Skandaalne organist Carpenter: kuulan klassikat kui outsider ({{commentsTotal}})

Cameron Carpenter
Cameron Carpenter Autor/allikas: MI

Tänase „MI“ fookuses on välissolistid, kes Eestis hiljaaegu esinesid, tuntuim neist on organist Cameron Carpenter.

Carpenter reklaamib end stereotüüpe purustava orelimängijana ning leiab, et orel vajab tänapäeval ulatuslikku ümbermõtestamist. „Oreli ümber on palju müstikat ja osa sellest on seotud kristlusega. Kui kristlike heliloojate muusika on nii hea nagu on meile öeldud, siis see peab olema nauditav ka ateistide esituses,“ leiab Carpenter, kes uhkelt esitleb ennastki ateistina.

36-aastane Carpenter alustas orelimängu 4-aastaselt ning kogus juba algklassides kuulsust lapstalendina. Keskkoolis seadis ta orelile üle 100 teose, muuhulgas näiteks Mahleri 5. sümfoonia. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Carpenter Juilliardis. Pärast lõpetamist alustas ta rahvusvahelisi turneesid ning alustas plaadistamist, kusjuures tema debüütalbum nomineeriti Grammyle.

Mis puudutab oreli muutmist, siis Carpenter mõtleb seejuures eelkõige disaini kohandamist tänapäevaste tehniliste võimaluste ja publiku ootustega. Ise tuuritab ta enda disainitud transporditava digioreliga, mille kokkupanekut saab näha muusikasaate „MI“ alguses. Teine samasugune orel on paikne ja asub West Palm Beach kontserdimajas Floridas. „Minu meelest esimest korda ajaloos on nii, et saaksin minna teise oreli juurde ja esitada teost ilma läbi proovimata, sest kõik on täpselt sama,“ kiidab Carpenter loodud süsteemi ja lisab, et järgmise 15 aasta jooksul võiks luua rahvusvahelise standardiseeritud orelite võrgustiku. Pillid oleks täpselt sama disainiga, sama paigutusega ning saaksid arvutivõrgu kaudu informatsiooni jagada. Väikesed erinevused muidugi oleks, tulenevalt ruumist, kuhu orel ehitatakse. Carpenteri sõnul avaks selline võrgustik noortele organistidele seninägematuid võimalusi.

Mis puudutab oreli tulevikku, siis selle pärast Carpenter südant ei valuta. „Organistidel on sümpoosiumid, kus räägitakse päevade viisi, milline on oreli tulevik. Orelil pole tulevikku, tulevik on organistidel. Küsimus polegi oreli ellujäämises,“ leiab Carpenter.

Kahtlemata on ta ise tõeline fanaatik, kuid ei soovita oma elukutset ühelegi noorele. „Orel on kõige üksildasem ja kõige kallim pill. Selles on kõige rohkem takistusi inimesele, kes tahab pilli valdamiseni jõuda. Orel on ümbritsetud kõige konservatiivsemate institutsioonidega ja oma pika ajaloo tõttu on oreliga seotud paljud eelarvamused,“ selgitab Carpenter. Siiski lõbutseb ta ise neid raame murdes, näiteks fotosessioonidel, kus ta seisab oreli peal, klahve talludes.

„Oluline on olla iseseisev. See ei tähenda usaldamatust või põlgust, kunstniku õigus on söösta üksinda lõpuni,“ sõnab Carpenter. „Paljud tahavad olla truud helilooja ideele või partituurile, et midagi originaalilähedaselt teha. See on väga oluline, aga mind ei ole kunagi kannustanud tavalised ideed klassikalisest muusikast. Ma ei kuula klassikat palju, kuulan seda kui outsider, püüan tuua värskust.“

Vaadake saadet kell 22.10 ETVst.

Toimetaja: Valner Valme



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk