Arvustus. Alasti sõnad ({{commentsTotal}})

Mart Kangur
Mart Kangur Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Uus raamat
Mart Kangur
"Liivini lahti"
Kirimiri
95 lk

Mart Kanguri uus luulekogu "Liivini lahti" tõmbab tähelepanu juba kaanekujundusega. Raamatu esikaanel on kokku pandud entsüklopeediast võetud inimese lihaskonda kujutav joonis ja Nikolai Triigi "Juhan Liivi portree", mis ei mõju üksnes efektselt ja intrigeerivalt, vaid annab ka vihje teose sisu kohta. Kanguri luule pühitseb sõna, kuid piilub ühtlasi inimesele hinge ja naha vahele. Samuti kistakse kogus autorile iseloomulikult paljaks ka sõnad ise.

"Liivini lahti" paistab silma temaatilise mitmekesisusega. Kogumik sisaldab nii armastuslüürikat kui ühiskonnakriitilisi ja sõjavastaseid luuletusi. Õrn, vahel veidi naivistlikultki mõjuv lembeluule on kontrastiks teravatele arvamusavaldustele Eesti ühiskonna ja kultuuri aadressil ning süngetele piltidele Süüria lahingutandrilt. Kangur põimib nii ajakajalist ja ajatut, peegeldab ühtaegu oma kaasaega ning puutub ajaülestesse teemadesse ja probleemidesse.

Teose võimsaimad luuletused kõnelevad Eestist. Kangur on väikluse ja enesekesksuse, rumaluse ja (kultuurilise) isolatsionismi vastu. Eriti selgelt väljendub see kogumikule nime andvas ja Kangurile möödunud aastal Juhan Liivi luuleauhinna toonud tekstis "tahaks eesti / liivini lahti võtta“ (lk 13), samuti luuletuses "kultuurisõda" (lk 14). Kangur üksnes ei arvusta, vaid hakkab ka vastu: "teile kes te seisate / eesti kultuuri / puhtuse eest / mina olen / eesti kultuur / ja ma olen / must" (lk 15).

Luulekogu keskne kangelane on aga, nagu Kangurile kombeks, ikkagi sõna. Seda kuulutatakse juba raamatu esimesel leheküljel, avaluuletus algab nõnda: "tere tulemast sõna / köögipoolele / kus kõik on alles / garneerimata / serveerimata / eksponeerimata" (lk 5). Järgneb hulk lihtsaid, kuid maitsvaid sõnaroogasid, mille sekka mahub nii intertekstuaalseid vihjeid kui ka sõna- ja kõlamänge. Kangur päästab sõnad vabaks, kisub neilt korraga nii tavapärase keelekasutuse ahelad kui ka ilukõne lohiseva rüü. Alasti sõnad on jällegi metsikud ja ettearvamatud, žongleerivad erinevate tähendustega ning asuvad üksteisega ootamatutesse seostesse.

Keel on ühtaegu Kanguri kirg ja kinnisidee, jumalus ja mängukann. Mängulisus toob omakorda tekstidesse huumori: "mitte kunagi lüüa naist / mitte kunagi lüüa last / mitte kunagi lüüa looma / ptüi meest / muidu kui enesekaitseks / või teiste kaitseks [---] mitte kunagi lüüa / midagi muud kui / lulli / lull on tugev / ja ohtlik / ta lööb vastu ka / ükskord lõi mul / laulu lahti" (lk 71). Esmapilgul triviaalsena mõjuvatelt sõnapiltidelt vaatab lähemal lugemisel vastu midagi hoopis sügavamat ja inimkogemusele olemuslikumat. Kangur tabab kõige ootamatumal viisil närvi: "parem käsi jääb / hiire hoidmisest kangeks / nagu oleks hoidnud / elevanti / või lõpmatust / nagu blake’il / räägitakse isegi / tõsiste traumade ohust / tõstan rauda / et jõuda / hoida hiirt / lükkan sõrmeliigutuse / nimel mägesid paigast" (lk 75). Muigvel autor tunnistab isegi: "tahtsin hetkelist / mööduvat kaduvat / aga välja tuli / nagu alati" (lk 70).

Kanguri luule on täpne ja napp, paiguti aforistlikki. Ta ei raiska sõnu, tema värsid on puhastatud kõigest liigsest. Tulemuseks on tihe ja pingestatud tekst. Näiteks: "elu jookseb / sõrmede vahelt / kui õudusfilm / käsi näo ees / aga selle taga / olen suur silm" (lk 49). Sõnavahtu ja epiteedikuhje luulekogust ei leia, Kangur armastab lihtsust ja selgust. Tema lipukirjaks on "vähem on rohkem".

Või kas alati ikka on? Vahel mõjub Kanguri luule nimelt natuke liiga askeetlikult. Ta kirjutab: "ma pakun teile / säästusõna / ei mingit lugu / ei mingeid tegelasi / ei argumente / ega fakte / ei kirjeldusi / ega kujundeid" (lk 38). Päris tõsi see muidugi pole, kuid kohati jääb ometi mulje, nagu oleks värsiridu ülearu hoogsalt harvendatud, sõnadelt koos riiete ja nahaga ka liha luudelt rebitud. Piir täpse ja tabava ning üldsõnalise ja kulunud väljenduse vahel on aga õhuke ning Kangur libiseb sellest nii mõnigi kord üle.

"Liivini lahti" sisaldab mitmeid õnnestunud tekste, ent ka omajagu küllaltki tähelepandamatut luulet, mistõttu mõjub tervik pisut lahjalt. Ehk pidanuks laskma teosel veidi kauem küpseda? Kui Kanguri kahe esimese luulekogu "Kuldne põli" (2009) ja "Kõrgusekartus" (2015) vahele jäi kuus aastat, siis teise ja kolmanda vahele ainult kaks. Kannatamatu luulesõber muidugi rõõmustab, kuid samal ajal kurvastab, sest kuigi "Liivini lahti" on andekas raamat, võinuks see natuke aeglasemal tulel valmides veel parem saada.

Toimetaja: Valner Valme



Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".Kyle MacLachlan Dale Cooperina "Twin Peaksis".
"Twin Peaks" jõudis pärast 26-aastast pausi taas ekraanidele

Kultuslik teleseriaal "Twin Peaks" jõudis pärast veerandsajandi pikkust pausi jälle ekraanidele. Eile õhtul esilinastus David Lynchi ja Mark Frosti kultussarja kolmanda hooaja pilootosa.

Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

FILM
Ridley Scott "Tulnukas"
Arvustus. Kollide kompanii

"Tulnuka"-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Kaur Kender
Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

KUNST
Kristjan Raua preemia 2017
Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Uuendatud: 18:48 
Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

Mare Oja ja Elyna NevskiMare Oja ja Elyna Nevski
ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", osa 2

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb teine video sündmusest.

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk