Arvustus. Abiks algajale pedagoogile ({{commentsTotal}})

Stardiootel on hoopis õpilased
Stardiootel on hoopis õpilased Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Uus raamat

Heli Illipe-Sootak
"Saada õps Kuu peale!"
Urmas Nemvaltsi pildid
Raudhammas
70 lk.

Jõle pealkiri. Alatu ka veel.

Nagu kooli ja õpetajaid veel vähe väntsutataks. Küll on kool, ohoi, lapsekeste loovust pärssiv, tarbetult nõudlik, ajale jalgu jäänud. Kõik sama käib õpetajate kohta kah. Ei oska luua mängulist õhkkonda, sunnivad tuupima, lapsukesed peavad keskmiselt õpetajat nõmedaks tüütuseks. Tõde ikka nende suust, kes kooliharidusest näivad olevat läbi ujunud ilma, et midagi külge hakkaks, ammugi, et teadjatel endal kooliskäivaid pudumürgeldajaid kodus leival oleks.

Mitte et endale koolis eriti meeldinud oleks. Tuli ära käia. Kõned, kus õpetajad väitsid end meie sõpradeks, olid naljakad juba siis. Nagu ka jutud sellest, kuis mõned tahavad õppida. Ei tahtnud, mina, oivik ja pugeja, kohe kindlasti mitte. Pidi ja tuli ära teha. Pigem on jaotus, kes on võimeline õppima, kes täiesti lootusetu; sõber ei saa ega tohigi õpetaja olla, kui võrrelda, siis ehk väljaõppeseeruga, kes peab saavutama, et teda austatakse, õpetama tarvilikke tarkusi ja kõige algelisematki distsipliini – mis ju kah õpetust tähendab. Aga mingil juhul ei tohi õpetaja vastu vihkamist ega põlastust õhutada. Sama hästi võiks koopasse ja puu otsa tagasi ronida.

Üks hammas seega oli juba raamatu peale pikaks läinud.

Teine läks väga pikaks, kui rõõmsalt teatati, kuis üks jutt siin õpetab nina nokkima. Ma otsustasin selle kohe vahele jätta ja jätsin ka. Tülgastavamaid, jälgimaid vigu, mis üldse võib olla. Oksendamine oleks selle peale väga leebe reaktsioon. Kenderi protsessi valguses paneks ma üldse rõveduse paika järgmiselt – kui teost on võimalik võileiba või pirukat nosides tarvitada, ei ole see rõve. Kui annab stardipaugu kiirjooksule kemmergu suunas, tuleb autor vangi ja hullumajja panna kiirkohtu korras, mõelgu oma töllakuste üle, värd.

Samas tuli isegi kõige hullemas torssis olekus mõelda – ei saa olla, et hea Urmas Nemvalts oleks mingile prahile pildid joonistanud. Niisiis meel puhtaks, tont selle pealkirjaga, rõvejutu jätame vahele, loeme ikkagi. Isegi kui peaks oma lorale pealkirjaks panema: „Abiks algajale pedagoogile” ja soovitama seda Peda (ah, õigus, Nad nottisid ju hea tubli kõrgkooli maha) tudengitele ettekujutuse loomiseks nende noorpiilurite pahelisest mõttemaailmast, kellest tuleb hakata enamvähem inimesi kasvatama. Taskurätti pruukimist õpetama niikuinii.

Paadunud pessimisti rõõmsaks üllatuseks täiesti tore raamat. Kuigi püsin nagu raudhammas etteheidete man. Kuidas laps valmistub sünnipäevaks, nagu teeks riigieelarvet, siit nii mitu kingitust, sealt nii, mis nendega edasi teha. Läbilõige Eesti ühiskonnast ühe maja elanikke ja ka tühja korterit kirjeldades, too on päris huu-tüüpi lugu. Kuidas lapse päev pole mingi niisama vedelemine, vaid tegemisi täis, aega napib, tõsi küll, tänapäeva nuhtlusest ehk arvutist on kuidagi mööda vaadatud, aga olgu, ulmet ikka tarvis. Ja see Kuu peale saatmise jutt on täiesti lahe ega ole üldse nii koolivaenulik, kui võinuks alguses eelarvata.

Kõlbab lugeda ka pärastkoolieale.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.