Kaur Kender: palun vabandust, et ma ei palu vabandust ({{commentsTotal}})

Raadio 2 saates "Agenda" käis külas kirjanik Kaur Kender, kes sai 16. mail Harju maakohtus õigeksmõistva kohtuotsuse. Saatejuht Eeva Essega tuli jutuks nii loomevabadus Eestis kui ka sõbrad, kes on selle kahe ja poole aasta jooksul Kenderit nii majanduslikult kui ka vaimselt toetanud.

Kaur Kender kinnitas "Agendas", et tal on kogu aeg suur hirm olnud ning ta ei oleks kõige sellega toime tulnud, kui Andrus Elbing ehk räppar Beebilõust poleks talle nii palju toeks ning abiks olnud. "Ma tulin vahel kohtust ära ja mul oli õhupuudus ja selline tunne, et tahaks oksendada, sest see kõik oli nii õudne, ma tõesti mõtlesin, et ma olen ise erakordne kusik ja ei pea pingele vastu," sõnas ta ja lisas, et Beebilõust aga selgitas talle, et selline reaktsioon ongi normaalne, kui kohtus sulle ebaõiglaselt liiga tehakse. "Ta aitas mind igapäevasest kohtupidamise õudusest üle, sest ta on seda ise kogenud, teda on 12-13 korda süüdi mõistetud."

"Sõda ei ole võidetud, kaugel sellest, ma olen kindel, et see on pigem kaotatud," tõdes Kender ja ütles, et prokuratuur on näidanud talle, et nad võivad süütu inimese vastu esitada ebaseadusliku süüdistuse ja seda inimest mitu aastat kohtus vedada. "Nagu mina, ma olen laenanud raha kokku, kaotanud töövõime ja kulutanud miljon krooni advokaadiarvetele, üks selline võit kohtu poolt veel ja ma kuulutan välja eraisiku pankroti," tõdes ta ja arvas, et prokuratuur jätkab ringkonna- ja riigikohtus. "Nad näitavad, et võivad neljaks-viieks aastaks inimese elu halvata."

Skandaalse teose "Untitled-12" autor selgitas, kuivõrd erinev on kohtusaalis käitumine, kui istung on avalik. "Kui ülbelt ja üleolevalt käitub prokurör Lea Pähkel, kui sõpru ja ajakirjanikke saalis pole, kui uksed tehakse lahti, siis on ta naeratav, aga kui uksed on suletud, siis küsib, et kas sa käid tõesti Artises, mingisuguses friigikinos?" lisas Kender ja sõnas, et kui avalik õigusemõistmine ära võetakse, siis on asi päris hull. "See on juba reaalne fakt, et Marquis de Sade'i loetakse kinniste uste taga, seda ei saa avalikkuse ees lugeda."

"Ma olen kirjutanud päevakajalisi asju, aga kuna see kohtuprotsess on löök otse kirjutamise südamesse, siis romaani ega midagi sellist ma lihtsalt teha ei saa, sest ma hakkan koguaeg mõtlema selle džihaadipähkli (prokurör Lea Pähkel, toim.) peale, mõtlen, et tahaks pähkipurustaja olla, et kuidas tal võiks halvasti minna, aga siis mõistan, et see ei ole kirjanduse teema," ütles kirjanik ja lisas, et võib-olla Eesti palgalised kirjanikud võivad endale seda lubada, et kulutada 60 000 eurot advokaadi peale, aga tema jaoks on see väga suur raha. "Viiendiku sellest rahast on mulle inimese annetanud ja üle poole olen sõpradelt laenanud, see on see, kust praegu intress tiksub," selgitas ta ja ütles, et järgmise kaotusega võib juhtuda see, et ta lapsed jäävad kodust ilma. "Minu võitlus on selline."

Ta tõi ka näite, et kui tema 9-aastane poeg luges Delfist, kuivõrd suur summa on kulunud advokaadikuludele, siis ütles poiss oma 12-aastasele vennale, et sa veel küsid, miks meil nii vanad iPhone'id on. "Jah, meie iPhone'id on sinna kohtusse viidud," ütles Kender.

"Sellises riigis ei ole mu lastel kohta, kus pole loominguvabadust," kinnitas Kaur Kender ja väitis, et sellest riigist tuleb kas ise lahkuda või see politseiriik hävitada. "Noored inimesed saavad aru, et see keskkond on elu-, vabaduse- ja loominguvaenulik ja viivad oma tegevuse ingliskeelsesse maailma, kus keegi ei tule selle mõtte peale, et 21. sajandil kirjanikku loomingu eest kohtu alla panna."

Kender tunnustas intervjuus ka rahvusringhäälingut ja tõi välja, et "Ringvaade", ERR kultuuriportaal, Raadio 2 ja Vikerraadio hoiavad rindejoont. "Kui teie hakkate politsei ja prokuratuuri laulu laulma, siis tulevad siia koonduslaagrid," ütles ta ja sõnas, et rahvusringhäälingu tähelepanu distsiplineerib ja paneb hipsterprokuröre valima oma meetodeid. "Väga toetav on olnud ka Soome meedia, kelle jaoks on see kõik täiesti pöörane ning nende sõnul liigume me samal kursil nagu Ungari ja Poola, kus olukord on väga hull."

"Kirjandus on selleks, et rääkida asjadest, millest ei saa rääkida ajalehtedes," tõdes ta ja lisas, et kõige hullemad ja intiimsemad asjad on need, mille koht on ainult kirjanduses, eriti äärmuslikud asjad ainult luules. "Kui oleks tõestatud, et minu teose peale pedofiilid erutuvad ja mõni laps jääb selle pärast väärkohtlemiseta, siis peaks seda teost jagama tasuta riigi kulul," ütles Kender ja kinnitas, et kunsti ei tehta aga selleks, et lapsi aidata. "Lapsi aitas üks teine Kaur, täpsemalt Kaur Hanson, kes on aga praegu pedofiiliasüüdistusega Tartu vanglas."

"Tänu nendele kohtuprotsessidele olen ma olnud viletsam sõber ja üldse palju eemalolevam," nentis ta ja lisas, et tal ei olnud Andrus Elbingu jaoks piisavalt palju aega ja tähelepanu. "Mul on selge seos, et temaga juhtunud asi, tänu millele ta on nüüd vangis, oli veidi minust põhjustatud," ütles Kender ja selgitas, et Andrus Elbingu häält vanglast kuulates saab ta aru, et suur osa Eesti luulest ja meie keele võimastustest on hetkel vangis.

"Palun vabandust, et ma ei palu vabandust," sõnas Kender kokkuvõtvalt.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Agenda"



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.