Tõnu Karjatse filmikomm: tervitatav kõrvalekalle gängsterižanris ({{commentsTotal}})

"Päästik põhja" Autor/allikas: pressimaterjalid

Ben Wheatley “Free Fire” esilinastus ajal, mil Hollywood tähistas 25 aasta möödumist Quentin Tarantino läbimurdetööst “Reservoir Dogs”. Ka Wheatley filmi keskmes on kurikaeltest semud ja kogu tegevus toimub mahajäetud laohoones, kuid sellega võib sellele võrdlusele ka joone alla tõmmata.

Wheatley eeskujud on nagu Tarantinolgi vesternid veriseks teinud Sam Peckinpah ja Hongkongi kuulikoreograaf John Woo, kuid Wheatley jätab kõrvale tavapärase tegevustiku ja lavastab pea täielikult narratiivita loo, mille tempo kujundab kogu filmi kestev tulevahetus. Film algab siis , kui kõik on terved ja lõpeb, kui keegi enam terve ei ole.

“Free Fire” lähtepunkt on iiri mässuliste relvaost Ühendriikides, mis juba algusest peale kiiva kisub - selgub, et ostjate ja müüjate kamba transamehed on eelmisel õhtul baaris kakelnud ja nende vahel on ületamatu auriid. Solvamisi heidetud sõnast saab kuul ja sellest puhkevat kuulirahet ei peatagi enam miski. Heitlevate leeride vahel tekitavad veel lisasegadust kaks saladuslikku püssimeest, kes olid palgatud relvamüüki nurjama. Kuuliballett muutub sama segaseks kui tegelaste vahelised suhtedki, karje “Mul läks juba meelest, kelle poolt ma olen!”, väljendab tabavalt Wheatley kuulimängu tinglikku koomikat. Ometi on igal tulistajal oma motiiv, oma karakter, ehkki neile kõigile filmis aega ei jagu.

Segaduse tekitamine on osa mängust vaatajaga, Wheatley ei kasuta eriti palju üldplaani, mis aitaks sopilises ja kinnises ruumis paremini orienteeruda, selle asemel jälgib kaamera toimuvat tegelaste tasandilt, järgides kohalolemise, mitte ülevaate loogikat. Seetõttu kipubki vaatajal järg kaduma, seda enam, et betoonseintelt ja raudosadelt rikošeerivad kuulid võivad tabada ka sealt, kuhu nad polnud mõeldud. Selles kuulitantsus on palju situatsioonikoomikat ja nagu selgub, pole ükski selles konfliktis osalevast tosinast kurikaelast mõni pehmo, kui ka filmi alguses nende suurustleva käitumise põhjal võis nii ekslikult arvata, pigem on nad kõik kõva koorega die-hard-tüüpi gängsterid, kellega isegi Bruce Willis võiks koos luurele minna.

Pealegi osutub kõige tugevamaks just nõrgim lüli ja algul paika pandud hierarhia kaotab kuulirahes pidepunktid. Kõik on siin võrdsed, on nad siis halvad või head, ühtviisi on võrdne õigus elada igaühel. Vaatamata oma nii-öelda kõvakskeedetud sisule on kõik vaba tule tegelased äpud, ülbete fraasidega puhuvad nad end suuremaks, kuid tegelikult kardab neist igaüks verd ja vigastusi ega suuda puhkevas segaduses orienteeruda.

Wheatley on kaasanud filmi tugeva näitlejaansambli eesotsas Brie Larsoni ja Cilllian Murphyga, kes ka teevad filmis täpselt nii palju, kui roll ette näeb. “Free Fire” (eesti keeles veidi eksitava pealkirjaga “päästik põhja”) on eksperimentaalne kontseptsioonifilm, mille idee on parem kui Wheatley teostus. Vaatamata ajastutruule stiliseeringule ka filmikeeles sörgib Wheatley lavastus pigem sama stiili korduvkasutusse paisanud Tarantino sabas, samuti jääb kuuliballett alla Hongkongi märulimeistritele John Woole ja Johnnie Tole, kes on tulevahetuse žanrifilmis viinud kung-fu tasemele. Võib olla ei peakski Ben Wheatley katsetuselt ootama samasugust klassi, sest nagu spordiski on tihti oluline mitte võit, vaid osavõtt. Pealegi on tervitatav juba sellise, gängsterižanri tavakäsitlustest kõrvalekalduva filmi tegemine ja ka levitamine.

Toimetaja: Valner Valme



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: