Abdulrahman Almajedi: Eesti luuletajad tunnetavad end osana läänemaailmast ({{commentsTotal}})

Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia.
Araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia. Autor/allikas: Est Lit Locus

2016. aasta lõpus Hollandi kirjastuses Makhtootat Publishing House ilmus esimene araabiakeelne kaasaegse Eesti luule antoloogia "The Other Is Not An Island" ("Võõras ei ole saar"). Antoloogia tõlkija ja üks kirjastajatest Abdulrahman Almajedi jutustab, kuidas ta avastas eesti luulet ning töötas antoloogia kallal.

Raamatu autorid: Hasso Krull, Asko Künnap, Indrek Mesikepp (fs), Maarja Kangro, Igor Kotjuh, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, P.I. Filimonov, Maarja Pärtna, Andra Teede, Kätlin Kaldmaa ja Triin Soomets. Saatesõna kirjutas Jürgen Rooste.

Rahman, Sa oled pärit Iraagist ja elad Hollandis. Räägi, kuidas ja millal Sa eesti luulet avastasid ja kaasaegse eesti luule antoloogia välja anda otsustasid?

2010. aasta detsembris võtsin osa Zürichis toimunud Al-Mutanabi luulefestivalist. Seal kuulsin esimest korda eesti keelt, seda Kätlin Kaldmaa luuletuste näol. Luulet loeti ka teistes, tuttavates keeltes, nagu inglise, prantsuse ja saksa keel, ent eesti keele rütm torkas teiste vahel silma ja pakkus vaheldust inglise ja prantsuse keelele, mis olid lisaks araabia keelele esinejate ühised keeled.

Mõni kuu pärast seda võeti Eesti jalgratturid Liibanonis pantvangi. See tõi Eesti Araabiamaades tähelepanu alla. 2011. aastal tähistati Tallinnat Euroopa kultuuripealinnana, nii külastasingi tol suvel Kätlini mahitusel Eestit. Tallinnas toimus samal ajal HeadRead kirjandusfestival, kuhu oli kutsutud arvukalt väliskülalisi. Panin tähele, et midagi on eesti keelest tõlgitud paljudesse keeltesse, ent araabia keelde mitte. Niisiis kirjutasin Eesti kohta pika uudisloo, mille avaldasin Elaphis, ühel kõige prestiižsemal araabiakeelsel uudiste leheküljel. Sealt levis see edasi paljudesse ajalehtedesse ja araabiakeelsetesse riikidesse.

Lisaks võib välja tuua isikliku huvi: mulle olid hästi meele jäänud luuleõhtud Tallinna vanalinnas. Tallinn on säilitanud keskaegse väljanägemise, vanalinna maju ümbritseb iidne linnamüür nagu surematu tunnistaja linna iidsetele juurtele, mis võitlevad kadumise vastu praeguse maailma tehnoloogiaarmeede läbi. Selles atmosfääris kuulasin neid luuletajaid ja luuletajannasid, kes kandsid oma luulet keelte ja kehadega ette publiku seas, kes näitas oma heakskiitu hõigete ja jalgadega trampimisega, sest kätest ei piisanud. Tõlkisin valiku luuletusi kahelt luuletajalt, Kätlin Kaldmaalt ja Igor Kotjuhilt, ning araabia lugejad võtsid need väga hästi vastu – see valik avas akna araabia ja eesti kultuuride vahel teiste keelte abil: vene keele, mida ma Bagdadis õppisin, hollandi keele, mida ma oma elukohas kõnelen, ning inglise keele, mille kõnelejate kohal päike eales ei looju. "Tõlkimine on võõra kostitamine," nagu ütles Jacques Derrida. Eesti keel on araabia keele sisse lasknud läbi Koraani tõlke ning luuletajate nagu Adonis ja Mahmoud Darwish, lisaks Gilgameši – iraaklaste vanaisa – eeposele. Oli aeg eesti keel araabia keelde vastu võtta.

Palun räägi, kuidas Sa raamatu kokku panid?

Isiklik huvi arenes edasi, otsisin kõige olulisemaid kaasaegseid eesti luuletajaid ja suhtlesin nendega, Kätlin ja Igor aitasid palju. Ilma nende abita ei oleks see raamat kunagi päevavalgust näinud. Luuletajate vastused andsid innustust tõlkimist jätkata, nad saatsid palju luuletusi, et lugejal tekiks laiem pilt nende loomingust. Järgmiseks vajas raamat põgusat ülevaadet eesti luulest. Luuletajad Asko Künnap ja Igor Kotjuh aitasid, soovitades pöörduda Jürgen Rooste poole, kes saatis vastuseks detailse ülevaate eesti luulest, mis andis araabia lugejale ja mulle teavet eesti luule ajaloost Eesti poliitilise ja sotsiaalse ajaloo kontekstis. Pole mõtet öeldagi, et see antoloogia ei ole mingis mõttes täielik, ent seda võib võtta kui alguspunkti, mis avab ukse araabia ja eesti kultuuri vahel ning võib viia järgmiste sarnaste ettevõtmisteni.

Milliseid allikaid (sõnaraamatuid jne) Sa luuletuste tõlkimiseks kasutasid?

Laiemal tasandil on tõlkimine originaali ümber kirjutamine uues keeles. Täpsemalt oli selle antoloogia tõlkimise raskuseks see, et pidi tõlkima läänemeresoome keeles kirjutatud luulet semiidi keelde, kasutades sillana omakorda indoeuroopa keelt. Tõlkija ei saa originaalile 100 protsenti truuks jääda, selles pole kahtlustki. Araabiakeelse teksti rikastamiseks hakkasin kuulama luulesalvestusi mitmetelt Eesti lehekülgedelt, kus luuletajaid ise oma luuletusi loevad, see andis võimaluse proovida edasi anda luuletuste muusikalist aspekti ja araabia keeles sarnast efekti tekitada.

