õpetlik iva.

"Punase kilpkonna" puhul ei saa vaadata mööda ka teistest sama teemat käsitlevatest linateostest. Mängufilmi vallas pakub võrdlusmomendi "Kaldale uhutud"2 Tom Hanksiga peaosas. Filmi suurepärane režii ja võimas näitlejatöö on paraku nn üksiku saare filmide lati väga kõrgele tõstnud. Dudok de Witi "Punane kilpkonn" pakub küll ohtralt pildiilu, ent selle sisuline pool ei küüni kahjuks eelmainitu tasemele.

Lõpetuseks pean siiski mainima, et paljudele vaatajatele meeldib film väga ja nad saavad eheda elamuse. Sloveenia animafestivalil "Animateka" näiteks korraldati "Punase kilpkonna" eriseanss pensionäridele. Ja uskuge, peaaegu kõik lahkusid kinost pisarsilmil. Filmi ilu ja rahulik tempo näib ideaalselt sobivat vanuserühmale 65+. Seega – saatke oma vanemad ja vanavanemad kinno!

1 "Father and Daughter", Michael Dudok de Wit, 2000.

2 "Cast Away", Robert Zemeckis, 2000.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk