Video: Viljandi kultuuriakadeemia juubeldab südame rütmis ({{commentsTotal}})

20. mail näeb Ugala teatris toimuval Kultuuriakadeemia vilistlaspäeval kontsert-lavastuses "Südamerütm" orgaaniliselt läbipõimitud etüüde abstraktses vormis õpitavatest erialadest ja fiktsiooni tulevikust. Lisaks Ugala teatri laval toimuvale tehakse otselülitusi ka akadeemia hoonetesse ja ehk ka kaugematesse paikadesse.

Lavastusmeeskonna moodustavad kultuuriakadeemia tudengid ja töötajatest-õppejõududest oma valdkonna professionaalid. Lavastuse valmimisse ja etendusse on kaasatud orienteeruvalt 90 tudengit peaaegu kõigilt erialadelt.

Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala tudeng ja „Südamerütmi“ lavastaja Peep Maasik on valinud kandvaks ideeks lavastuse või produktsiooni tasutajõudude esiletõstmise. „Selleks, et näitleja saaks õhtul laval särada ja vastu võtta publiku tänu, näevad paljud inimesed mitmeid kuid vaeva. Soovime läbi lavastuse tuua fookusesse just neid inimesi -nii valgustajaid, butafoore, koreograafe ja paljusid teisi lavajõude“, sõnas Maasik.

Lavastusmeeskonda kuuluvad lisaks lavastaja Peep Maasikule koreograaf Katrin Kubber, kunstnik Kerli Kore, valguskujundaja Mari-RIin Villemsoo, visuaalkujundajad Kärt Petser ja Carmen Seljamaa, muusikalised kujundajad Judith Parts ja Rauno Vaher, helirežii juht Janar Paeglis, live-ülekannete juht ja režissöör Tauno Uibo, produtsendi ja lavastaja assistendid Theo Kehlmann ja Karolin Jürise ning produtsent Heili Lindepuu.

Lavastus esietendub Kultuuriakadeemia vilistlaspäeval. Lisaks saab seda näha päev hiljem, 21. mail, ETV2 vahendusel Kultuuriakadeemia teemaõhtu raames.

"/.../ Kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad? - Sa ei teadnud just täpselt või kui teadsidki, siis ei söendanud ometi öelda. Tammusid jalalt teisele, vahtisid kõrvale, häbenesid. /.../ Siis hakkasid need võõrad omalt poolt mõistatama: kas tahad selleks või tahad selleks? Need olid kõigile tuttavad elukutsed, mitte küll nii kõrged kui korstnapühkija oma, kuid küsijate meelest ikkagi auväärsed. Aga seda elukutset, mis sulle viimaks sai, seda ei aimanud keegi, sest see oli ses ümbruses tundmatu" (Fr. Tuglas)

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.