Toomas F. Aru Hannes Võrnole: Eesti eest!? ({{commentsTotal}})

Toomas F. Aru
Toomas F. Aru Autor/allikas: selfi

Toomas F. Aru tähistab kirjanik Mihhail Bulgakovi 126. sünniaastapäeva väikse vestega kirjaniku ja Eesti kaasaja ainetel.

"See on kaos (tõejärgne maailm), Toomas F. Aru."

"Ei," väitsin ma täiesti kindlalt vastu, "ei. Te peaksite esimesena, kallis Hannes Võrno, hoiduma juba selle sõnagi kasutamisest. See on miraaž, udu, fiktsioon." Ajasin oma lühikesed sõrmed hästi harali, mispeale laudlinal hakkasid nihelema kaks kilpkonna moodi varju. "Mida kujutab endast tegelikult see teie kaos? On see kepiga vanamutt? Nõiamoor, kes kõik klaasid puruks peksnud ja kõik lambid kustutanud? Aga teda ei ole ju üldse olemaski. Mida te selle sõnaga öelda tahate?! küsisin ma raevukalt ja vastasin tema eest ise: "Teate mis see on: kui mina hakkan selle asemel, et iga päev kultuuri korraldada, oma korteris koorilaulu harrastama, siis on mul kaos käes. Kui ma lähen klosetti ja hakkan seal, vabandage mind, potist mööda urineerima ja seda sama teeb ka mu elukaaslane, algab klosetis kaos. Järelikult ei ole see kaos klosettides, vaid meie peades. Ja see tähendab, et kui need baritonid miitingutel karjuvad "peksame kaost!" – siis ma naeran. Ma vannun teile, see ajab mind naerma. See tähendab, et nemad kõik, viimne kui üks, peaks ise endale vastu kukalt taguma. Ja nüüd, kui ta peksab endast välja kõik võimalikud hallutsinatsioonid ja asub kuure puhtaks rookima – oma otsest tööd tegema -, kaob kaos iseenesest! Ei saa kahte jumalat teenida! Ei ole võimalik ühel ja samal ajal trammiteid pühkida ja mingite hispaania kaltsakate saatust korraldada! See ei õnnestu kellelgi, Hannes, ja veel vähem inimestel, kes on arengus eurooplastest 50 aastat maha jäänud ja usuvad, et maa on lame või siis MMS on avalikuse eest varjatud imeravim…"

Mihhail Bulgakovi sünnipäevaks ja tema "Koera südame" ainetel.

Vaadake ka: Hannes Võrno postitust.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: