Skandaalne organist Carpenter: kuulan klassikat kui outsider ({{commentsTotal}})

Cameron Carpenter
Cameron Carpenter Autor/allikas: MI

Tänase „MI“ fookuses on välissolistid, kes Eestis hiljaaegu esinesid, tuntuim neist on organist Cameron Carpenter.

Carpenter reklaamib end stereotüüpe purustava orelimängijana ning leiab, et orel vajab tänapäeval ulatuslikku ümbermõtestamist. „Oreli ümber on palju müstikat ja osa sellest on seotud kristlusega. Kui kristlike heliloojate muusika on nii hea nagu on meile öeldud, siis see peab olema nauditav ka ateistide esituses,“ leiab Carpenter, kes uhkelt esitleb ennastki ateistina.

36-aastane Carpenter alustas orelimängu 4-aastaselt ning kogus juba algklassides kuulsust lapstalendina. Keskkoolis seadis ta orelile üle 100 teose, muuhulgas näiteks Mahleri 5. sümfoonia. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Carpenter Juilliardis. Pärast lõpetamist alustas ta rahvusvahelisi turneesid ning alustas plaadistamist, kusjuures tema debüütalbum nomineeriti Grammyle.

Mis puudutab oreli muutmist, siis Carpenter mõtleb seejuures eelkõige disaini kohandamist tänapäevaste tehniliste võimaluste ja publiku ootustega. Ise tuuritab ta enda disainitud transporditava digioreliga, mille kokkupanekut saab näha muusikasaate „MI“ alguses. Teine samasugune orel on paikne ja asub West Palm Beach kontserdimajas Floridas. „Minu meelest esimest korda ajaloos on nii, et saaksin minna teise oreli juurde ja esitada teost ilma läbi proovimata, sest kõik on täpselt sama,“ kiidab Carpenter loodud süsteemi ja lisab, et järgmise 15 aasta jooksul võiks luua rahvusvahelise standardiseeritud orelite võrgustiku. Pillid oleks täpselt sama disainiga, sama paigutusega ning saaksid arvutivõrgu kaudu informatsiooni jagada. Väikesed erinevused muidugi oleks, tulenevalt ruumist, kuhu orel ehitatakse. Carpenteri sõnul avaks selline võrgustik noortele organistidele seninägematuid võimalusi.

Mis puudutab oreli tulevikku, siis selle pärast Carpenter südant ei valuta. „Organistidel on sümpoosiumid, kus räägitakse päevade viisi, milline on oreli tulevik. Orelil pole tulevikku, tulevik on organistidel. Küsimus polegi oreli ellujäämises,“ leiab Carpenter.

Kahtlemata on ta ise tõeline fanaatik, kuid ei soovita oma elukutset ühelegi noorele. „Orel on kõige üksildasem ja kõige kallim pill. Selles on kõige rohkem takistusi inimesele, kes tahab pilli valdamiseni jõuda. Orel on ümbritsetud kõige konservatiivsemate institutsioonidega ja oma pika ajaloo tõttu on oreliga seotud paljud eelarvamused,“ selgitab Carpenter. Siiski lõbutseb ta ise neid raame murdes, näiteks fotosessioonidel, kus ta seisab oreli peal, klahve talludes.

„Oluline on olla iseseisev. See ei tähenda usaldamatust või põlgust, kunstniku õigus on söösta üksinda lõpuni,“ sõnab Carpenter. „Paljud tahavad olla truud helilooja ideele või partituurile, et midagi originaalilähedaselt teha. See on väga oluline, aga mind ei ole kunagi kannustanud tavalised ideed klassikalisest muusikast. Ma ei kuula klassikat palju, kuulan seda kui outsider, püüan tuua värskust.“

Vaadake saadet kell 22.10 ETVst.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.