Minu allikaks olid ka luuletajad ise. Õnneks on suuremast osast inglise- ja venekeelsetest luuletustest, mis mulle saadeti, tõlked ka hollandi keelde. Mõned luuletajad ei kasuta kirjavahemärke, mis lubab teksti mitmel moel lugeda. Et kahtlusi vähendada, suhtlesin otse luuletajatega. Ma kasutasin inglise-araabia ja vene-araabia sõnaraamatuid ning küsisin nõu ka teistelt tõlkijatelt, kes mu töö üle vaatasid ning võrdlesin omavahel inglise- ja venekeelseid tõlkeid. Ma pean mainima, et luuletaja Hasso Krull saatis tõlke mustandi Eesti assürioloog Amar Annusele, kes kommenteeris, et tõlked on väga loovad ja põnevad. Ma hindan seda väga kõrgelt.

Kui keeruline oli eesti keelest tõlkida? Mõnikord kasutasid Sa joonealuseid märkuseid?

Nagu ma varem mainisin, põhjustas kirjavahemärkide puudumine palju raskusi originaali tõlgendamise juures. Omaette väljakutse oli tõlkida näiteks Hasso Krulli filosoofilisi luuletusi ja P. I. Filimonovi omi, kuna nende luule on äärmiselt mitmeti tõlgendatav. Ma võtsin Filimonoviga ühendust, et mõnest lausest aru saada, ja ta kinnitas, et neid saabki mitmeti tõlgendada.

Joonealused märkused on puhtalt selgitavad, eriti kui nimetatud on linnu, inimesi või jumalaid, aga ka pärimuslikke tegevusi, režissööre ja kunstnikke, keda araabia lugejad ei tunne.

Millised kontaktid on Sul Eestis? Kas Sa suhtlesid kellegagi, kui sa raamatut tõlkisid ja kirjastasid?

Jah, ma käin siiani läbi mitme Eesti luuletajatega, näiteks Kätlin Kaldmaa, Igor Kotjuh, Asko Künnap ja Maarja Kangro.

Miks Sa otsutasid raamatu nimetada "Võõras ei ole saar"?

Kuna Eesti asub geograafiliselt araabiakeelsest maailmast kaugel, aga me elame maailmas, kus kõik asjad üksteisele iga minutiga lähenevad. Kui mainida riike nagu Eesti, Läti või Soome araabia sõbrale, öeldakse tavaliselt: see on üks kauge maa. Nii ma leidsingi, et pealkiri "Võõras ei ole saar" annab tugevalt edasi seda, et Eesti ei olegi meist nii kaugel, kuna Eesti on oma maal vastu võtnud meid, araablasi, läbi kirjanduse ja religiooni. Geograafiline kaugus ei tähenda, et Eesti oleks kultuuriliselt ligipääsmatu.

Kuidas te raamatut müüte? Kust ja kuidas on seda võimalik osta?

Raamat on kättesaadav Amazonist või otse Hollandi kirjastuselt Makhtootat Publishing House. Hetkel võib raamatut leida ka Bagdadis. Loodetavasti jõuab see peagi teistessegi kohtadesse.

Mind ja kirjastajat hoiab tagasi raamatu kõrge trükikulu Hollandis, kuna me otsustasime selle printida kõige kõrgemate võimalike standarditega. Toetuse puudumine Traducta fondist kurvastas meid, ma ei tea siiani, miks nad seda antoloogiat ei toetanud. Seega pidime terve raamatu tõlkima ja trükkima oma kuludega.

Mida Sa arvad Eesti kaasaegsest luulest? Kas see on täiesti erinev praegusest Iraagi luulest? Mille poolest need erinevad?

Praegune Eesti luule on individualistlik ja mässajalik, see otsib täielikku vabadust ja nõuab omaenda kultuurilist identiteeti, iseseisvust teistest kultuuridest nagu saksa ja vene oma, mis mõjutasid eelmiste põlvkondade kirjandust. Mõned luuletajad on oma vabaduseotsingute ja boheemlusega läinud kaugemale kui teised.

Kaasaegne Eesti luuletaja jagab oma iraagi vastetega eksistentsiaalset ärevust, aga kaasaegne Iraagi luule, eriti see, mida luuakse Iraagis endas – vastandina arvukatele Iraagi diasporaa luuletajatele – on sõjaluule. Uus põlvkond sündis sõjakäras, kus luuletajad iga päev surmaga silmitsi seisavad, ning nemad kirjutavad palju surnutest ja laialipaisatud kehaosadest.

Võrreldes Eestiga ei ole Iraagis kuigi palju naisluuletajaid. Eesti luuletajad tunnetavad, et nad on osa läänemaailmast. Eestis on näiteks ka vene päritolu luuletajaid, kelle jaoks rahvuslik kuuluvus on pigem teema kui identiteedikriis, sest nad on eesti luuletajad, mitte vene luuletajad, isegi kui nad kirjutavad vene keeles. Samal ajal on Iraagis kurdi luuletajad, kes kirjutavad niihästi araabia kui ka kurdi keeles, ning näevad oma rahvuslikku tausta kui eksistentsiaalset probleeemi, mis on viinud poliitiliselt laetud tekstidelabürindini.

 

Küsitles Igor Kotjuh
Inglise keelest tõlkinud Hanneleele Kaldmaa

Toimetaja: Madis Järvekülg



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk