Abdulrahman Almajedi: Eesti luuletajad tunnetavad end osana läänemaailmast ({{commentsTotal}})

Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia.
Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia. Autor/allikas: Est Lit Locus

2016. aasta lõpus Hollandi kirjastuses Makhtootat Publishing House ilmus esimene araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia "The Other Is Not An Island" ("Võõras ei ole saar"). Antoloogia tõlkija ja üks kirjastajatest Abdulrahman Almajedi jutustab, kuidas ta avastas eesti luulet ning töötas antoloogia kallal.

Raamatu autorid: Hasso Krull, Asko Künnap, Indrek Mesikepp (fs), Maarja Kangro, Igor Kotjuh, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, P.I. Filimonov, Maarja Pärtna, Andra Teede, Kätlin Kaldmaa ja Triin Soomets. Saatesõna kirjutas Jürgen Rooste.

Rahman, Sa oled pärit Iraagist ja elad Hollandis. Räägi, kuidas ja millal Sa eesti luulet avastasid ja kaasaegse eesti luule antoloogia välja anda otsustasid?

2010. aasta detsembris võtsin osa Zürichis toimunud Al-Mutanabi luulefestivalist. Seal kuulsin esimest korda eesti keelt, seda Kätlin Kaldmaa luuletuste näol. Luulet loeti ka teistes, tuttavates keeltes, nagu inglise, prantsuse ja saksa keel, ent eesti keele rütm torkas teiste vahel silma ja pakkus vaheldust inglise ja prantsuse keelele, mis olid lisaks araabia keelele esinejate ühised keeled.

Mõni kuu pärast seda võeti Eesti jalgratturid Liibanonis pantvangi. See tõi Eesti Araabiamaades tähelepanu alla. 2011. aastal tähistati Tallinnat Euroopa kultuuripealinnana, nii külastasingi tol suvel Kätlini mahitusel Eestit. Tallinnas toimus samal ajal HeadRead kirjandusfestival, kuhu oli kutsutud arvukalt väliskülalisi. Panin tähele, et midagi on eesti keelest tõlgitud paljudesse keeltesse, ent araabia keelde mitte. Niisiis kirjutasin Eesti kohta pika uudisloo, mille avaldasin Elaphis, ühel kõige prestiižsemal araabiakeelsel uudiste leheküljel. Sealt levis see edasi paljudesse ajalehtedesse ja araabiakeelsetesse riikidesse.

Lisaks võib välja tuua isikliku huvi: mulle olid hästi meele jäänud luuleõhtud Tallinna vanalinnas. Tallinn on säilitanud keskaegse väljanägemise, vanalinna maju ümbritseb iidne linnamüür nagu surematu tunnistaja linna iidsetele juurtele, mis võitlevad kadumise vastu praeguse maailma tehnoloogiaarmeede läbi. Selles atmosfääris kuulasin neid luuletajaid ja luuletajannasid, kes kandsid oma luulet keelte ja kehadega ette publiku seas, kes näitas oma heakskiitu hõigete ja jalgadega trampimisega, sest kätest ei piisanud. Tõlkisin valiku luuletusi kahelt luuletajalt, Kätlin Kaldmaalt ja Igor Kotjuhilt, ning araabia lugejad võtsid need väga hästi vastu – see valik avas akna araabia ja eesti kultuuride vahel teiste keelte abil: vene keele, mida ma Bagdadis õppisin, hollandi keele, mida ma oma elukohas kõnelen, ning inglise keele, mille kõnelejate kohal päike eales ei looju. "Tõlkimine on võõra kostitamine," nagu ütles Jacques Derrida. Eesti keel on araabia keele sisse lasknud läbi Koraani tõlke ning luuletajate nagu Adonis ja Mahmoud Darwish, lisaks Gilgameši – iraaklaste vanaisa – eeposele. Oli aeg eesti keel araabia keelde vastu võtta.

Palun räägi, kuidas Sa raamatu kokku panid?

Isiklik huvi arenes edasi, otsisin kõige olulisemaid kaasaegseid eesti luuletajaid ja suhtlesin nendega, Kätlin ja Igor aitasid palju. Ilma nende abita ei oleks see raamat kunagi päevavalgust näinud. Luuletajate vastused andsid innustust tõlkimist jätkata, nad saatsid palju luuletusi, et lugejal tekiks laiem pilt nende loomingust. Järgmiseks vajas raamat põgusat ülevaadet eesti luulest. Luuletajad Asko Künnap ja Igor Kotjuh aitasid, soovitades pöörduda Jürgen Rooste poole, kes saatis vastuseks detailse ülevaate eesti luulest, mis andis araabia lugejale ja mulle teavet eesti luule ajaloost Eesti poliitilise ja sotsiaalse ajaloo kontekstis. Pole mõtet öeldagi, et see antoloogia ei ole mingis mõttes täielik, ent seda võib võtta kui alguspunkti, mis avab ukse araabia ja eesti kultuuri vahel ning võib viia järgmiste sarnaste ettevõtmisteni.

Milliseid allikaid (sõnaraamatuid jne) Sa luuletuste tõlkimiseks kasutasid?

Laiemal tasandil on tõlkimine originaali ümber kirjutamine uues keeles. Täpsemalt oli selle antoloogia tõlkimise raskuseks see, et pidi tõlkima läänemeresoome keeles kirjutatud luulet semiidi keelde, kasutades sillana omakorda indoeuroopa keelt. Tõlkija ei saa originaalile 100 protsenti truuks jääda, selles pole kahtlustki. Araabiakeelse teksti rikastamiseks hakkasin kuulama luulesalvestusi mitmetelt Eesti lehekülgedelt, kus luuletajaid ise oma luuletusi loevad, see andis võimaluse proovida edasi anda luuletuste muusikalist aspekti ja araabia keeles sarnast efekti tekitada.

Minu allikaks olid ka luuletajad ise. Õnneks on suuremast osast inglise- ja venekeelsetest luuletustest, mis mulle saadeti, tõlked ka hollandi keelde. Mõned luuletajad ei kasuta kirjavahemärke, mis lubab teksti mitmel moel lugeda. Et kahtlusi vähendada, suhtlesin otse luuletajatega. Ma kasutasin inglise-araabia ja vene-araabia sõnaraamatuid ning küsisin nõu ka teistelt tõlkijatelt, kes mu töö üle vaatasid ning võrdlesin omavahel inglise- ja venekeelseid tõlkeid. Ma pean mainima, et luuletaja Hasso Krull saatis tõlke mustandi Eesti assürioloog Amar Annusele, kes kommenteeris, et tõlked on väga loovad ja põnevad. Ma hindan seda väga kõrgelt.

Kui keeruline oli eesti keelest tõlkida? Mõnikord kasutasid Sa joonealuseid märkuseid?

Nagu ma varem mainisin, põhjustas kirjavahemärkide puudumine palju raskusi originaali tõlgendamise juures. Omaette väljakutse oli tõlkida näiteks Hasso Krulli filosoofilisi luuletusi ja P. I. Filimonovi omi, kuna nende luule on äärmiselt mitmeti tõlgendatav. Ma võtsin Filimonoviga ühendust, et mõnest lausest aru saada, ja ta kinnitas, et neid saabki mitmeti tõlgendada.

Joonealused märkused on puhtalt selgitavad, eriti kui nimetatud on linnu, inimesi või jumalaid, aga ka pärimuslikke tegevusi, režissööre ja kunstnikke, keda araabia lugejad ei tunne.

Millised kontaktid on Sul Eestis? Kas Sa suhtlesid kellegagi, kui sa raamatut tõlkisid ja kirjastasid?

Jah, ma käin siiani läbi mitme Eesti luuletajatega, näiteks Kätlin Kaldmaa, Igor Kotjuh, Asko Künnap ja Maarja Kangro.

Miks Sa otsutasid raamatu nimetada "Võõras ei ole saar"?

Kuna Eesti asub geograafiliselt araabiakeelsest maailmast kaugel, aga me elame maailmas, kus kõik asjad üksteisele iga minutiga lähenevad. Kui mainida riike nagu Eesti, Läti või Soome araabia sõbrale, öeldakse tavaliselt: see on üks kauge maa. Nii ma leidsingi, et pealkiri "Võõras ei ole saar" annab tugevalt edasi seda, et Eesti ei olegi meist nii kaugel, kuna Eesti on oma maal vastu võtnud meid, araablasi, läbi kirjanduse ja religiooni. Geograafiline kaugus ei tähenda, et Eesti oleks kultuuriliselt ligipääsmatu.

Kuidas te raamatut müüte? Kust ja kuidas on seda võimalik osta?

Raamat on kättesaadav Amazonist või otse Hollandi kirjastuselt Makhtootat Publishing House. Hetkel võib raamatut leida ka Bagdadis. Loodetavasti jõuab see peagi teistessegi kohtadesse.

Mind ja kirjastajat hoiab tagasi raamatu kõrge trükikulu Hollandis, kuna me otsustasime selle printida kõige kõrgemate võimalike standarditega. Toetuse puudumine Traducta fondist kurvastas meid, ma ei tea siiani, miks nad seda antoloogiat ei toetanud. Seega pidime terve raamatu tõlkima ja trükkima oma kuludega.

Mida Sa arvad Eesti kaasaegsest luulest? Kas see on täiesti erinev praegusest Iraagi luulest? Mille poolest need erinevad?

Praegune Eesti luule on individualistlik ja mässajalik, see otsib täielikku vabadust ja nõuab omaenda kultuurilist identiteeti, iseseisvust teistest kultuuridest nagu saksa ja vene oma, mis mõjutasid eelmiste põlvkondade kirjandust. Mõned luuletajad on oma vabaduseotsingute ja boheemlusega läinud kaugemale kui teised.

Kaasaegne Eesti luuletaja jagab oma iraagi vastetega eksistentsiaalset ärevust, aga kaasaegne Iraagi luule, eriti see, mida luuakse Iraagis endas – vastandina arvukatele Iraagi diasporaa luuletajatele – on sõjaluule. Uus põlvkond sündis sõjakäras, kus luuletajad iga päev surmaga silmitsi seisavad, ning nemad kirjutavad palju surnutest ja laialipaisatud kehaosadest.

Võrreldes Eestiga ei ole Iraagis kuigi palju naisluuletajaid. Eesti luuletajad tunnetavad, et nad on osa läänemaailmast. Eestis on näiteks ka vene päritolu luuletajaid, kelle jaoks rahvuslik kuuluvus on pigem teema kui identiteedikriis, sest nad on eesti luuletajad, mitte vene luuletajad, isegi kui nad kirjutavad vene keeles. Samal ajal on Iraagis kurdi luuletajad, kes kirjutavad niihästi araabia kui ka kurdi keeles, ning näevad oma rahvuslikku tausta kui eksistentsiaalset probleeemi, mis on viinud poliitiliselt laetud tekstidelabürindini.

 

Küsitles Igor Kotjuh
Inglise keelest tõlkinud Hanneleele Kaldmaa

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.