Skandaalne organist Carpenter: kuulan klassikat kui outsider ({{commentsTotal}})

Cameron Carpenter
Cameron Carpenter Autor/allikas: MI

Tänase „MI“ fookuses on välissolistid, kes Eestis hiljaaegu esinesid, tuntuim neist on organist Cameron Carpenter.

Carpenter reklaamib end stereotüüpe purustava orelimängijana ning leiab, et orel vajab tänapäeval ulatuslikku ümbermõtestamist. „Oreli ümber on palju müstikat ja osa sellest on seotud kristlusega. Kui kristlike heliloojate muusika on nii hea nagu on meile öeldud, siis see peab olema nauditav ka ateistide esituses,“ leiab Carpenter, kes uhkelt esitleb ennastki ateistina.

36-aastane Carpenter alustas orelimängu 4-aastaselt ning kogus juba algklassides kuulsust lapstalendina. Keskkoolis seadis ta orelile üle 100 teose, muuhulgas näiteks Mahleri 5. sümfoonia. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Carpenter Juilliardis. Pärast lõpetamist alustas ta rahvusvahelisi turneesid ning alustas plaadistamist, kusjuures tema debüütalbum nomineeriti Grammyle.

Mis puudutab oreli muutmist, siis Carpenter mõtleb seejuures eelkõige disaini kohandamist tänapäevaste tehniliste võimaluste ja publiku ootustega. Ise tuuritab ta enda disainitud transporditava digioreliga, mille kokkupanekut saab näha muusikasaate „MI“ alguses. Teine samasugune orel on paikne ja asub West Palm Beach kontserdimajas Floridas. „Minu meelest esimest korda ajaloos on nii, et saaksin minna teise oreli juurde ja esitada teost ilma läbi proovimata, sest kõik on täpselt sama,“ kiidab Carpenter loodud süsteemi ja lisab, et järgmise 15 aasta jooksul võiks luua rahvusvahelise standardiseeritud orelite võrgustiku. Pillid oleks täpselt sama disainiga, sama paigutusega ning saaksid arvutivõrgu kaudu informatsiooni jagada. Väikesed erinevused muidugi oleks, tulenevalt ruumist, kuhu orel ehitatakse. Carpenteri sõnul avaks selline võrgustik noortele organistidele seninägematuid võimalusi.

Mis puudutab oreli tulevikku, siis selle pärast Carpenter südant ei valuta. „Organistidel on sümpoosiumid, kus räägitakse päevade viisi, milline on oreli tulevik. Orelil pole tulevikku, tulevik on organistidel. Küsimus polegi oreli ellujäämises,“ leiab Carpenter.

Kahtlemata on ta ise tõeline fanaatik, kuid ei soovita oma elukutset ühelegi noorele. „Orel on kõige üksildasem ja kõige kallim pill. Selles on kõige rohkem takistusi inimesele, kes tahab pilli valdamiseni jõuda. Orel on ümbritsetud kõige konservatiivsemate institutsioonidega ja oma pika ajaloo tõttu on oreliga seotud paljud eelarvamused,“ selgitab Carpenter. Siiski lõbutseb ta ise neid raame murdes, näiteks fotosessioonidel, kus ta seisab oreli peal, klahve talludes.

„Oluline on olla iseseisev. See ei tähenda usaldamatust või põlgust, kunstniku õigus on söösta üksinda lõpuni,“ sõnab Carpenter. „Paljud tahavad olla truud helilooja ideele või partituurile, et midagi originaalilähedaselt teha. See on väga oluline, aga mind ei ole kunagi kannustanud tavalised ideed klassikalisest muusikast. Ma ei kuula klassikat palju, kuulan seda kui outsider, püüan tuua värskust.“

Vaadake saadet kell 22.10 ETVst.

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.