Eesti suurim arheoloogiakogu näitab vara ({{commentsTotal}})

Kannud näituselt.
Kannud näituselt. Autor/allikas: TLÜ

Täna avati Tallinna Ülikooli kampuse Astra foorumis näitus "Arheoloogia sees ja väljas", mis tutvustab TLÜ arheoloogia teaduskogu, Eesti kõige suurema arheoloogiakogu varasid ja põhitegevusi.

Nelja mahukasse klaaspüramiidi on välja pandud Eestist avastatud erinevatest ajastutest pärit leiud. Vanimad neist on saadud umbes 6000 aasta vanuse Tamula kiviaja asula ja matmispaiga arheoloogilistelt väljakaevamistelt.

Ühe rikkakalikuma hauapanustega matuse uuringute põhjal valmis pilkupüüdev rekonstruktsioon, mis kujutab talverõivastes jahimeest vibu ja jahisaagiks saadud rebasega. Tema peakattele ja kasukale kinnitatud amuletid annavad aimu toonastest animistlikest uskumustest.

Esmakordselt on välja toodud ka 2015. aastal Kadriorust avastatud kahe laevavraki leide, mille konserveerimine toimub TLÜ arheoloogia teaduskogus.

Numismaatika- ja väärismetetallesemete kollektsiooni kajastavas väärib erilist tähelepanu ka 1219/20 vermitud nn tornbrakteaat, mis võib olla esimene Eestis löödud hõberaha.

Näituse "noorimad" leiud kajastavad Tallinna Santa Barbara kalmistu uuringute tulemusi, sh 14.-18. sajandi üksik- ja ühishaudadest avastatud esemeid ja kalmistu rajamisele eelnenud asula leiumaterjali.

Muuseumiööl aga toob Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu ürituse „Öös on mänge ja aardeid“ raames Rüütli tn 10 majas esmakordselt publiku ette viimase viie aasta tähelepanuväärsemad aardeleiud. 

Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseum, mis asub Rävala pst 10, viib muuseumiööl aga huvilised 19. ja 20. sajandi vahetuse kooli. Muuseumitunni jooksul mängitakse läbi tsaariaegne koolipäev. Proovida saab krihvliga tahvlile ja sulega kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist.

Muuseumiööl ehk 20. mail on Eesti pedagoogika arhiivmuuseum avatud kell 18-22, muuseumitunnid algavad kell 18 ja 20.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: