Abdulrahman Almajedi: Eesti luuletajad tunnetavad end osana läänemaailmast ({{commentsTotal}})

Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia.
Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia. Autor/allikas: Est Lit Locus

2016. aasta lõpus Hollandi kirjastuses Makhtootat Publishing House ilmus esimene araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia "The Other Is Not An Island" ("Võõras ei ole saar"). Antoloogia tõlkija ja üks kirjastajatest Abdulrahman Almajedi jutustab, kuidas ta avastas eesti luulet ning töötas antoloogia kallal.

Raamatu autorid: Hasso Krull, Asko Künnap, Indrek Mesikepp (fs), Maarja Kangro, Igor Kotjuh, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, P.I. Filimonov, Maarja Pärtna, Andra Teede, Kätlin Kaldmaa ja Triin Soomets. Saatesõna kirjutas Jürgen Rooste.

Rahman, Sa oled pärit Iraagist ja elad Hollandis. Räägi, kuidas ja millal Sa eesti luulet avastasid ja kaasaegse eesti luule antoloogia välja anda otsustasid?

2010. aasta detsembris võtsin osa Zürichis toimunud Al-Mutanabi luulefestivalist. Seal kuulsin esimest korda eesti keelt, seda Kätlin Kaldmaa luuletuste näol. Luulet loeti ka teistes, tuttavates keeltes, nagu inglise, prantsuse ja saksa keel, ent eesti keele rütm torkas teiste vahel silma ja pakkus vaheldust inglise ja prantsuse keelele, mis olid lisaks araabia keelele esinejate ühised keeled.

Mõni kuu pärast seda võeti Eesti jalgratturid Liibanonis pantvangi. See tõi Eesti Araabiamaades tähelepanu alla. 2011. aastal tähistati Tallinnat Euroopa kultuuripealinnana, nii külastasingi tol suvel Kätlini mahitusel Eestit. Tallinnas toimus samal ajal HeadRead kirjandusfestival, kuhu oli kutsutud arvukalt väliskülalisi. Panin tähele, et midagi on eesti keelest tõlgitud paljudesse keeltesse, ent araabia keelde mitte. Niisiis kirjutasin Eesti kohta pika uudisloo, mille avaldasin Elaphis, ühel kõige prestiižsemal araabiakeelsel uudiste leheküljel. Sealt levis see edasi paljudesse ajalehtedesse ja araabiakeelsetesse riikidesse.

Lisaks võib välja tuua isikliku huvi: mulle olid hästi meele jäänud luuleõhtud Tallinna vanalinnas. Tallinn on säilitanud keskaegse väljanägemise, vanalinna maju ümbritseb iidne linnamüür nagu surematu tunnistaja linna iidsetele juurtele, mis võitlevad kadumise vastu praeguse maailma tehnoloogiaarmeede läbi. Selles atmosfääris kuulasin neid luuletajaid ja luuletajannasid, kes kandsid oma luulet keelte ja kehadega ette publiku seas, kes näitas oma heakskiitu hõigete ja jalgadega trampimisega, sest kätest ei piisanud. Tõlkisin valiku luuletusi kahelt luuletajalt, Kätlin Kaldmaalt ja Igor Kotjuhilt, ning araabia lugejad võtsid need väga hästi vastu – see valik avas akna araabia ja eesti kultuuride vahel teiste keelte abil: vene keele, mida ma Bagdadis õppisin, hollandi keele, mida ma oma elukohas kõnelen, ning inglise keele, mille kõnelejate kohal päike eales ei looju. "Tõlkimine on võõra kostitamine," nagu ütles Jacques Derrida. Eesti keel on araabia keele sisse lasknud läbi Koraani tõlke ning luuletajate nagu Adonis ja Mahmoud Darwish, lisaks Gilgameši – iraaklaste vanaisa – eeposele. Oli aeg eesti keel araabia keelde vastu võtta.

Palun räägi, kuidas Sa raamatu kokku panid?

Isiklik huvi arenes edasi, otsisin kõige olulisemaid kaasaegseid eesti luuletajaid ja suhtlesin nendega, Kätlin ja Igor aitasid palju. Ilma nende abita ei oleks see raamat kunagi päevavalgust näinud. Luuletajate vastused andsid innustust tõlkimist jätkata, nad saatsid palju luuletusi, et lugejal tekiks laiem pilt nende loomingust. Järgmiseks vajas raamat põgusat ülevaadet eesti luulest. Luuletajad Asko Künnap ja Igor Kotjuh aitasid, soovitades pöörduda Jürgen Rooste poole, kes saatis vastuseks detailse ülevaate eesti luulest, mis andis araabia lugejale ja mulle teavet eesti luule ajaloost Eesti poliitilise ja sotsiaalse ajaloo kontekstis. Pole mõtet öeldagi, et see antoloogia ei ole mingis mõttes täielik, ent seda võib võtta kui alguspunkti, mis avab ukse araabia ja eesti kultuuri vahel ning võib viia järgmiste sarnaste ettevõtmisteni.

Milliseid allikaid (sõnaraamatuid jne) Sa luuletuste tõlkimiseks kasutasid?

Laiemal tasandil on tõlkimine originaali ümber kirjutamine uues keeles. Täpsemalt oli selle antoloogia tõlkimise raskuseks see, et pidi tõlkima läänemeresoome keeles kirjutatud luulet semiidi keelde, kasutades sillana omakorda indoeuroopa keelt. Tõlkija ei saa originaalile 100 protsenti truuks jääda, selles pole kahtlustki. Araabiakeelse teksti rikastamiseks hakkasin kuulama luulesalvestusi mitmetelt Eesti lehekülgedelt, kus luuletajaid ise oma luuletusi loevad, see andis võimaluse proovida edasi anda luuletuste muusikalist aspekti ja araabia keeles sarnast efekti tekitada.

Minu allikaks olid ka luuletajad ise. Õnneks on suuremast osast inglise- ja venekeelsetest luuletustest, mis mulle saadeti, tõlked ka hollandi keelde. Mõned luuletajad ei kasuta kirjavahemärke, mis lubab teksti mitmel moel lugeda. Et kahtlusi vähendada, suhtlesin otse luuletajatega. Ma kasutasin inglise-araabia ja vene-araabia sõnaraamatuid ning küsisin nõu ka teistelt tõlkijatelt, kes mu töö üle vaatasid ning võrdlesin omavahel inglise- ja venekeelseid tõlkeid. Ma pean mainima, et luuletaja Hasso Krull saatis tõlke mustandi Eesti assürioloog Amar Annusele, kes kommenteeris, et tõlked on väga loovad ja põnevad. Ma hindan seda väga kõrgelt.

Kui keeruline oli eesti keelest tõlkida? Mõnikord kasutasid Sa joonealuseid märkuseid?

Nagu ma varem mainisin, põhjustas kirjavahemärkide puudumine palju raskusi originaali tõlgendamise juures. Omaette väljakutse oli tõlkida näiteks Hasso Krulli filosoofilisi luuletusi ja P. I. Filimonovi omi, kuna nende luule on äärmiselt mitmeti tõlgendatav. Ma võtsin Filimonoviga ühendust, et mõnest lausest aru saada, ja ta kinnitas, et neid saabki mitmeti tõlgendada.

Joonealused märkused on puhtalt selgitavad, eriti kui nimetatud on linnu, inimesi või jumalaid, aga ka pärimuslikke tegevusi, režissööre ja kunstnikke, keda araabia lugejad ei tunne.

Millised kontaktid on Sul Eestis? Kas Sa suhtlesid kellegagi, kui sa raamatut tõlkisid ja kirjastasid?

Jah, ma käin siiani läbi mitme Eesti luuletajatega, näiteks Kätlin Kaldmaa, Igor Kotjuh, Asko Künnap ja Maarja Kangro.

Miks Sa otsutasid raamatu nimetada "Võõras ei ole saar"?

Kuna Eesti asub geograafiliselt araabiakeelsest maailmast kaugel, aga me elame maailmas, kus kõik asjad üksteisele iga minutiga lähenevad. Kui mainida riike nagu Eesti, Läti või Soome araabia sõbrale, öeldakse tavaliselt: see on üks kauge maa. Nii ma leidsingi, et pealkiri "Võõras ei ole saar" annab tugevalt edasi seda, et Eesti ei olegi meist nii kaugel, kuna Eesti on oma maal vastu võtnud meid, araablasi, läbi kirjanduse ja religiooni. Geograafiline kaugus ei tähenda, et Eesti oleks kultuuriliselt ligipääsmatu.

Kuidas te raamatut müüte? Kust ja kuidas on seda võimalik osta?

Raamat on kättesaadav Amazonist või otse Hollandi kirjastuselt Makhtootat Publishing House. Hetkel võib raamatut leida ka Bagdadis. Loodetavasti jõuab see peagi teistessegi kohtadesse.

Mind ja kirjastajat hoiab tagasi raamatu kõrge trükikulu Hollandis, kuna me otsustasime selle printida kõige kõrgemate võimalike standarditega. Toetuse puudumine Traducta fondist kurvastas meid, ma ei tea siiani, miks nad seda antoloogiat ei toetanud. Seega pidime terve raamatu tõlkima ja trükkima oma kuludega.

Mida Sa arvad Eesti kaasaegsest luulest? Kas see on täiesti erinev praegusest Iraagi luulest? Mille poolest need erinevad?

Praegune Eesti luule on individualistlik ja mässajalik, see otsib täielikku vabadust ja nõuab omaenda kultuurilist identiteeti, iseseisvust teistest kultuuridest nagu saksa ja vene oma, mis mõjutasid eelmiste põlvkondade kirjandust. Mõned luuletajad on oma vabaduseotsingute ja boheemlusega läinud kaugemale kui teised.

Kaasaegne Eesti luuletaja jagab oma iraagi vastetega eksistentsiaalset ärevust, aga kaasaegne Iraagi luule, eriti see, mida luuakse Iraagis endas – vastandina arvukatele Iraagi diasporaa luuletajatele – on sõjaluule. Uus põlvkond sündis sõjakäras, kus luuletajad iga päev surmaga silmitsi seisavad, ning nemad kirjutavad palju surnutest ja laialipaisatud kehaosadest.

Võrreldes Eestiga ei ole Iraagis kuigi palju naisluuletajaid. Eesti luuletajad tunnetavad, et nad on osa läänemaailmast. Eestis on näiteks ka vene päritolu luuletajaid, kelle jaoks rahvuslik kuuluvus on pigem teema kui identiteedikriis, sest nad on eesti luuletajad, mitte vene luuletajad, isegi kui nad kirjutavad vene keeles. Samal ajal on Iraagis kurdi luuletajad, kes kirjutavad niihästi araabia kui ka kurdi keeles, ning näevad oma rahvuslikku tausta kui eksistentsiaalset probleeemi, mis on viinud poliitiliselt laetud tekstidelabürindini.

 

Küsitles Igor Kotjuh
Inglise keelest tõlkinud Hanneleele Kaldmaa

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.